Jõust pulbitsev Gerd Kanter rühib kettaheite valitsejaks
•• Gerd, lennutasite kohe avakatsel maailma tänavuse liidritulemuse 70.52. Vaid korra, mullu Helsingborgis, olete suutnud enamat. Mis teid kannustas?
Alguses heidad kindla peale, rahulikus rütmis ja lõdvalt. Lõtvus on kettaheite üks aluseid. Pärast hakkad panema, pauerit on rohkem ja adrenaliini ka. Ka publiku toetus ärgitas. Kohaliku kolledÏi tudengid lõid käsi kokku, tekkis mõnus tunne.
Pikim, 72-meetrine viies katse polnud tehniliselt parim, kuid ketas liugles sujuvalt.
••Kas pärast edukat avakatset sugenes mõte rünnata ka 1986. aastast Jürgen Schultile kuuluvat maailmarekordit?
Selge see, et maailmarekordi heitmiseks oli võimalus ja ideaalse õnnestumise korral võinuks nii ka juhtuda. Tingimused polnud minu jaoks kõige paremad. Ring oli natuke libe, tuul ei puhunud päris sellise nurga alt, mis mulle kõige rohkem meeldib. See mõjutas natuke. Tõenäoliselt võib rekord tulla siis, kui olen enne teinud neli-viis 72-meetrist võistlust.
•• 22. mail konkureerite Ludek Daneki mälestusvõistlustel Turnovis suure rivaali Virgilijus Aleknaga. Kas kibelete end juba vahetus duellis näitama?
Seal ei ole ilmselt veel kõige paremat minekut. Seitse päeva pärast treeningulaagrist tulekut käib veel kohanemisperiood. Mullu jäi kevadine esimene Euroopa võistlus minu kõige kehvemaks. Parimas hoos peaksin olema 16. juunil Kuldliiga etapil Oslos. Aga miks mitte alustada positiivse skooriga ja pöörata juba avavõistlus enda kasuks?
•• Treener Vesteinn Hafsteinsson ütles, et olete elu parimas vormis. Kas vastab tõele?
Põhimõtteliselt küll. Võrdlusjoone saab vedada 2005. aastaga, 2006 oli vigastuste aasta ja siis ei saanud kogu hooaja täispingega treenida. Treeningutulemused on paremad kui 2005. aasta kevadel. Heitsin treeningul kolm korda üle 70 meetri. Ka jõunäitajad on paremad.
Jään kümneks päevaks San Diegosse harjutama. Üritame jõusaalis veel mõne rekordi püstitada, hiljem nii suuri raskusi enam ei sikuta.
•• Kas ootasite võistlust?
Talv oli ju pikk, eelmisest võistlusest Jaltas oli möödunud ligi kaks kuud. Kuna olin treeningul heitnud kaugele, tahtsin ka võistlusel hea tulemuse teha.
•• Osa tippheitjaid, sealhulgas Aleksander Tammert, võistleb 11. mail Grand Prix’ etapil Kataris. Miks te sellest etteastest loobusite?
Üks põhjus oli see, et ei julgenud riski võtta. Pikk reis, otse Ameerikast sinna, oleks ohtlik. Pärast rasket laagrit väsinuna võisteldes võib endale rohkem kahju kui kasu tuua.
•• Kuidas talub koormust selg, mis mullu kohati põrguvalu tegi?
Füsioterapeut Indrek Tustit on suur abimees, ta oli ka võistlusreisil kaasas. Töötame selja kallal. Jaanuaris Lõuna-Aafrikas harjutades pidin tegema väikese treeningupausi, nüüd on kõik korras.
•• Kuidas oma vägevaid heiteid tähistasite?
Pärast võistlust läksime kohalikku steigirestorani ja sõime korraliku prae. Rõõmu oli meie grupis topelt – Omar El Ghazaly püstitas kolm korda Egiptuse rekordi, parimal katsel 66.12.
