Kas kõigi olümplaste saatmine Vancouverisse on põhjendatud?
Eesti olümpiakomitee (EOK) täitevkomitee otsusega lähetab Eesti 12. veebruaril algavatele Vancouveri mängudele oma kõigi aegade suurima talimängude delegatsiooni, kuhu eileõhtuse seisuga kuulub 27 sportlast ja 33 abilist. Sportlaskond võib lähipäevil aga kasvada, kui Eesti saab ootelehelt näiteks juurde loodetud kaheteistkümnenda koha murdmaasuusatamises või esimese koha kahevõistluses.
„Suusatamises ei välistaks ma isegi kolme lisakohta, sest Eesti asub ootelehel 6., 16. ja 21. positsioonil,” selgitas Eesti delegatsiooni juht Martti Raju. „Võib kindel olla, et nii mõnigi suusariik, kel on õigus välja panna maksimaalse suurusega koondis, 20 sportlast, ei kasuta kõiki oma olümpiakohti ära. Iseasi, kas Eesti suusaliit soovib sel juhul kõiki juurde saadavaid kohti ära kasutada.”
Suusatajatest loodavad end veel olümpiakoondisse murda eile Rõbinski MK-etapil vabatehnikasprindis 12. koha saanud Timo Simonlatser ja 23-ndaks jäänud Kaili Sirge ning eeloleval nädalal U-23 MM-il startiv Karel Tammjärv.
„Esmaspäevaks peavad kõik rahvuslikud spordialaliidud või olümpiakomiteed rahvusvahelisele olümpiakomiteele (ROK) teatama, kas kasutavad kõiki neile määratud olümpiakohti,” selgitas Raju. „Seejärel jätab ROK endale kuni 28. jaanuarini väikese puhvri, et kasutamata jäävad kohad ümber jagada. Ma muidugi siiralt loodan, et nii pikaks mökutamiseks ei lähe ja selgus Eesti delegatsiooni lõpliku suuruse kohta saabub varem.”
Eesti kahevõistlejad, kel seni olümpiakohta pole, loodavad samuti ootelehe armule – parimal juhul kukub sealt sülle üks pääse. Lumelaudur Kadri Pihla olümpiaunistus on aga sama hästi kui purunenud, sest Vancouverisse pääseb lumelauakrossis vaid 25 naist ning eestlanna on praegu seitsmes varuvõistleja.
EOK täitevkomitee liige, kümnevõistluse olümpiavõitja Erki Nool esitas delegatsiooni kinnitamisel kaaslastele küsimuse, kas olümpiale on ikka mõtet viia sportlasi, kes pole ise endale olümpiapiletit välja võidelnud. Paraku polnud Noole vastuseisust kasu, tema avaldus jäi justkui hüüdja hääleks kõrbes.
Osalemine maksab 10 miljonit
„Olen seda meelt, et olümpiale tuleks saata vaid need sportlased, kes on oma tulemustega selle õiguse endale ausalt välja võidelnud – saagu nad seal kas või viimase koha,” ütles Nool. „Praegu kinnitatud olümpiadelegatsiooni kuulub aga neli sportlast, kes pole olümpiapääset ise teeninud: mäesuusatajad Tiiu Nurmberg ja Deyvid Oprja ning iluuisutajad Irina Štork ja Taavi Rand.”
Täpsustuseks: mäesuusatamises teenis Eesti kaks olümpiakohta tänu rahvusvahelise suusaliidu heldusele, jäätantsupaarile Štork-Rand kuulub aga Caitlin Mallory ja Kristjan Ranna poolt välja teenitud olümpiapääse, sest ameeriklanna Mallory polnud nõus Vancouveri-võistluse nimel USA kodakondsusest loobuma.
„Enne kui mäesuusatajaid Vancouverisse saata, tahaks olla ikka veendunud, et nad on võimelised mäest alla sõitma ja kõiki väravaid läbima,” ütles Nool. „Jäätantsijad Štork ja Rand pole kindlasti sellisel tasemel, et olümpial uisutada – nad pidasid ju vahepeal seitse kuud treeningupausi.”
Vancouveri mängudel osalemine maksab Eesti olümpiakomiteele umbes 10 miljonit krooni, ütles EOK peasekretär Toomas Tõnise. Olümpiaettevalmistuseks eraldas EOK nelja aasta vältel spordialaliitudele 26,8 miljonit krooni.
