Hooldemeestest kuulub sel olümpial seni suurima ebaõnnestuja tiitel Norra meeste suusad 15 km vabatehnikasõiduks ette valmistanud seltskonnale, mida juhib Katrin Šmiguni elukaaslane Knut Nystad.

Kas žürii on mõjutatav?

Mulluse MM-i suusakuningas Petter Northug, kes tuli Kanadassegi mitme kulla järele, pidi avaalal leppima mäletatavasti 41. kohaga. Parima norralasena oli Tord Asle Gjerdalen alles 28. Norra meeste koondise treener Morten Aa Djupvik põhjendas läbikukkumist viletsalt libisenud suuskadega.

Aga mitte üksnes kehvade suuskade tõttu ei pruukinud tänavust MK-sarja võimsalt juhtiv Northug, kes plaanib Whistleris startida kõigil kuuel alal, nädala alguses katastroofiliselt halvasti esineda.

Nimelt asusid norralased juba enne olümpia algust paluma korraldajaid, et nood asuksid radu „soolatama”. „Soolatamine” tä­hendab suusarahva kõnepruugis radade tugevdamist kemikaalidega, mõned nimetavad seda tegevust ka radade „väetamiseks”. Pärast avaala fiaskot on Norra suusakoondise juhi Åge Skinstadi lobitöö tagatubades „soolatamise” nimel ainult hoogustunud. Sest „soolatamisel” ja Northugil on väga palju ühist – „soolatamine” muudaks päeval õhutemperatuuri plusskraadideni tõustes pehmeks muutuvad rajad tunduvalt kõvemaks.

Just tugevama põhjaga rada olekski Northugil väga vaja, kui ta tahab olümpialt medaleid – nii Northug ise kui ka kõik Norra koondise kõneisikud on tunnistanud, et pehmed rajad talle ei sobi. „Mäesuusatamises kasutatakse radade „soolatamist” ülemaailmselt, sest suure kiirusega liiga pehmel rajal kihutamine kujutaks sportlastele ohtu,” selgitas Eesti suusakoondise peatreener Mati Alaver. „Kanadaski on „soolatamiseks” vajalik tehnoloogia olemas. Küsimus on vaid selles, kas olümpiavõistluste žürii, kuhu kuulub ka norralanna Bente Skari, laseb end Norra koondise bossidel piisavalt mõjutada.” „Uurisin enne 15 km sõidu algust norralaste sprinditreenerilt Ulf Morten Aunelt, kes on Northugi peamised vastased kullaheitluses,” meenutas Alaver. „Aune vastas, et Northug polevat mingi võidupretendent. Seda ka­hel põhjusel: alles esimene start pärast mäestikulaagrit ja Northugi jaoks liiga pehme rada.”

Radade „soolatamine” võib senisest jõulisemalt päevakorda tulla juba homsel võistkondade esindajate koosolekul ehk siis meeste järgmise ala, laupäevase suusavahetusega sõidu eelõhtul. Kuna ühisstardivõistlused on just Northugi leib, ei saa norralased pehme rajaga enam uuesti riskida.

Põrus ka MM-i avaalal

„Northug vajab oma suurima trumbi – erialase mehaanilise võimsuse – maksmapanekuks võimalikult kõva rada,” selgitas Alaver. „Kuna ta pole tõusudel suuskade libisema panemisel eriti osav, kaob pehmel rajal temas pulbitsev võimsus ära. Ta upuks samamoodi lumme nagu meie sprinter Kein Einaste.”

Vähemalt seni, kuni suusavahetusega sõitu pole peetud, kuulub Northug endiselt suursoosikute ringi. Kindlasti ei peegeldanud avaala tema tegelikku seisundit. Suusataja väitis, et kui oli esimese 5 km järel 16. kohal ja veendus medalivõimaluse kadu­mises, ei näinud ta mõtet täisjõuga edasi pingutada.

Northug põrus ka mulluse MM-i avadistantsil, saades Liberecis 15 km klassikasõidus 29. koha, aga korjas seejärel kolm kulda.

Kui olümpial läheb Norra ässa päästvaks „soolatamiseks”, tä­hendab see selle tehnoloogia de­büüti suurel murdmaavõistlusel. 1995. aastal, mil Kanada võõrustas viimati täiskasvanute suusatamise tiitlivõistlust, MM-i Thunder Bays, tuli sportlastel ja hooldetiimidel kümnekraadises soojas võidelda suuskade alla kogunenud suurte lumeklompidega. Nende eemaldamiseks asetati rajale bensiiniga läbi leotatud lapid…

Skari võib „soolatamist“ toetada

•• Teiste riikide koondised „soolatamist“ veel üldiselt ei poolda või pole jõudnud sel teemal oma seisukohta kujundada – miks luua Northugile, keda on alati, eriti aga ühisstardiga jõuproovidel raske alistada, olümpiaks sobivamaid tingimusi?!

•• Lähiaja ilmaennustus lubab Whistleris öösiti küll korralikku külma, aga päeval peaks temperatuur tõusma mitme plusskraadini. „Kui päevane õhusoe tõuseb lähipäevil päikese käes viie-kuue kraadini, ei saa välistada žürii otsust hakatagi rada „soolatama“, et luua kõigile võimalikult võrdsed tingimused,“ tõdes Alaver. „Palju sõltub sellest, kas ja kuidas suudab Bente Skari otsustamist mõjutada.”

•• Žüriid juhib karmikäeline sloveen Uroš Ponikvar ning lisaks endisele suusakuningannale Skarile kuuluvad sinna veel ka venelane Georgi Kadõkov, rootslane Tomas Jons ja kanadalasest murdmaavõistluste direktor Rob Bernhardt. Kõige kaalukam on mõistagi Ponikvari hääl, piisavalt autoriteeti omab ka Skari.