Kahte Eesti suusatajat tabab MM-i eel põhjalik verekontroll

FIS-i meditsiinijuht pani 15 dopingukahtlusega sportlast musta nimekirja Peatreener Mati Alaveri sõnul on kõigi meie suusatajate verenäidud normis

Kahel Eesti ja 13 muu riigi tippsuusatajal on Rahvusvahelise Suusaliidu meditsiinikomitee juhi sõnul võimalikule dopingukasutamisele viitavad ebanormaalsed verenäidud, mistõttu uuritakse neid põhjalikult enne veebruaris toimuvat MM-i.

“Sel hooajal on olukord hullem kui enne,” ütles viimastel aastatel tippsuusatajate verepildi muutumist uurinud Rahvusvahelise Suusaliidu (FIS) meditsiinikomitee uus juht Bengt Saltin laupäeval Rootsi raadiole.

Tema sõnul ei tõesta vere hemoglobiinitaseme kõikumine keelatud ainete kasutamist, kuid viitab sellisele võimalusele. Seetõttu lubas ta enne Val di Fiemme MM-i kahtlusaluseid, sealhulgas eestlasi, põhjalikumalt kontrollida.

Saltini mustas nimekirjas on 12 meest ja kolm naist – viis venelast, kaks eestlast, sakslast ja austerlast ning üks Soome, Itaalia, Kasahstani ja Tšehhi suusataja. Nimesid ta ei avalda.

Saltini andmetel pole ebanormaalseid verenäite ühelgi norralasel ega rootslasel, teatas Soome uudisteagentuur STT.

Alaver spekulatsioonidest tüdinud. Eesti suusakoondise peatreener Mati Alaver ütles eile Eesti Päevalehele, et on spekulatsioonide kommenteerimisest tüdinenud.

“Ka Saltin ise tunnistab, et kahtlased verenäidud ei anna alust kedagi keelatud ainete kasutamises süüdistada,” lausus Alaver. “Keelatud ainete kasutamist tõestab ainult dopingukontrolli positiivne tulemus.”

Eesti suusatajad ei ole dopingukontrollis vahele jäänud. Kui meie suusatajatel oleks liiga kõrge hemoglobiinitase, siis ei lubataks neid starti, ütles Alaver.

Meestel on lubatud hemoglobiinitaseme piirmäär 17,5 g/dl ja naistel 16,0 g/dl.

Andrus Veerpalu hemoglobiinitase on võistlusperioodil 16,0–16,8 g/dl, Jaak Mael on see kõrgem kui Veerpalul, kuid pole ületanud piirnormi. FIS-i avalikustatud tulemuste põhjal pole Kristina Šmiguni hemoglobiinitase ületanud 15,5 g/dl piiri.

“Meie suusatajate hemoglobiinitase kõigub alpimaja toimel,” selgitas Alaver. “Suvel me alpimaja ei kasuta ja siis on sportlastel näitajad madalamad. Kui aga loome alpimajas tingimused, mis vastavad 4500–5000 meetrile üle merepinna, siis on loomulik, et hemoglobiinitase tõuseb.”

Dopingut tõestab uriinitest. Saltin juhtis hemoglobiinitaseme ebaloomulikule kõikumisele tähelepanu juba enne Salt Lake City taliolümpiamänge, saates Rahvusvahelisele Olümpiakomiteele (ROK) ja Maailma Antidopingu Agentuurile (WADA) 16 tuntud suusataja nimed, kelle verenäitajad olid eriti kahtlustäratavad.

Saltini väitel oli 357 suusatajast 4–5 protsendil enne olümpiat verenäidud tõusnud keskmiselt 15 protsenti.

Eesti Antidopingu Keskuse juhataja Mihkel Mardna sõnul tekitab 15-protsendiline hemoglobiinitaseme tõus tõepoolest kahtlust, et verega on manipuleeritud.

“Normaalseks kõikumiseks, näiteks kõrgmäestikus või alpimajas elamise ja all treenimise tulemusel, peetakse 10–12 protsenti,” selgitas Mardna. “Hemoglobiinitaseme tõus aga ei tähenda automaatselt keelatud ainete tarvitamist, seda peab tõestama dopingukontrollis uriinitestiga.”

Arst: hemoglobiinitase peabki kõikuma

Eesti suusakoondise arst Tarvo Kiudma leiab, et FIS-i meditsiinikomitee juhi Bengt Saltini väited heidavad sportlastele põhjendamatult halba varju.

“Eri tingimustes tehtud veretestide põhjal pole võimalik kedagi ei õigeks ega süüdi mõista. Selliseid väiteid ei tohiks üldse esitada,” ütles Kiudma.

Tema sõnul sõltub hemoglobiinitase väga paljudest asjaoludest. “Näiteks sellest, kas proov on võetud enne või pärast trenni, hommikul või õhtul, merepinna tasemel või mäestikus ning millise aparatuuriga,” selgitas Kiudma. “Ma pole lugenud ühtegi teaduslikku põhjendust, et hemoglobiinitaseme kõikumised pole loogilised.

See on vaid üks tõestamata seisukoht, et mingist protsendist alates võib kõikumine olla kahtlustäratav.”