Varem viiel korral sama mõõ­du­võtmise võitnud Kanter näi­tas hooaja alguse kohta harvanähtavalt võimsat vormi. Esi­koha taganuks talle ka üle­jää­nud neli kirja läinud heidet – 68.39, 67.72, 67.24 ja 66.96.

„Olen ju välja hõiganud suure eesmärgi, ei saanudki tagasihoidlikuma tulemusega hoo­aega alustada,” lausus Kanter, kes võtab aprilli lõpus sihikule 1986. aastast Jürgen Schultile kuuluva maailmarekordi 74.08 purustamise.

Jaanuaris kolm ja märtsis kaks nädalat Tenerifel harjutanud Kan­ter ütles, et treeninguheidete põhjal pidas ta jõukohaseks 68,5-meetrist kettakaart.

„Üks katse tuli tehniliselt hästi välja,” lausus Kanter. „Eriti hea meel on ühtlaselt tugeva seeria üle. Oma avahooaja isiklikku re­kordit parandasin kolme ja poo­le meetri võrra.”

Juba sel pühapäeval ründab Kanter Rootsis Växjos maailma sisetipptulemust 66.10.

„Enne suure mäetipu vallutamist tuleb ületada väike mäe­tipp,” ütles Kanter, kes sõidab homme Växjösse hallis heitmisega kohanema.

Aprillis sõidab olümpiavõitja Californiasse, kus ründab maa­ilmarekordit kolmel võistlusel.

Ootamatult särtsakat kevadist vormi näitas odaviskaja Moo­ni­ka Aava, kes sai elu paremuselt teise tulemusega 60.76 teise koha. Võitis venelanna Maria Abakumova 61.87-ga.

„Moonika nii hea tulemus oli suur üllatus,” ütles treener Heiko Väät. „Veebruarikuine treeningulaager Lõuna-Aafrika vabariigis läks täkkesse, uskusin, et ta võib visata 55 kuni 56 meetrit.”

Aaval jäi enda Eesti rekordist vajaka vaid 66 ja Berliini MM-i A-normist 24 sentimeetrit.