Avakatse 66.26 viis Kanteri liidriks. Teisel katsel saatis 27-aastane vägilasekasvu atleet kahekilose ketta kiirete pööretega lendu ja publik reageeris marulise aplausiga. 69.58, maailma tänavune neljas tulemus.

Kanter viibutas rusikas kätt ja tõestas kolmanda katse tulemusega 68.18 oma valmidust võidelda 7. augustil algavatel Euroopa meistrivõistlustel Göteborgis medali eest. Tänavu kõik kümme võistlust võitnud olümpiavõitja ja maailmameistri Virgilijus Alekna alistamisest ta eile veel kõva häälega ei rääkinud.

“Aleknas on veel palju varu, tal pole oma kevadel treeningutel näidatud võimsus veel välja tulnud,” lausus Kanter. “Aga tänasega suurendes minu hõbeda‰anss.”

Kullasoosik Virgilijus Alekna heitis Kreekas ketast 71.08, tõustes maailmas liidriks.

Tammert kiitis rivaali

Tammert, kelle parimaks soorituseks jäi 65.88, kiitis nooremat rivaali. “Kanteri 69-meetrine heide planeeris hästi, soodsa tuulega võinuks sündida uus Eesti rekord,” lausus aprillis USA-s 70.82-ga rekordi taas enda valdusse võtnud Tammert.

Treener Uno Ojand ergutas paari lausega Kanterit ka viimastel katsetel end täiel määral kokku võtma. Kuid sportlane innustus õnnestunud tulemustest liialt ja sooritas heite kiirustades.

“Me oleme tagasi!” kuulutas treener Uno Ojand. “Olin juba hommikusel soojendusel kindel, et Gerd teeb hea võistluse – ta heitis üle 69 meetri. Kartsin, et tibutama hakanud vihma tõttu tulemused kannatavad, aga õnneks tuli oodatu.”

Kanteri suure soovi tänavu Aleknale teravalt vastu hakata rikkus kevadine seljavigastus. Ta loobus jõutreeningutest, sest selg vajas ravi ja eriharjutusi nõrgemate lihaste tugevdamiseks.

“Võib-olla oli isegi talle psüühiliselt hea, et ta pidi jääma hooaja hakul natuke varju,” arutles Ojand. “Oleme samm-sammult oma vormi taastanud. Täna tõestas Gerd, et oleme õigel teel.”

33-aastane Tammert, kes sai kaks korda 65-meetrise heite sihib Göteborgis paar-kolm meetrit paremat kettakaart. “Vastased on väga tugevad – Alekna heidab 70 meetri lähedale, Kanter näitas oma sisukust, ungarlane Zoltan Kövago on hea,” vaagis ta oma võimalusi.

“Täna oli juba varakult teada, kes saab kulla ja kes hõbeda,” arutles Tammert edasi. “EM-il ei riputata medalit enne võistlust kaela. Tiitlivõistlused panevad närvid hoopis teise pinge alla.”

Pronksmedali teenis Märt Israel 61.56-ga. Ka tema sõidab Göteborgi. Juunioride MM-iks valmistuv Margus Hunt leppis 57.70 ja neljanda kohaga.

Balta ilus jooks

Naiste 100 m finaali eel kruvisid staadionidiktorid pinge üles – Ksenija Balta, kes oli tänavu juba püstitanud Eesti rekordi 200 m ja kõigi aegade teise tulemuse seitsmevõistluses, läbis kauni sammuga eeljooksu – 11,67. Katrin Käärti riigi rekord 11,57, mida Balta juunis Türil kordas, sattus suurde ohtu.

Finaal vääris ootust. Kergelt ja sujuvalt sprintinud Balta ületas lõpujoone ja tablool särasid arvud 11,53. Andrei Nazarovi õpilane heitis korra pilgu ajavõtumasinale, tõstis käed taeva poole ja karjatas nii kõvasti, mida temasuguselt nääpsukeslt tütarlapselt ei osanuks oodata.

“Olen väga-väga rahul,” rõõmustas ta. “Joosta oli hea, mis sellest, et puhus vastutuul.”

Viimasel ajal on Baltat kimbutanud nii põlvevigastus kui ka kõrvahaigus. “Täna oli siiski juba hea enesetunne,” lausus ta.

Aleksander Tammert seenior ennustas enne naiste 100 m finaali, et Balta võidab 11,54 või kiirema ajaga. Meeste võitja Marek Niit pidi tema ennustusel läbima staadionisirge 10,49-ga, 18-aastane nooruk püstitas isikliku rekordi 10,51.

Kergejõustik

Eesti meistrivõistlused.

21. juuli, Tallinn.

Mehed 100 m 1. Marek Niit 10,51, 2. Kristjan Reinaru 10,84, 3. Maido Mesipuu 10,93. 400 m 1. Henri Sool 47,53, 2. Martin Vihmann 47,61, 3. Märt Kroodo 48,82. 1500 m 1. Tiidrek Nurme 3.46,73, 2. Nikolai Vedehin 3.47,75, 3. Ragnar Lipp 3.59,96. 10000 m 1. Margus Pirksaar 31.17,95, 2. Taivo Püi 31.46,35, 3. Taavi Tambur 31.53,60. 110m tj 1. Rene Oruman 14,00, 2. Riho Õll 14,57, 3. Dima Borissenko 14,92. 3000m tak 1. Aleksei Saveljev 9.02,12, 2. Kaupo Tiislär 9.13,65, 3. Martin Mooses 9.36,04. Kolmikhüpe 1. Lauri Leis 16.14, 2. Jaanus Uudmäe 16.05, 3. Jaanus Suvi 15.05. Kettaheide 1. Gerd Kanter 69.58, 2. Aleksander Tammert 65.88, 3. Märt Israel 61.56. Vasaraheide 1. Martti Merila 58.04, 2. Mauri Zahkna 52.75, 3. Oliver Kilk 49.57.

Naised 100 m 1. Ksenija Balta 11,53 (Eesti rekord), 2. Ebe Reier 12,26, 3. Îanna Vladimirova 12,52. 400 m 1. Maris Mägi 54,10, 2. Egle Uljas 54,68, 3. Jekaterina Duman 55,59. 1500 m 1. Jekaterina Patjuk 4.32,40, 2. Jekaterina Irvanets 4.40,84, 3. Liina T‰ernov 4.43,05. 110m tj 1. Mirjam Liimask 13,74, 2. Jaanika Meriküll 14,26, 3. Grit ·adeiko 14,32. 3000 m tak 1. Katrin Kuusk 11.12,10, 2. Olga Andrejeva 11.24,99, 3. Tatjana Jatsenko 11.33,37. Kolmikhüpe 1. Veera Baranova 13.75, 2. Sirkka-Liisa Kivine 13.42, 3. Ksenia Iljina 12.28. Kõrgushüpe 1. Anja Iljustsenko 1.79, 2. Grete Udras 1.79, 3. Xenia Kostrykina 1.76. Teivashüpe 1. Kristina Ulitina 3.60, 2. Jekaterina Kaisina 3.40, 3. Liina Utsal 3.40. Kettaheide 1. Eha Rünne 53.25, 2. Signe Kobolt 40.32, 3. Terje Matsik 40.12. Vasaraheide 1. Maris Rõngelep 62.81, 2. Terje Matsik 52.16, 3. Signe Kobolt 43.64. 10 000 m käimine 1. Jekaterina Jutkina 54.50,85, 2. Meeli Pällin 57.53,64, 3. Svetlana Gribkova 59.12,49.

Kuld Leisile, Uudmäel jäi EM-normist palju vajaka

Meeste kolmikhüppes oodati duelli EM-i normi (16.50) ihkava Jaanus Uudmäe ja juba endale Göteborgi pileti lunastanud Lauri Leisi vahel.

Duell toimuski, ent märksa madalamal tasemel, kui mehed ise ootasid. Leis võitis 16.14-ga, Uudmäe sai kirja 16.05.

“Kõik peaks korras olema ja vorm hea, kuid tehniliselt ei tulnud kuidagi välja,” kurtis Leis, kes mitu hüpet pooleli jättis. “Ei tahtnud viimasel ajal väga tugevast treenida, et olla Eesti meistrivõistlustel värske, kuid nüüd tundub, et see oli vist viga,” lisas Leis.

Uudmäe kinnitas, et kehaline vorm lubas palju enamat. “Jalg vajus läbi ja ma lihtsalt ei põrganud,” analüüsis ta. “Homme (täna-toim) hüppan kaugust, näis, kas seal suudan enamat.” Kaugushüppes on EM-norm 7.95.

Kolmandat aastat järjest jäi naiste kolmikhüppes võitmatuks Veera Baranova, kellele piisas kullaks 13.75-st. Sirkka-Liisa Kivisele tõi hõbemedali 13.42, kolmandaks tuli nooruke Ksenia Iljina 12.28-ga.

“Veera hüperütm on veidi kadunud,” ütles treener Toomas Klaup. “Vihm tegi täna rajakatte natuke pehmeks. Esmaspäeval läheb ta uuesti Venemaale laagrisse ja usun, et tugevate sportlastega koos treenides taastab ta EM-iks hea hüppetunnetuse.”

Naiste 100 m tõkkejooksu võitis Mirjam Liimask 13,74-ga. “Peaasi, et kuldmedali võitsin,” kommenteeris Liimask. Kuu aega tagasi vaevas teda neeruvaagnapõletik, seetõttu loobus ta nädala treenimisest.

“Kindlasti mõjutab minu hooaega ikkagi treenerivahetus,” rääkis Liimask. “Vana tehnika hakkab juba ununema, uus aga pole jõudnud kinnistuda.”

“Olin poolteist nädalat Riias Ljudmila Olijarsi juures treenimas, ent eks see haigus jättis oma jälje,” sõnas Liimask.

Üllatusvõidu teenisid Maris Mägi ja Henri Sool

Eesti meistrivõistluste avapäeval Kadrioru staadionil pakkusid nii mehed kui ka naised 400 m jooksus kaasakiskuva esikohaheitluse.

Meeste 400 m distantsi esmakordselt individuaalvõistlusel läbinud sprinter Henri Sool edestas tugeva lõpuspurdiga head sõpra ja treeningukaaslast Martin Vihmanni, kes on olnud Eesti viimaste aastate kiireim staadioniringi jooksja.

Viimasel 30 meetril rivaalile jõuliste sammudega lähenenud ja fini‰ijoonele esimesena viskunud Sool sai kirja 47,53, Vihmann 47,61.

“Pärast jooksu kulus tükk aega, kuni hakkasin inimesi jälle ära tundma,” kirjeldas Sool pingutusest toibumist. “Kui oled enda peale väga vihane, siis tuled ja jooksed karistuseks 400 meetrit. Oksendama ei ajanud, aga alakeha lihastes on niisugune tunne, nagu oleksin jäänud rongi alla.”

Juba täna üritab Sool medalit oma põhialal 200 m jooksus. Vihmann ütles, et tahab eilse kaotuse revan‰eerida. Ta lisas, et alustas 400 m distantsi liiga kiiresti (200 m 21,6, 300 m 32,9), lihased täitusid laktaadist ja hoog rauges.

“Olen heas vormis, aga valisin vale taktika,” tunnistas Vihmann, kes tahtis täita EM-normi 46,75.

Naiste 400 m tugevaim jooks kulges sama stsenaariumi järgi nagu meestel. Pikalt juhtinud Eesti rekordiomanik Egle Uljas kangestus 50 meetrit enne finišit ja 19-aastane tartlanna Maris Mägi tuli ajaga 54,10 meistriks.

“Lootsin joosta alla 54 sekundi,” ütles mullu 53,69 jooksnud Mägi. “Aga alustasin aralt, jälgisin Eglet. Ma ei teadnud, kui tugev ta on, ometi ihkasin võita.”