Katarina Witt: iluuisutamises ei tohi artistlikkus kunagi kaduda!
Vancouveris viibib olümpiamängudele kohaselt hulganisti varasemate aegade sporditähti. Mõni telekommentaatorina, mõni rahvusvahelise olümpiakomitee aukülalisena ja mõni näiteks oma riigi olümpiakomitee esindajana. Ka Katarina Witti päevad on tihedalt täidetud – ta kommenteerib iluuisutamist telekanalis ARD, on Müncheni 2018. aasta taliolümpia korraldamise soovi eestkõnelejaks ja jõuab ühtlasi nautida olümpiamelu. Päevakavas ka Eesti Päevalehele eksklusiivintervjuu andmiseks veidi aega leidnud Katarina – või Kati, nagu teda Saksamaal kutsutakse – avaldab iluuisutamise tulevikust rääkides lootust, et ala võrdväärseteks osadeks jäävad nii puhtalt esitatud rasked elemendid kui ka puhas sõit ilusa koreograafia ja artistlikkusega.
•• Katarina, te olete Sarajevo ja Calgary olümpia kuldmedali võitjana vähemalt Eestis (ja ilmselt mitte ainult meil) kõigi aegade kuulsaim iluuisutaja.
Tõesti? Olin just Tallinnas EM-il. Ning seal ei tahetud mind alguses halli sissegi lasta (naerab).
Muidu mulle Tallinnas väga meeldis. Mind võlusid Tallinna ajalugu ja traditsioonid, aga näiteks restoranides tuuakse sisse ka annus modernsust. Nii et see on samal ajal nii vana kui ka noor linn paljude aktiivsete inimestega. Teil oli seal nii ilus! Tegin palju kauneid pilte ja ka videoid (Katarina otsib välja oma iPhone’i ja näitab pilte Toompea lossist, Nevski katedraalist ja mitmetest teistest Tallinna kirikutest – toim). Ja ilm oli imeilus – päike paistis, kuigi oli üsna külm. Oleksin peaaegu oma sõrmed ära külmetanud!
•• Olin ka ise Tallinnas EM-il, aga teid kahjuks ei kohanud.
Olin seal vaid meeste sõidu ajal, „Pljuštšenko õhtul”. Tegin Tallinnast (Saksa ajalehele – toim) Welt am Sonntagile intervjuude sarja. Aga pärastlõunal jalutasin linnas kaua ringi.
•• Võrrelge palun EM-i ja olümpiat. Näiteks meeste puhul oli ka Tallinnas tase väga kõrge, naiste puhul aga mitte nii väga...
Jah, erinevus olümpia ja EM-i vahel on täitsa olemas, kuna olümpial on ülejäänud maailma uisutajad ka kohal. Eriti selgelt tajutav ongi see naiste puhul, kus suur konkurents on ennekõike Lõuna-Korea, Jaapani ja ka Kanada vahel.
•• Miks on Euroopa naissõitjatel teistega selline vahe?
Ehk seepärast, et viimastel aastatel on Aasia kõvasti järele võtnud. Iluuisutamine pole seal alati nii populaarne olnud. Mõeldes näiteks Midori Ito (1992. aasta Albertville’i hõbe Jaapanist) või Yuka Sato (1994. aasta maailmameister ja sama aasta Lillehammeri olümpia viies, samuti Jaapanist) või Torino olümpiavõitja Shizuka Arakawa (Jaapanist) saavutustele – sealt on peale kasvanud noor põlvkond, kellele nad olid eeskujuks. Ning seetõttu on rajatud ka iluuisukeskusi ja ala populaarsus on kõvasti tõusnud.
•• Mida te arvate, kas teil endal on ka sellega pistmist? Siin Vancouveriski on ju märgitud, et Calgary ajal olite konkurentsitult kuulsaim sportlane ja aitasite televaatajate arvu rekordeid purustada.
Ei oska öelda, kas sellel Aasias mõju on olnud. Aga loodan, et olen natukenegi eeskujuks mõnele pisikesele tüdrukule, kes on iluuisutamisega alustanud. On ju üks Türgi iluuisutaja (praegu 24-aastane Tugba Karademir – toim), kes mind paljude aastate eest telekast nägi ja kirjutas kodus diivanilauale: „Ma tahan kord selliseks saada nagu Kati Witt”. See on väga tore!
•• Ka Eestil on oma uisutaja Vancouveris, aga ta on vabakava eel kahjuks alles 20. kohal (intervjuu toimus neljapäeval enne õhtust naiste vabakava – toim).
Aga ta pääses siiski finaali?
•• Jah.
Teda treenib ju Anna Kondrašova (Levandi – toim), me kohtusime Tallinnas.
•• Kas te tunnete Jelenat?
Isiklikult mitte, nägin teda vaid viivuks ja soovisin palju edu. Ta tundus väga andekas.
•• Loodetavasti läheb tal hästi.
Usun, et ta sel aastal veel õpib ja viib olümpialt saadud kogemused endaga koju kaasa. Paneb kõik kõrva taha ning loodetavasti saab temast tulevatel aastatel edukas iluuisutaja.
•• Kuhu iluuisutamine teie arvates tänapäeval areneb? Millised on uued suunad, näiteks tulenevalt uuest hindamissüsteemist?
Uus süsteem on teinud iluuisutamise keerulisemaks, sest punkte koguvad kõik üksikud elemendid – kui need on kõrgel tasemel esitatud, saab lisapunkte. Lisaks hinnatakse ka üleminekuid ja elementide järjestust. Sportlaste kavad on seetõttu muutunud väga raskeks. Aga me näeme põlvkonda iluuisutajaid, kes seda tipptasemel suudavad.
•• Mis on teie arvates olulisem – kas hüpped või sujuv ja puhas programm?
Mõlemad jäävad alati iluuisutamise osaks. Iluuisutamisse kuulub täispakett – programmi on lisatud kõige raskemaid elemente selliselt, et need oleks publikule sujuvalt ja näiliselt kerge vaevaga sooritatud, aga ka emotsionaalsust peab näha olema.
•• Nagu ikka, oli ka sellel olümpial oma iluuisutamise skandaalike meeste võistluses. Mida sellest arvate?
Minu arvates seda skandaaliks küll nimetada ei tohiks. Selle õhtu kohta tuleb öelda, et Evan Lysacek tegi väga hea esituse. Tal oli täiuslik programm ja ta kasutas uut hindamissüsteemi optimaalselt. Lisas raskemaid elemente kava teise poolde ja seetõttu hinnati neid kõrgemalt, kui oleks hinnatud juhul, kui ta oleks need teinud kava alguses.
Jevgeni Pljuštšenko sõit andis kahjuks kohtunikele võimaluse kõrgeimad hinded andmata jätta. Ta eesmärgiks oli küll kuldmedal, aga arvan, et hõbemedal on sellegipoolest väga suur saavutus. Olen ise suur Pljuštšenko fänn, kuna tal on minu silmis „täispakett” olemas. Ta on jääl väga hingestatud uisutaja, kasutab oma kavas raskeimaid elemente ja suudab publiku kaasa haarata, läheb neile südamesse.
•• Kuid siin ei tulnud tal see täiuslikult välja.
Jah, Tallinnas oli ta suveräänne liider. Siin oli ta ilmselt pisut närvilisem.
•• Kuidas hindate Joannie Rochette’i valikut? Et ta otsustas vahetult pärast ema surma siiski jääle minna.
See on temast tohutult vapper ja näitab, et tal on väga võitluslik süda. Minna jääle ja võistelda teda kõik need aastad toetanud ema mälestuseks.
•• Milline võiks olla iluuisutamise tulevik? Kas mehed ei pääse enam kuidagi neljakordsetest hüpetest?
Tegelikult näitas siinne võistlus, et ilmtingimata seda vaja pole. Pljuštšenkol on selles mõttes muidugi õigus, et neljakordseid hüppeid tuleb kõrgemalt hinnata, sest see on palju raskem kui pelgalt kolmeste kombinatsioon. Aga loodan samas, et nüüd ei arene asjad nii, et kõigist kolmestest hüpetest hakatakse tegema neljaseid. Minu arvates oleks seda liiga palju – sportlaste kehad pole selleks valmis, vigastuste oht on väga suur. Ka Evan Lysacek võttis oma kavast neljakordsed välja, sest oli vigastatud.
•• Naiste puhul on räägitud, et tulevik on kolmekordsete kombinatsioonide päralt. Nõustute sellega?
Nägime juba siin, kuidas Aasia tüdrukud Yu-Na Kim ja Mao Asada teevad kolmekordset axel’it. Ainuüksi see on uskumatu areng. Kui ausalt öelda, siis naiste puhul ma ei tahaks, et jäält kaoks teatud tütarlapselikkus. Neljakordsetega ei peaks minu arvates kindlasti riskeerima, kavade praegusest raskusastmest piisab.
•• Kas te treeneriks ei ole plaaninud hakata?
Ei-ei-ei!
•• Miks mitte?
Sest mul pole kannatust (naerab).
•• Teie kaasaegne Brian Orser on praegu näiteks korealanna Yu-Na Kimi (olümpiavõitja – toim) treener.
Jah, tema küll. Tegelikult, veel praegugi astun meelsasti artistina aeg-ajalt rambivalgusesse. Olen juba paar aastat produtseerinud jääsõusid ning neid ka sisuliselt ette valmistanud ja näitlejana laval olnud. Seega on mul veel piisavalt iseenda ja oma karjääriga tegemist. Treener peab olema väga altruistlik, suunama kogu jõu ja tähelepanu sportlasele. Brian Orser teeb seda suurepäraselt.
•• Seega välistate, et Katarina Wittist saaks kunagi treener?
Jah, välistan. Treeneritöö pole üldse tänuväärne. See nõuab väga tugevat keskendumist ja palju aastaid tööd, enne kui iluuisutaja tulemusteni jõuab. Ning treeneri panust hinnatakse alati sportlase tulemuste järgi. Aga mina tahan, et mind hinnataks minu enda panuse järgi.
Jääkuninganna
Katarina Witt
endine iluuisutaja
•• Sündinud 3. detsembril 1965 Ida-Saksamaal Berliini külje all.
•• Võitis 1984. aastal 19-aastasena Sarajevo ja 1988. aastal Calgary olümpiakulla. Võitnud ka neli iluuisutamise maailmameistri tiitlit.
•• Pärast Calgary olümpiavõitu liitus Witt profileeriga ja uisutas USA-s kolm aastat kestnud turneel teise Calgary kullavõitja Brian Boitanoga.
•• Naasis vahepeal taasühinenud Saksamaa esindajana Lillehammeri olümpiale, kus tema laeks jäi seitsmes koht.
•• Saavutanud üleilmse tähelepanu ka spordiväliselt. Näiteks 1998. aastal poseeris Witt ajakirjale Playboy ja see eksemplar oli Playboy ajaloos alles teine, mis müüdi täielikult läbi. Samuti on Witt mänginud filmides.
•• Alates 1995. aastast korraldab iluuisuetendusi, milleks tal on oma produktsioonifirma With Witt Sports & Entertainment GmbH.
