Sada päeva enne Pekingi olümpiamängude algust on kettaheite maailmameistril Gerd Kanteril viimne kui pisiasi paigas. Kanteri viimane treeningulaager enne olümpiaheitlusi algab 5. augustil Jaapanis Marugames – samas paigas treenis Kanter ka enne Osaka kuldset MM-i.

“Ajavöönd on sama, kliima on suhteliselt sama,” sõnas tiimi mänedÏer Raul Rebane. “Olüm-piakülla sõidab Gerd võimalikult hilja, kas 13. augusti õhtul või isegi 14-nda hommikul,” lisas ta. Kettaheite eelvõistlus peetakse 16. augustil.

Kindlasti on Kanteriga laagris kaasas treener Vestein Hafsteinsson ning füsioterapeut Indrek Tustit. Lisaks kõik teised islandlase gruppi kuuluvad olümpiale pääsejad.

Kergejõustikuliidu vanemtreeneri Aivo Normaku sõnul sooviksid nad Jaapanisse ajavööndi ja kliimaga kohanema saata veel kümmekond sportlast.

Ent tahtmised ka muutuvad veel. Näiteks Aleksander Tammert soovis varem Eestis vormile viimast lihvi anda, kuid äsja avaldas temagi soovi olümpia eel Hiinale lähemale harjutama siirduda. “Praegu ei ole siiski midagi kindlat,” sõnas Normak.

Ujujad lähevad Singapuri

Ujumiskoondis eesotsas Martin Liivamäega kavatseb suurvõistluste eel aklimatiseeruda Singapuris. Viimastel aastatel on ujujatel tihti tulnud võistlusvette hüpata kodust kaugel teises ajavööndis: 2005. aasta MM-il Montrealis, 2006. aasta lühiraja MM-il Shanghais ja 2007. aasta MM-il Melbourne’is. Need kogemused on Eesti ujumiskoondise peatreeneri Tõnu Meijeli sõnul nii mõndagi õpetanud.

“Me pole kunagi eriti palju varem kohale läinud ja tulemused ei olnudki kõige paremad,” lausus Meijel. “Näiteks Melbourne’is olime praktiliselt ainsad, kes polnud enne MM-i seal treeninud. Peale Martini (Martin Liivamägi – toim) sealt ka suurt midagi ei tulnud.”

Seepärast uurisid ujumistreenerid teiste riikide praktikat ja otsustasid seekord samuti pikema laagri kasuks, mis aitab ajavahe ja kliimaga kohaneda. Pakkumisi sadas Meijeli sõnul nii Hiinast kui ka Jaapanist, kaalunud aga hinna ja kvaliteedi suhet, otsustasid eestlased Singapuri kasuks.

“Kümme kuni kaksteist päeva veedame seal, treenime ja kohaneme ning neli-viis päeva enne starte sõidame edasi Pekingisse,” tutvustas Meijel ujujate plaane.

Singapuris on head treeninguolud, kliimaseadmetega hotellitoad ning spordikompleksi juures ka igati asine toitlustus kolm korda päevas. Ka hind pole eriti soolane – koos basseini kasutamisega kulub iga inimese kohta päevas 1000–1200 krooni.

“Ainus ebameeldiv üllatus oli meile lennuhindade järsk tõus,” ütles Meijel.

Siiski, ka suhteliselt soodsale laagrile kulub ujumisliidul 500 000 krooni.

“Oleme kodumaal säästlikult toimetanud ja tahame veel pingutada ja kokku hoida, et laager ikka õnnestuks,” lisas juhendaja.

Mainekad paadifirmad hoolitsevad ise, et olümpiasõudjate paadid võistluspaika jõuaksid. Kuid võistluspaadid tuleb käest anda vara: juba pärast MK-sarja teist etappi 1. juulil.

“Paadid pakitakse konteinerisse, kahepaadi viib kohale valmistajafirma Empacher, neljapaadi Filippi,” kuulutas sõudeliidu peatreener ja -sekretär Jaan Tults.

Paadid varem teele

Paatide laevareisiks on planeeritud ligi kuu. Teatava varuga muidugi, mõned sõudjad sõidavad kohale varem. Paadid on kindlustatud: transpordiks, ellingus hoidmiseks, vandalismiks, õnnetusteks.

“Paadid on kallid ja aeg-ajalt nendega midagi ikka juhtub: mõne aasta eest purustas kaater Pärnu jõel Allar Raja paadi sootuks,” lisas Tults.

Tavaliselt viiakse võistluspaadid üle ookeani laevaga, kuid selleks on kasutatud ka õhutransporti. “Küllap satub mõni paat Pekingisse ka õhuteed pidi,” lausus Tults.

Varupaadid on meestel olemas, et nendega kodus viimast vormilihvi anda. Sõudjad ei kavatse olümpia eel kulukaid välislaagreid pidada. “Kasutame aklimatiseerumisel valemit: ühe ajavahetunniga kohanemisele läheb üks päev. Pekingiga on ajavahe viis tundi, järelikult läheme kohale kuus päeva varem,” selgitas Tults.

Neljapaadimeestele on lennupiletid Hiinamaale tellitud 29. juuliks, Jüri ja Tatjana Jaanson ning Tõnu Endrekson sõidavad augusti alguses.

Mõnele Eesti sõudjaist on Pekingi sõudekanal tuttav koht. Mullune juunioride MM peeti seal, Kaisa Pajusalu ja Jevgenia Rõndina hõbemedal on olümpialastele seemneks.

Ka jalgratturid ei kavatse enne olümpiat laagrit pidada ega pikalt kohaneda – jalgratturite liidu peasekretäri Urmas Karlsoni sõnul on ratturitel nii tihe võistlusgraafik, et treeningulaagrile pole kohta ega erilist vajadustki. Vaid trekisõitja Daniel Novikov kavatseb Pekingisse minna kümmekond päeva enne võistlust, et pisut oludega kohaneda.

Hobused on tähtsad olümpialased!

•• Ratsutajad ei võistle Pekingis, vaid Hongkongis. “Usun, et Pekingi kliima koos reostatud õhuga oleks hobustele veel raskem taluda,” osutas Eesti tuntumaid ratsutajaid Gunnar Klettenberg.

•• Euroopa riikide koondiste olümpiahobused koondatakse juba kuu enne võistlusi Saksamaale Aachenisse, kust pärast kahenädalast karantiini lennatakse koos Hongkongi. Seal veedetakse veel kahenädalane karantiin.

•• Hobutranspordi eest kannab hoolt Briti firma Peden Bloodstock, kellel on kogemusi olümpiamängudelt ja MM-võistlustelt.

•• “Hobused on üldiselt kannatlikud reisijad,” nentis Klettenberg.

•• “Olen sõitnud hobusega Malaisiasse – veel pikem lennureis. Muidugi on loomade kõrval nii karantiinis kui ka õhusõidul nende oma tallmeister ja koondise loomaarst. Enamasti ka ratsutaja, sest karantiinis olles jätkuvad treeningud.”