Karoliine Hõim: ainult Eestis treenides sulgpallis kaugele ei jõua

Kati Tolmoffi emapuhkusele taandumise järel sulgpallis naiste uueks Eesti esinumbriks tõusnud Karoliine Hõim sihib tulevikus ka Euroopa esireketi kohta.

•• Karoliine, kuidas sa sulgpalli juurde sattusid?

Alustasin üheksa-aastaselt üsna juhuslikult. Kolisime vanematega Lasnamäele Punase tänava spordihalli lähedusse ning ma hakkasin seal trennis käima. Kuigi ma polnud varem mänginud, hakkas ala kohe meeldima. Alguses rohkem lihtsalt seltskonna pärast, kuigi mäng on ju  iseenesest huvitav. Aga siiski, esimesed kolm-neli aastat ei võtnud ma treeningut väga tõsiselt, käisin lihtsalt lõbu pärast.

•• Kuidas siis ikkagi nii juhtus, et sa hakkasid mängu tõsisemalt võtma?

14-aastaselt tuli see kuidagi iseenesest. Ka minu õde mängis sulgpalli, tema mind kannustaski. Motivatsiooni lisas seegi, et võitsin suhteliselt noorelt oma vanuseklassi Eesti meistri tiitli.

•• Mis sind sulgpalli kui spordiala puhul köitis?

Olen inimene, kellele väga meeldib võita. Naudin võidurõõmu, mida mängust saan. Kuid samal ajal meeldib mulle ka teadmine, et tegemist on vaid mänguga. Tähtis on, kuidas võita – taktika, mitmekülgsus, kiirus. Ja isegi kui mäng on raske, on ta samal ajal ka lõbus. Isegi kui kõrgemal tasemel mängid.

•• Sa elad ja treenid Soomes? Kuidas sa sinna sattusid?

Tulin siia kolm aastat tagasi täiesti omal algatusel. Olin kaks aastat varem kaheksa kuud elanud Rootsis, aga seal ma mängisin ainult sulgpalli. Hakkasin mõtlema, et võiks ju kuskil välismaal harjutada, aga samal ajal siiski ka keskkoolis jätkata, ning Soome tundus keele poolest sobivam. Teadsin oma Soome klubi treenereid ja teisi mängijaid juba varem, see hõlbustas siiatulekut. Läksin gümnaasiumi teise klassi.

•• Kolisid kohe päris üksi Soome? Kas raske ei olnud?

Üksi jah. Ei olnud raske. Isa töötas Soome ja Eesti vahet sõitval laeval, nägin teda tihti ning lisaks oli mul siin ees ootamas palju tuttavaid. Olin ju enne pikalt Rootsis olnud, teadsin, mida oodata.

•• Kuid miks ikkagi Soome? Kas Eestis ei oleks võinud jätkata vähemalt keskkooli lõpuni?

Eestis on vähe mängijaid ja treenereid. Sulgpall ei ole meil nii suur ala, ainult Eestis trenni tehes kaugele ei jõua. Ka Kati Tolmoff õppis ja treenis ju Taanis, paljud teised samuti.

•• Kuidas  elu Soomes on sinu arengule mõjunud?

Väga hästi. Mulle sobib viis, kuidas treeninguid läbi viiakse, mida treenerid õpetavad. See on palju mitmekülgsem, olen palju juurde õppinud. Eks siin ole ka sulgpalli kui spordiala ajalugu pikem, teadmisi on rohkem, samuti kogemusi. Näiteks minu treener mängis ka ise olümpial, maailma edetabelis on ta olnud 17-s. Ikka on natuke teistmoodi, kui inimene saab õpetada oma kogemusele toetudes.

•• Osalesid hiljuti Ukrainas noorte sulgpallurite laagris, mille osalejad valmistuvad Londoni olümpiamängudeks.

Jah, laager oli mõeldud mängijatele, kellel on reaalne võimalus Londonisse pääseda. Seda otsustatakse reitingu järgi – praegu olen maailmas naiste edetabelis 110-s. Selleks, et Londonisse pääseda, pean järgmisel aastal edukalt osalema rahvusvahelistel võistlustel, kus jagatakse EBU punkte. Usun, et kui mahun esimese 80 sekka, peaks olümpiale pääsema, aga eks see oleneb natuke ka teistest mängijatest. Olen olümpiale pürgijate rühma kuulunud juba kolm-neli aastat, loodan, et töö kannab Londoniks vilja.

•• Kati Tolmoff ütles juba enne lapse sünnitamist, et sulgpallis jätkamine on raha tõttu keeruline – auhinnasummad on väikesed ja kogu raha tuleb ise leida. Kas sind toetab Soome klubi?

Ei, klubi ei toeta. Ema-isa on mu kõige suuremad sponsorid. Ilma nende abita oleks väga-väga raske. Pead olema väga kõrgel tasemel sulgpallur, et sponsoritele silma jääda. Auhinnarahad on tõesti väikesed, neist ei ole abi. (Sep­tembri lõpus sõlmis Hõim  sponsorlepingu Yonexiga, kes tagab talle vajaliku varustuse kuni 2012. aasta Londoni mängudeni – toim.)

•• Keskkool on sul läbi, millega praegu Soomes tegeled? Kas on ka plaani edasi õppida?

Ikka, õppimine on minu jaoks väga tähtis. Proovisin Helsingis majanduskõrgkooli sisse saada, kuid natuke jäi puudu. Praegu otsin töökohta, mis lubab ka sulgpalliga tegeleda ning võistlustel käia. Aga kuna sulgpallikarjäär ei ole väga pikk, tahaksin kindlasti midagi õppida, millega tulevikus leiba teenida. Kõige rohkem soovin arhitektuuri õppida, aga Soomes on sellele alale väga raske sisse saada, igal aastal võetakse ainult 35 tudengit.

•• Kuhu sa sulgpallurina loodad välja jõuda?

Maailma tasemel on keeruline hiinlasi üle mängida. Küllap on see võimalik, aga selleks on vaja teha väga-väga palju tööd. Olen endale eesmärgiks seadnud olla Euroopa parim naisüksikmängija järgmise üheksa-kümne aasta jooksul.

Karoliine Hõim

Sulgpallur

Sündinud 9. märtsil 1989

Haridus: Tallinna Kuristiku gümnaasium, Mäkelänrinteen urheilulukio (Soome).

Klubid: Tallinna noorte spordikeskus, Askim Badminton Club (Rootsi), Östersundom IF (Soome)

Treenerid: Jüri Tarto, Aigar Tõnus, Kasperi Salo

Arvamus

Raul Must,

parim meessulgpallur

Soome sobib Karoliinele

Kuna Karoliine elab ja treenib Soomes, ei ole ma teda palju mängimas ega harjutamas näinud. Mulle tundub, et talle meeldib Soomes, ta tunneb sealseid inimesi ning on ka paari viimase aastaga arenenud. Tasemele, kus ta praegu mängib, jõuavad väga paljud – kui sa teed trenni, tervis on korras ja mõistust ka peas, pole väga raske teatud taset saavutada. Edasi läheb iga  samm juba raskemaks. Aga Karoliine on alles noor ja arenev sportlane, nii et loodetavasti suudab ta nii mõndagi näidata.