Kas Mikk Pahapilli murdis suur edujanu?
Null kaugushüppes andis visale spordimehele Berliini olümpiastaadionil järjekordse moraalse hoobi. Altmineku põhjust saab ta otsida iseendast. 26-aastane Pahapill panigi kõrbemisele täpse diagnoosi: „Surusin üle. Tahe võitis mõistuse.”
Talvine seitsmevõistluse Euroopa meistri tiitel kõigi aegade üheksanda summaga tõstis 196 cm pikkuse eestlase hüppeliselt kümnevõistluseski suure arenguvaruga atleetide hulka. Ent Pahapill, kes sai 2005. aasta MM-il 12. ja Pekingi olümpial 11. koha, ei ületanud jaanipäeva eel Ratingenis teivashüppes algkõrgust. See andis valusa, aga võib-olla vajaliku õppetunni. Ühtlasi suurendas veelgi nii 2006. kui ka 2007. aastal haiguste ja vigastustega heidelnud Miku motivatsiooni.
Sihikul 8300?
Optimistlikumad poolehoidjad arutlesid, et Pahapill võiks koguda 8600 punkti. See nõudnuks vaat et täiuslikku etteastet. Pigem võib tema praegune lagi olla 8400 kuni 8500 ehk medalikonkurentsi pürginud summa.
„Sada punkti võinuks tulla,” osutas Pahapill eesmärgile parandada isiklikku rekordit 8178 punkti.
Seda rääkis ta ajakirjanikele. Ütles ka nii: „Ma ei mõtle niisuguse sõnaga nagu „peab”. Ütlen ikka, et tahan. Nendel kahel sõnal on suur vahe. Tahtmine on ikka sama tugev, nagu oli talvel.”
Mõtetes hauduski Pahapill palju enamat. Need mõtted võisid teda ahistada.
„Kehaline vorm lubas loota head võistlust, kuid paistab, et kahjuks olid ebakõlad psühholoogilises valmisolekus, mis ei võimaldanud stressiolukorraga kaugushüppes toime tulla,” selgitas treener Remigija Nazaroviene hoolealuse šokeerivat etteastet.
Kas Pahapilli ahistas suur soov korrata sise-EM-i erakordselt head võistlemist, mida kaunistasid 7.97 kaugushüppes, 2.12 kõrgushüppes ja 5.10 teivashüppes? Kui ta näidanuks MM-il lähedasi tulemusi, pürginuks ta pjedestaalile.
Sügis toob selguse
Pahapill ütles, et pikendas nii esimese kui ka teise üleastutud katse järel hoojooksu kahe pöia võrra. Ikka sprintis jõulise sammuga pakule, tahes või tahtmata riskeeris.
„Küsimus on, et kui hüppad Eesti meistrivõistlustel, siis on kõik teine,” lausus olümpiavõitja Erki Nool. „MM-il on emotsioon tugevam, vorm parem, rada kiirem, samm pikem. Siin tuleb võtta pikem hoojooks. Mikk hakkas paku tabamisega nikerdama.”
Keda võinuks Pahapill täistabamuse korral edestada? Kindlasti mitte elu parimat kümnevõistlust teinud ühendriiklast Trey Hardeed, kes startis viimasele alale, 1500 m jooksule kindla liidrina. USA meistri seeria: 100 m 10,45, kaugushüpe 7.83, kuulitõuge 15.33, kõrgushüpe 1.99, 400 m 48,13, 100 m tõkkejooks 13,86, kettaheide 48.08, teivashüpe 5.20 ja odavise 68.00. 100 m 11,01-ga jooksnud Pahapill jäänuks liidrile selgelt alla ka teistes jooksudes.
Kahvatumaid medaleid püüdnud ukrainlane Aleksei Kasjanov, kes tuli sise-EM-il hõbedale, ja venelane Oleksandr Pogorelov, kuubalased Yunior Diaz, Yordani Garcia ja Leonel Suárez ning sakslane Pascal Behrenbruch jahtisid punktisummat, mille võtab loodetavasti sügisel sihikule ka Pahapill.
Andres Raja liikus graafikus, mida ta näitas mullu olümpial ja tänavu Götzises. 10,82, 7.38, 14.55, 1.99, 49,00, 14,22, isiklik rekord 42.75, 4.80 ja 57.43.
