Publik nägi kindlat väravat kordusest jäähalli ekraanilt – polnud kahtlust, et litter ületas väravajoone enne kui mängijad värava paigast lükkasid. Kohtunik Marthinsen aga läks uurima, kuidas tunneb end vigastada saanud väravavaht Rosen (kes muide mängis kohtumise lõpuni) ja seejärel näitas lahtiviset Kanada kaitsetsoonis.

Värava määrustepärasuse toob selgelt nii tekstis kui pildis esile paraolümpia internetiväljaanne, sama kinnitab vooru ülevaates ka Salt Lake Tribune.

Protest lükati tagasi. Eesti delegatsioon esitas pärast mängu ametliku protesti, kuid see lükati tagasi. ”Kohtunik paiknes parempoolse lahtiviskeringi juures (väravavahi poolt vasakul) ega näinud, et litter oleks ületanud väravajoone. Tema vaatevälja varjasid mängijad,” selgitas kelguhokiturniiri peakohtunik Alf Inge Andersen oma ametlikus avalduses. “Ka kumbki abikohtunik (Gary Cutler ja Bob McMann – toim) ei näinud, et litter oleks ületanud väravajoone. Kohtunik otsustas, et väravat polnud. Erinevalt Rahvusvahelise Jäähokiliidu (IIHF) reeglitest pole videokorduse kasutamine paraolümpia kelguhokiturniiril lubatud.”

Mitteametlikel andmeil aga korraldajad loobusid kallist videosüsteemist kokkuhoiu huvides. ”Kohtunik tegi inimliku vea. Mul on väga kahju, et nii läks,” ütles Andersen hiljem.

Kohtunik soosis kanadalasi. “See oli sulaselge värav ja tulemus ebaaus. Kogu kohtumise jooksul eelistas vilemees kanadalasi ja jagas meile kergelt karistusminuteid,” rääkis Vedernikov, kes teenis kuus kaheminutilist eemaldamist. Kokkuvõttes vilistas kohtunik Eestile 36 ja Kanadale 10 karistusminutit ehk Eesti mängis üle ühe kolmandiku arvulises vähemuses.

”Ma ei suuda uskuda, et paraolümpial võib selline asi juhtuda. Vaatasime mitu korda seda situatsiooni videolindilt, see oli värav. Sellisel juhtumil pole olümpiaideede ega ausa mängu mõistega midagi ühist,” lisas Eesti koondise abitreener Olle Sildre.

”Inimesed siin ei mõista, mida see mäng tähendab meile, meie meeskonnale ja maale, keda me esindame. See on nagu kaotus,” tsiteerib Salt Lake Tribune Sildret.

”Nad tahtsid võita sama palju nagu meiegi,” kiitis Kanada peatreener Thomas Goodings eestlasi. ”Aga võib öelda, et meie ei mänginud oma potentsiaalile vastavalt.”

”Tuleb meeles pidada, et kui võidame oma viimased kaks mängu, siis on meil ikkagi võimalus pääseda finaali,” lisas kanadalane Jean Labonte.

Reglemendi kohaselt põhiturniiri esimene ja teine kohtuvad finaalis kullale ja hõbedale, kolmas ja neljas mängivad pronksile ning viies ja kuues kahele viimasele kohale.

USA-le juba kaotanud Kanada väljavaated finaali jõuda oleks Eesti võidu korral kahanenud miinimumini. Ka Norrale, kellel tabelis juba kaks kaotust, poleks Eesti võit tähendanud midagi head. Meenub päris olümpia hokiturniir, kus kohtunikud kasutasid iga võimalust, et finaalis kohtuksid USA ja Kanada. Paistab, et sama stsenaarium on kasutusel ka paraolümpial.

Eile hilisõhtul kohtus Eesti Norraga, viimases voorus on Eesti vastaseks USA.

Eesti – Kanada 3:3

• Väravad: 11.34 Billy Bridges (Lou Mulvihill, Todd Nicholson) arvulisest ülekaalust 0:1, 11.52 Arvi Piirioja (Kaido Kalm) 1:1, 14.25 Maksim Vedernikov arvulisest vähemusest 2:1, 20.31 Jean Labonte (Billy Bridges, Todd Nicholson) arvulisest ülekaalust 2:2, 21.07 Leonid Zubov (Maksim Vedernikov) 3:2, 36.48 Robert Lagace (Billy Bridges) 3:3.

• Pealevisked: 18:17.

• Karistusminutid: 36:10.

• Teised 3. vooru tulemused: USA – Norra 2:1, Rootsi – Jaapan 4:2

• Tabel:

• USA 3 0 0 10:2 6

• Rootsi 2 0 1 11:11 4

• Eesti 1 1 1 6:8 3

• Kanada 1 1 1 6:9 3

• Norra 1 0 2 10:7 2

• Jaapan 0 0 3 3:9 0