Kergejõustikust eesti keeles. Kerge või raske?
Göteborgi EM-i kajastused eesti meedias tekitasid rohkesti vastukaja, mida arutasime Eesti olümpiakomitee keeletoimkonnas.
Oskussõnad
Ühtlustada tuleks võistlejate sõelumisprotsessi märkivad terminid. Ehk võiks jooksudes olla eeljooks, vahejooks, poolfinaal(jooks) ja finaal(jooks). Tõdeti, et halb on näiteks “käimas on naiste 800 meetri esimese ringi jooks”. Kuid ajakirjanike ja spordialaga tegelejate oskuskeel on ju omavahel seotud. Võistlusmäärusteski on lisaks eel- ja vahejooksule juttu järgmise ja eelmise ringi jooksust, millest võiski tuleneda EM-i ajakavas läbivalt kasutatud 1. ring, 2. ring.
Sõelumisastmeid endid tähistavad määrustes kord järk, kord ring, kord voor. Kuivõrd terminil ring on kergejõustikus juba kaks tähendust, oleks mõistlik oskussõnavara korrastades valida mõni muu, nt järk, ja tarvitada ühtlaselt seda.
Väljakualadel kasutatakse valdavalt võõrsõna kvalifikatsioonivõistlus, mis on kohmakas ja ebatäpne. Pigem võiks eelistada eestikeelseid vasteid, näiteks kas sisuliselt täpsemat sõelumisvõistlust või vana head valikvõistlust (Aleksander Antson “Berliini olümpiamängud 1936”, lk 36). Viimane on lühemana tõesti parem. Seega väljakualade järgud võiksid olla valikvõistlus, põhivõistlus, finaal (kaheksa parema kolm viimast katset); siia sobiks ka lõppvõistlus, mida ongi kasutatud – ainult et pole selge, mis tähenduses täpselt. Vahel esineb see põhivõistluse sünonüümina:
“Lootsin jõuda lõppvõistlusele ja seal finaali kaheksa parema hulka.” “Finaali neljandal katsel tõukasid 20.17, mis viis sind võistluse liidriks?”
Kui finaalina määratleda kolme viimast katset, siis ei saa rääkida neljandast või rohkemast katsest.
Finaal näib teisal olevat sünonüümne lõppvõistlusega: “Valikvõistlusel 18.95 tõuganud eestlane läks lõppvõistlusele autsai- derina.”
“Tänasesse kuulitõuke finaali pääses Margus Hunt, kes sai valikvõistlusel 18.95-ga kaheksanda tulemuse. Kõrgushüppaja Viktoria Leks ületas eelvõistlusel 1.83 ja võistleb homses finaalis.“ Kas finaali saadakse valik- või eelvõistluse kaudu?
Rahvusvahelised võistlusmäärused: “Kui alal osaleb nii palju võistlejaid, et ei ole võimalik pidada kohe lõppvõistlust, korraldatakse põhivõistlusele pääsejate väljaselgitamiseks kvalifikatsiooni- võistlused.” (lk 83) Kas määrustes on lõppvõistlus ja põhivõistlus sünonüümid? Miks on vaja neid mõlemat? Kui nende kahe termini
sisu on erinev, siis mida kumbki täpselt tähendab? Põhimõttelisem küsimus ongi sünonüümide (mitte)vajalikkus oskussõnavaras. Neid ei saa täielikult välistada, ent sünonüümseid termineid ei tohiks olla ka tarbetult palju.
Samuti on kvalifikatsiooninorm lohisev. Valikvõistlusi peetakse selleks, et valiknormi alusel valida välja edasipääsejad. Et üldse osaleda EM-il ja teistel suurvõistlustel, on ka vaja kindel norm täita. Seda normi oleks minu meelest mõttekas nimetada lävinormiks või künnisnormiks. See on ju tulemus, milleni jõudes avaneb uks võistlustele.
Enne lõplike soovituste sõnastamist kaalub toimkond meelsasti kõigi kergejõustiku asjatundjate arvamust.
Kõrvu on hakanud fennism üritus, mida kasutatakse ülearu ohtralt katse sünonüümina. Soome keeles on yritys ainus eesti katsele vastav oskussõna. Võtta see eestikeelsesse juttu igati hea omatermini kõrvale on tarbetu. Kuigi ÕS-is on sõna üritus selgitatud sõnade ettevõte, katse kaudu, ei tähenda see, et need kolm oleksid täielikud sünonüümid. Eks üritage liitsõna spordiüritus teist osist asendada katsega!
Teisalt on eesti keeles loomulik kasutada tegusõnana: ta üritab maailmarekordit, mitte katsetab.
Lauseehitus
Hirmus palju on olnud kuulda eesti keele lauseloogikast hälbivaid ütlusi, nagu “sellel kõrgusel ajas ta esimese katse maha”; “tema on samuti selle katse ületanud”; “...kes esimese katse astus üle”. Maha aetakse latt, ületatakse (sel katsel) kõrgus, astutakse (esimesel katsel) üle paku või ringi ääre.
Tihti on ununenud seegi, milliseid käändevorme üks või teine tegusõna lausesse nõuab. Kas tõesti arvavad reporterid, et eestlane ütleb Oinas hüppas aed üle? Ülilevinud on vigased laused nagu “meeter üheksakümmend üks hüppas üle ka Vlasic”; “ta hüppas selle ilusti üle”. Jah, ületama nõuab küll sihitise käändeid: Ta ületas selle (kõrguse), ei ületanud järgmist kõrgust. Aga üle hüpata saab millestki: Ta hüppas sellest ilusasti üle; meeter üheksakümne ühest hüppas üle ka tema.
Üldse näib arvsõnade käänamine valmistavat ületamatuid raskusi. Samuti vajab pidevat treeningut järgarvude lausumine, sest enam ei saada aru, et “meenutame kahe tuhande aasta olümpiamänge” tähendab hoopis midagi muud kui “...kahe tuhandenda aasta olümpiamänge”, rääkimata kuupäevade ja kohajärjestuse väljendamisest.
Üle näib üleüldse olevat ülem kui kogu muu keelevara: “Selleks et Tammert üle heita, tuleb tal...”; “Dominguez võidab spurtides üle venelanna.”
Eriti tüütu on kuulda mastarindit igas teises lauses ja vahel korduvalt ühes ja samas lauses: “Eile oli kaasa tegemas ka Lauri Leis”; “Homme on kaheksa eestlast tulemas võistlema”; “...vaid kaugushüpe on veel kestmas.” Tõenäoliselt just spordiajakirjanikelt on see vorm moehaigusena nakatanud koguni ühiskeelt. Näikse arvatavat, et see on kestva oleviku aeg. Selline arvamus on ekslik – erinevalt inglise keelest eesti keeles seda ei ole.
Spordireporter peaks püüdma väljenduda lühidalt ja täpselt: tegi kaasa, tuleb võistlema, kestab on parem eriti neil juhtudel, kui lauses on selge ajamäärus: eile, homme, veel.
Lühidus ja täpsus ei välista sugugi vaheldus- ja väljendusrikkust. Seda kurvem on, et tihti kuhjatakse kantseliitlikku nimisõnastiili, nagu polekski peale tegema muid verbe: “Ta on teinud treenerivahetuse”; “Väga raske on teha hüppeid.” Vrd: on vahetanud treenerit; raske on hüpata ja palju muid häid rööpvõimalusi.
Omaette nähtus on kujundikramp: “tuli rongi alt välja”, “läheb andmiseks”. Väga nutikas võrdlus jäi kõrvu ühelt ladusaima jutuga reporterilt Erik Lillolt: “Oda sopsas staadionimurusse nagu sulepea tindipotti!”
Tunnustust väärivad korraldajad, kes on nüüd rahvusvahelisele võistlusele pannud ilusa nime Kergejõustikuõhtu “Tallinn 2006”, olgugi üleilmselt käibes ingliskeelne Athletics Meeting. Oma rahvaga suheldagu ikka selges eesti keeles. Meil pole vaja Euroopa meistrivõistlusi asendada mingi “eurot‰empsiga”, kuid kahjuks rääkis telereporter võistlusõhtu asemel ikka vaid “õhtumiitingust”. Sõnal miiting on eesti keeles pigem poliitilise rahvakoosoleku, meeleavalduse tähendus.
