Kängurudega võidu
MM peeti Uus-Lõuna Walesi osariigis Warrumbungle rahvuspargis, mis asub Sydneyst umbes 400 kilomeetrit loodes. Pargi ikoon on kunagise vulkaanikoonuse murenemise jäänukina taevasse lõikuv kalju Breadknife (leivanuga – inglise keeles).
Park kubiseb kängurudest, emudest, koaaladest, sisalikest, madudest ja muudest eksootilise fauna esindajatest. Kuna ala jääb inimasulatest kaugele, puudub ka valgusreostus ja parki on rajatud Austraalia parim observatoorium. Lähim asula Coonabarabran on 36 km kaugusel.
Ränkraske maastik
Lauskmaaelanikud tundsid end Austraalia mägedes nagu teisel planeedil. Maastik oli ränkraske, kõrguste vahed ulatusid üle poole kilomeetri, reljeef oli liigendatud ning läbi pikitud ületamatute kaljuseintega. Eesti mõistes oleks ilmselt enamik kätte antud kaardist olnud märgitud tumerohelise värviga kui raskesti läbitav padrik.
Puude oksad tõkestasid liikumist nagu jäigad traadid, millest ei saanud läbi joosta. Lagedaid alasid peaaegu polnudki, samuti meile harjumuspäraseid joonorientiire – teid, radasid, jõgesid, elektriliine. Jõed olid küll kaardile kantud, kuid need olid puhtteoreetilised – vett leidub seal vaid vihmasel aastaajal – ning nende eristamine tavalistest uhtorgudest on kaunis kokkuleppeline.
Kõik see kokku tegi oma asukoha määramise keeruliseks ning lootused heale esinemisele kustusid peagi. Nagu sellest kõigest veel vähe olnuks: võistluspäeval valitses 37-kraadine kuumus. Raskel maastikul liikumine põhjustas kiiresti veepuuduse ja spordijooki kulus nagu saunas. Päikeseloojang tõi küll kergendust, kuid sellega kaasnes kiiresti tollele laiuskraadile omane Egiptuse pimedus.
Võistlusel osalenud 14 riigi poolesajast võistkonnast võitsid ülekaalukalt uusmeremaalased ja esikuuikusse mahtus koguni kolm saareriigi tiimi! Lätlastel õnnestus saavutada neljas koht, Eesti parimatena said meesveteranid Aleksander Pritsik ja Jaak Väärsi 309 lõpetanud tiimi seas 55. koha.
Elu ja surm
Austraalia on imekaunis maa, kuid samas võib seal suhteliselt lihtsalt elunatukesest ilma jääda. Mandri inimasustus ja elutegevus on koondunud kitsale rannikuribale ja lõviosa sellest pindalalt Euroopast suuremast kontinendist on tühi punane poolkõrb – suurepärane koht Hollywoodile Marsi-filmide tegemiseks.
Eelkõige varitsevad ohud turiste, kes võivad suurel asustamata territooriumil kergesti eksida, ja pikk seiklemine toob kaasa veetustumise. Lisaks on seal salakavalad allhoovustega ookeanilained, mürgised mere- ja maismaaelukad (nn meriherilased, meduusid, haid, krokodillid, maod) jne. Austraallased on püsti hädas Jaapani turistidega, kelle metsiku looduse kogemus piirdub pahatihti vaid parkides jalutamisega.
Paljude austraallaste meelisharrastus on bushwalking ehk põõsastes ringi kondamine. Küllap sellest ongi Austraalias sündinud rogain välja kasvanud. Sest just niimoodi peabki rohelisel mandril kulgema – sihikindlalt, oma asukohta ja jõuvarusid teades ning piisavalt vett kaasas kandes!
Mis on rogain?
Ajalugu
Ala sündis 1976. aastal Austraalias, seda harrastatakse ka Uus- Meremaal, Põhja-Ameerikas ja Põhja-Euroopas (Skandinaavia riikides, Tšehhimaal, Eestis, Lätis, Venemaal, Ukrainas). Eestis on rogaini harrastatud seitse aastat, üritusi korraldavad orienteerumisklubid OK Orion.
Reeglid
Rogain on sisuliselt orienteerumismatk (kestvusvalikorienteerumine) kontrollajaga 6–24 tundi (klassikaline rogain kestab 24 tundi). Tiimi kuulub kaks-viis liiget. Kõrvalise abi kasutamine on keelatud, lubatud on vaid kaart, kompass ja kell.
Kas MM Eestisse?
Järgmine, kaheksas MM peetakse suure tõenäosusega 2008. aastal Eestis. Korraldusõigust on taotlenud orienteerumisklubi TA OK.
