KERGEJÕUSTIK: Kergejõustiku noor järelkasv annab endast jõuliselt märku

Kõigi aegade esikümme saab iga võistlusega täiendust Eesti koondis Müncheni EM-iks täieneb uute nimedega

Selle hooaja esimesed võistlused on aina enam kinnitanud, et tagala Eesti kergejõustiku tippude taga pole tühi. Pigem vastupidi, kus iga uus jõuproov täiendab riigi kõigi aegade edetabeli esiküm-met ja annab mõne uue Müncheni Euroopa meistrivõistlustele pürgija.

Pühapäevasel Gustav Sule memoriaalil näidati koguni üheksat uut esikümnesse küündinud tulemust. Veel mõned aastad tagasi ei suudetud sellise näitajani jõuda terve hooaja jooksul. Seejuures mahub tippnäitude teinute vanus 17 – 20 aasta sisse. Ja juba praegu on põhjust kinnitada, et Eestist läheb augustikuus toimuvale EM-ile läbi aegade suurim delegatsioon.

Uue tõusulaine taga nähakse eelkõige kergejõustikuliidu stimuleerivat premeerimis-süsteemi kui ka Tallinna spordihalli vilju talvise treeningupaigana.

Õrnem sugu annab tooni. Eriti tulemuslikult on kerge-jõustikusuve alustanud naissportlased. See leidis kinnitust ka Tartus toimunud võistlusõhtul. Silmapaistvamad olid 18-aastane Mirjam Liimask ja 17-aastane Egle Uljas, kes tõusid Eesti edetabelis 100 m tõkkejooksus ja 400 meetris kolmandale reale.

Vastutuules toimunud tõkke-sprindis püstitas Liimask isikliku rekordi 13,51 ja EM-i normist jäi lahutama veel ainult sajandik. “See puuduv sajandik mind painama ei hakka. Loodan iga stardiga paremaks minna,” rõõmustas eile viimast gümnaasiumieksamit õiendanud Liimask. “Ootan, et kool läbi saab, siis saab ainult spordile keskenduda.” Juba ülehomme on Liimaskil võimalus Haapsalus Müncheni norm täis joosta. Anu Kaljurannale kuuluv Eesti rekord on 13,18.

Veel eelmisel aastal staadioniringi 56,64-ga läbinud Uljas on enda margist kärpinud juba kaks sekundit. Tartus joostud 54,65 annab tunnistust, et sel suvel võib ohtu sattuda ka Rutti Luksepa rekordaeg 53,87.

Kahel alal tõusis isikliku rekordiga Eesti esikümnesse (kaheksandaks) 20-aastane Kadri Viigipuu. Esmakordselt sprintis Tartu ülikooli kehakultuuritudeng 100 m alla 12 sekundi (11,97) ja läbis sama maa tõketega 13,78-ga.

“Olen viimasel ajal õpingud spordile ohvriks toonud ja nüüd on tulemustest seda suurem rõõm. Lootsin mõlemal alal uue sekundi sisse jõuda ja see õnnestuski.”

Käärt kurtis põlvevalu. Salamisi loodeti Tartus Eesti rekordi sündi 200 meetris Katrin Käärti poolt, kuid nobe neiu sel alal starti ei jõudnudki. “Põlvevalu tegi liiga ja polnud mõtet startida,” pihtis Käärt.

Siiski lõppes temalegi Sule memoriaal isikliku rekordiga, mille Käärt püstitas 100 meetris 11,88-ga.

Määrustepäraselt pole pärnulanna varem nii kiiresti sprintinud. “Jooksuga ma tegelikult rahul pole. Üritan neljapäeval Haapsalus uuesti,” rääkis Käärt, kes tõusis oma uue rekordajaga kõigi aegade tabelis kolmandat kohta jagama koos Riina Suhotskaja ja Anu Kaljurannaga.

Meestest tegi elu kiireima sprindi Argo Golberg 10,59-ga, millest eestlastest on kiiremini jooksnud vaid kolm meest. Taas parandas isiklikku rekordit 200 meetris Maidu Laht, joostes 21,41. 800 meetris jõudis esmakordselt alla 1.50-ne 18-aastane Roman Fosti, lõpetades 1.49,93-ga. Sellega täitis noor-mees juunioride MM-i normi.

Elu parima jooksuni jõudis veel Indrek Tustit 400 m tõkkejooksus, kus tema 51,22 annab läbi aegade tabelis neljanda koha.