Keda või mida peab Veerpalu klassikamaratonil pelgama?
Pärast seda, kui koondise füsioterapeut Lauri Rannama oli mudinud Veerpalu 16-tunnisest kahe ümberistumisega lennureisist ja sellele järgnenud paaritunnisest autosõidust kangeks jäänud lihaseid, heitis kahekordne olümpiavõitja magama. Järgmisel hommikul ehk Eesti aja järgi eile õhtul käis ta Whistleri suusarajaga tutvumas ja suuski proovimas. Täna on Veerpalul tavakohaselt kavas soojendustreening ja homme tuleb seista juba olümpiamaratoni, 50 km ühisstardist klassikasõidu stardis.
Kuulnud Veerpalu viimasel minutil saabumisest, vajusid mitmete välisajakirjanike näod imestusest pikaks. „Kui see pole lotomäng, siis mis see on?” küsis üks Norra kolleeg. Eks näis, kas hiljuti 39-aastaseks saanud eestlane suudab tõesti ilma aklimatiseerumisajata kohaneda kümnetunnise ajavahega ning naasta koju tiitlivõistlustelt seni puuduva 50 km sõidu kuldmedaliga.
Ilmataat halastab
50 km sõidus läbitakse viis kümnekilomeetrist ringi. Üks kümnekilomeetrine ring koosneb omakorda kahest viiekilomeetrisest: nn punasest ja sinisest ringist, mille vahel sõidavad sportlased staadionilt läbi. Punane ring on sinisest tunduvalt raskem – peagi pärast staadionilt lahkumist algab suur tõus, mis kestab ligi 1,4 kilomeetrini, kui üht vahepealset minilaskumist mitte arvestada.
„Siin on nii raske rada ühe väga konkreetse tõusuga, et kindlasti ei tule grupifinišit,” nentis Veerpalu seniste suursaavutuste arhitekt, Eesti suusakoondise peatreener Mati Alaver lootusrikkalt.
Juhendaja arvamust toetab ilmaennustus – see lubab pühapäeva hommikul kohaliku aja järgi kella 9.30-st kuni 11.40-ni, kui maratonimehed end proovile panevad, vahelduvat pilvisust ja paari soojakraadi, aga õnneks mitte sademeid. Kuna seni on kohalikud meteoroloogid oma tööd hästi teinud, pole neis nüüdki põhjust kahelda – viimati kutsume veel välja pahad vaimud, kes asuksid paljukardetud lumesajuga Veerpalu võimalusi nullima. On täiesti selge, et lumemöllus buraani mängides gruppi kandadelt ei raputa. Meenutagem kas või 50 km sõitu 2005. aasta MM-il Oberstdorfis, kus tihe lumesadu võttis Veerpalult võimaluse püüda enamat neljandast kohast.
„Ilmateade pole meie jaoks tõesti kõige hullem,” lausus Alaver, kes on olümpiapaigas näinud nii vihma-, lörtsi- kui ka lumesadusid, aga samuti suviselt kütvat eredat päikest. Näiteks tänaseks naiste 30 km ühisstardiga klassikasõiduks, kus Kristina Šmigun-Vähi läheb püüdma oma teist medalit nendelt mängudelt, ennustatakse kuut-seitset soojakraadi, aga see võistlus algab kohaliku aja järgi keskpäeval.
Ilm ilmaks – jätame inimtegevusest sõltumatud asjaolud nüüd kõrvale ja siirdume meeste maratonirajale! Rühkinud stardist minema, tulevad suusakuninga tiitli ihkajad enne finišit staadionile tagasi koguni üheksal korral ja võivad teha kuni kolm boksipeatust, et suuski vahetada. Selle peale võib küll suure summa panustada, et boksipeatus(t)eta ei pääse ükski medalitahtja.
„Ilmateate põhjal peaks rada olema suuski kulutav, mis tähendab, et enne starti alla pandud pidamismääre ei pea kogu võistlust vastu,” selgitas Alaver. „Kindlasti tuleb sõidu vältel kõigil suuski ümber määrida.”
Üheksa staadionilkäiku tähendab sedagi, et hooldetiimidel on võimalus oma apsakad suhteliselt kiiresti heastada. „Ühelt poolt teeb see asja kõigile lihtsaks, kui iga viie kilomeetri järel staadionile tullakse, teisalt ajab aga seisu väga segaseks,” hindas Alaver. „Kõik saavad tohutu võimaluse varieerimiseks – meil pole kuidagi võimalik ette näha, millal näiteks Lukaš Bauer boksi tuleb või mida ta plaanib.”
Küsimus, millal on oodata lahtirebimiskatseid, kõlab enne võistlust isegi veidi kohatult – Veerpalu, Baueri või kellegi kolmanda eeldatavad äraminekuüritused sõltuvad ju paljudest teguritest. „Grupi kandadelt raputamine sõltub näiteks boksipeatustest ja suuskadest,” selgitas Alaver. „Kindel on aga see, et medalitahtja peab kogu aeg olema valmis järgnema, kui keegi midagi ette võtab!”
Pearivaalid
Sami Jauhojärvi (Soome)
•• Võitis mullu Trondheimi MK-etapil 50 km klassikasõidu.
Lukaš Bauer (Tšehhi)
•• Olümpia teatesõidu teisel klassikaetapil pani ta aluse tšehhide pronksivõidule.
Johan Olsson ja Anders Södergren (Rootsi)
•• Olsson sai suusavahetusega sõidus pronksi. Södergren on rootslaste viimaste aastate parim maratonimees.
Petter Northug, Odd-Bjørn Hjelmeset ja Jens Arne Svartedal (Norra)
•• Northug on näidanud end perspektiivika klassikamaratonimehena. Hjelmeset ja Svartedal on aga vanad kalad, kes valmistusid spetsiaalselt olümpiamaratoniks.
Maksim Võlegžanin ja Aleksandr Legkov
(Venemaa)
•• Mõlemad on tõestanud end vastupidavate meestena.
Tobias Angerer (Saksamaa)
•• Tuntud võhmamees mõlemas sõidutehnikas. Sel olümpial suusavahetusega sõidu hõbe.
Giorgio di Centa (Itaalia)
•• Võitis Torino olümpial 50 km vabatehnikasõidu.
Alex Harvey (Kanada)
•• Jahmatas suusamaailma eelmisel kevadel Trondheimis 50 km klassikasõidu pronksiga.
Dario Cologna (Šveits)
•• Suusavahetusega sõidu olümpiavõitja.
