Jüri Jaanson jõud on taastumas



Eesti 1995. aasta parimaks meessportlaseks nimetati sõudja Jüri Jaanson. Pärnakas võitis läinud suvel peaaegu kõik, mis võita oli - regatte Euroopas ja Ameerikas, ka maailma karika. Hõbedaga tuli leppida vaid MMvõistlustel Tamperes.

MMhõbe on iseenesest väärt saavutus, eriti kui arvestada, et pärast 1990. aasta MMtiitlit pole Jaanson laineharjale pääsenud. Ometi jäi okas hinge, sest võit oli väga lähedal - veel veidi enne lõpuliini juhtis eestlane ülekaalukalt, ent siis läks sloveen Iztok Copi mööda.

"Jaanson tegi vea," pillas Cop tookord, kuid ei soovinud öeldut lahti rääkida - uued võistlused on ju ees, konkurendid püüavad iga teabekildu.

Ka Jüri Jaanson, kes saabus üleeilsele spordiballile otse lennukilt, ei taha täna kõval häälel kuulutada, mida tulnuks teisiti teha. Ehk pärast Atlantat...

Võitsid äsja Amsterdamis ergomeetrivõistluse. Tähendab see, et oled heas löögihoos?

Amsterdami põhjal on vormi üle raske otsustada, sest teised tippmehed kaasa ei teinud. Peamiseks rivaaliks sai hollandlane Franz Göbel, kes kunagi paaril korral kergekaalu MMtiitli võitis, kuid nüüd 37aastasena vähe treenib ja kergekaalust ammu välja on kasvanud. Võitsin Göbelit 21 sekundiga, ülejäänud jäid temastki kaugele maha.

Heaks ei saa praegust vormi minigl juhul nimetada.

MMist on möödas neli kuud. Millega oled vahepeal tegelnud, kuidas aasta kokku võtad?

Mida pikemalt distantsilt tagasi vaatad, seda täpsem on hinnang. Võin öelda, et aasta oli väga raske, ma põdesin seda suve kolm kuud. Alles paari nädala eest tundsin, et enesetunne hakkab mõnusamaks muutuma.

September kulus üldjoontes lesimisele, jalad seinal. Väsimus oli suur, pingelangus võttis jõu millegagi tõsiselt tegelda. Mingusugusegi sportliku rütmi hoidmine nõudis tohutut vaeva. Olime perega Narva-Jõesuu sanatooriumis, tahtsin lihtsalt kärast eemale pääseda. Puhkus mõjus hästi - tõesti, ei mäleta, et ma kunagi nii väsinud olnuks.

Pikk taastumine teeb tõsist muret. Arvata võib, et olen juba aega kaotanud, ka üleminek töötsüklisse nõuab oma. Uue hooaja eelne põhja ladumine ja stardivalmidusse jõudmine võtab veel aega.

Oktoobris alustasin vaikselt treenimist, kuigi keha ja vaim koormuseks valmis polnud. Tegime Roman Lutoshkiniga Otepääl laagri, käisime Tartus sõudmas, püüdsime rütmi sisse minna, võistlesime. Organism streikis, jäin haigeks. Puudusid võim ja värskus.

Novembris harjutasin kodus, Pärnus. Kuu lõpul hoomasin lihastes esimest värskust. Sõitsin koos treener Mihkel Klementsoviga Amsterdami laagrisse, tajusin kahe nädala jooksul jõu juurdevoolu. Aga ikkagi tunnen end madalseisus olevat.

On Sul sarnaseid kogemusi, kas jõuvarude taastamine on varemgi nii palju aega nõudnud?

Ka 1990. ja 1992. aastal oli taastumine pikk ja vaevaline, näitajad olid üsna sarnased. Nüüd püüdsin toonaste kogemuste toel vigu vältida, aga see polegi nii lihtne. Nähtavasti on raske hooaja järgne must auk paratamatu. Ikka kukud sisse ja ikka pead kuidagi välja ronima.

MMi lõppedes ütlesid, et tahad finaalist järelduste tegemiseks videolindi põhjalikult läbi vaadata.

Täna oskaks öelda, mida valesti tegin, mille taha jäi kullavõit - aga ei taha seda kõigile kuulutada. Võin vihjata, et küsimus oli hoopis esimeses 500 meetris.

Valesti tehtut teab kogu minu heaks töötav meeskond, ja sellest praegu piisab. Kunagi hiljem võin kaardid lahti lüüa, täna oleks vara.

Kas oled oma suurte konkurentide tööde-tegmistega kursis?

Ei, aga usun, et Vaclav Chalupa on hirmsasti jaksu täis. Chalupa võistles suvel teistest vähem, ajas end heasse vormi vaid MMvõistlusteks. Minu arvates peab ta praegu olümpiaks valmistudes eelisolukorras olema.

Kuidas rahuldab Sind Eesti Olümpiakomitee määratud 270 000 krooni suurune Atlantaks valmistumise toetus?

Tulin äsja Hollandist ega ole neist numbreist seni kuulnud. Igatahes on 270 000 krooni väga suur summa. Olen õnnelik, et mind sel määral toetatakse.

Katab see olümpiaeelsed kulutused täielikult?

Ei oska öelda, kõik selgub töö käigus.

Kus harjutad lähikuudel?

Aasta lõpuni treenin Pärnus, uue aasta hakul kaks nädalat Otepääl. Ka enamiku veebruarist olen Otepääl. Päris täpsed need plaanid pole, Näiteks jaanuari lõpuks on mul kutse Soomes toimuvale ergomeetrivõistlusele. Aga üldjoontes harjutan märtsikuuni kodumail.

Millal algavad avaveevõistlused?

Kevadel stardin mõnel pikamaavõistlusel, kus täpselt, ei oska praegu öelda. Sõltub sellest, kuhu me kevadel laagrisse läheme. Ma ei tea Roman Lutoshkini ja Priit Tasase rahalisi võimalusi ja tööplaane, igal juhul tahaks nendega koos olla. Kutseid on Saksamaalt ja Hollandist, aga võimalik, et läheme hoopis Ukrainasse, ja siis ka võistleme seal.

Olümpiadistantsi proovin tõenäoliselt mai esimesel nädalavahetusel Kölni regatil, vahetult enne seda sõuan Tartus Emajõe regatil - ühel päeval nelja, teisel kaht kilomeetrit.

Olümpiaettevalmistuse kondikava panime koos Mihkel Klementsoviga paika kohe, kui Rahvusvahelise Sõudmisföderatsiooni võistluskalendri kätte saime. Põhiliselt jätkame vanas vaimus, aga kindlasti võistlen enne olümpiat vähem kui eelmisel varasuvel. Tugevaid rahvusvahelisi võistlusi ei tohi Atlanta eel olla üle viie, tegelikult lepin vist neljaga. Kodus võistlen ka, tunde järgi.

GUNNAR PRESS

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare