Kes suudab anda president Siimannile parimat nõu?

Täna astub Eesti olümpiakomitee president Mart Siimann EOK esindajate kogu 120 liikme ette, et ainsana kandideerida järgmiseks neljaks aastaks taas kõrgeima spordiühenduse juhiks. Põnevust tekitab, kelle ta nimetab asepresidendiks. EOK põhikirja järgi esitab president valituks saades esindajate kogule kinnitamiseks oma meeskonna, kuhu kuuluvad kaks asepresidenti, peasekretär ja kolmteist täitevkomitee liiget. Peasekretäri kandidaat on Toomas Tõnise. Asepresidendi kandidaadiks esitasid EOK liikmed Jüri Tamme, Toomas Savi, Erki Noole ja Neinar Seli. Mida nad oleksid valmis tegema?

 Eesti olümpiakomitee asepresident Jüri Tamm:

EOK põhikiri ja valimiste kord

Kui olümpiakomitee hakkas ühendama nii olümpiaspordialaliite kui ka olümpia kavva mittekuuluvaid spordialaliite, lisaks kõiki neid, kellel on oskus ja õigus spordis kaasa rääkida, muutus ühendus Ruubiku kuubiku sarnaseks keeruliselt toimivaks tervikuks. Tollel hetkel oli see ainus lahendus, nüüd oleks tark seda muuta.

Mitmed liidud ja ühendused võiksid grupeeruda. Näiteks võiksid ühte kuuluda võitlusviiside spordiliidud, piirkondlikud spordiliidud, suurklubid. Neid võiks EOK-s esindada katusorganisatsioonid. Väga valusa südamega ütlen, et näiteks kiikingi föderatsiooni väljatõrjumine EOK-st oli formaaljuriidiliselt õige, sest neil pole rahvusvahelist esindatust, kuid tegu on ju kohaliku algatusega ehk Eesti Nokiaga spordis.

Nii põhikiri kui ka valimiskord vajaksid uuendamist. Praegune valimiskord, mille järgi president nimetab kaks asepresidenti, pole mõistlik. Oleks korrektne ja demokraatlik, kui spordialaliitude esindajatel oleks õigus valida nelja asepresidendi seast kaks, kes on nende jaoks sobivamad. Peasekretäri ameti täitmisel piisaks lepingu sõlmimisest.

Spordi juhtimine

Spordi riiklik juhtimine on väga nadi. Meil on üks tubli asekantsler ja tema abi, kes peavad kultuuriministeeriumis tegema kogu riiklikku spordipoliitikat. Spordiküsimusi on õnnestunud lahendada ka haridus-, kaitse- ja sotsiaalministeeriumi kaudu. Oleme seisus, kus on kadumas riiklik pädevus, mis tervikut hoomaks, ehk napib mõtteid ja oskustega inimesi. Kohakaasluse alusel või muu ameti ja ülesannete kõrvalt on sisulist ja süsteemset tööd raske loota. Spordi osa kultuuriministeeriumi eelarves on alla kümne protsendi, mis näitab, kuidas seda valdkonda tähtsustatakse.

Rahastamine

Spordialaliite toetatakse hasartmängumaksu kaudu. Summad on tagatud vastavalt liitude liikmeskonna suurusele ja edukusele, kuid niisuguses skeemis peitub ka risk. Kui hasartmängumaksu laekub vähem, satuvad spordialad löögi alla. Liite ju kinni ei pane, tegevus peab jätkuma. Lisaks konkureerib „emalaev“ EOK oma liikmetega sponsorraha maastikul. Konflikt missugune!

Infrastruktuur

Spordihalle, ujulaid ja staadione on ehitatud igasse maakonda, seis on päris hea. Neid püstitati heade kavatsuste ja rõõmsate emotsioonidega. Ometi peaks iga spordirajatise ehitamisel arvestama, kui suurt hulka inimesi nad teenindavad. Sageli on külastuskorra hind nii kallis, et potentsiaalsed huvilised ei jaksa piletit osta. Energia kallinemine suurendab spordibaasi ülalpidamiskulusid. On tähtis, et spordiobjekt ei muutuks ainult vähestele kättesaadavaks või halvemal juhul turuks, nagu juhtus näiteks vahepeal Moskvas ja Varssavis.

Arengukava

Siiani puudub spordi arengukava, millele tuginedes saaks kavandada pikaajalist tegevust. EOK põhieesmärk on tagada koondise osalemine olümpial. Spordijäämäe veepealne osa on tipp- ja olümpiasport, kaks kolmandikku asub vee all. Sellist olukorda on raske muuta. Parema meelega näeksin Eesti sporti kivimürakana, mida saaksime koos veeretada. Ilma riigi, omavalitsuste ja sponsorite abita kõike ei jõua. Kui saaksin asepresidendina jätkata, oleks ootus, et mõned mõtted ka lõppude lõpuks teostatakse.

Olümpiavõitja,

EOK esindajate kogu liige Erki Nool:

Esindatus rahvusvahelistes ühendustes

Kui tahame elavdada oma spordielu, peame saama õigusi korraldada tiitlivõistlusi. Aga nende õiguste saamiseks peavad meie inimesed olema rahvusvahelistes alaliitudes tuntud ja tunnustatud, et meiega arvestataks. Nende organisatsioonide liikmeks saades peaksime aktiivselt osalema seminaridel ja kohtumistel, looma sidemeid nende organisatsioonide võtmeisikutega. Ainult siis saaksime eesmärke täita.

Noortesport

Viie aasta jooksul pole riigi toetus noortespordile kasvanud. See on suur probleem jõulisema, heale tulemusele orienteeritud süsteemi arendamisel. Toetuse suurendamine on küll kirja pandud valitsuse koalitsioonilepingutesse, aga kui tuleb otsustamise aeg, hüppavad poliitikud alt ära. Sporti armastame sinnamaani, kuni tuleb tööle hakata.

Olümpiakomitee peaks võtma noortespordi arendamisel juhtiva rolli. Ma pole nõus, et spordi juhtimine peab olema läbinisti demokraatlik. Tuleb käituda ühiselt vastu võetud reeglite järgi. Toon ühe näite olümpiakomitee olulisusest. Kui rahvusvaheline olümpiakomitee alustas koostööd maailma antidopinguühenduse WADA-ga ja ette nähti ka vereproovi andmist, tõstsid muslimimaad protesti. ROK vastas: „Olüm­piamängudel osalemine on rangelt vabatahtlik. Me ei sunni kedagi vereproovi andma, aga kui tahate olümpial osaleda, peate järgima meie reegleid.”

Tippsport

Eesti sportlased on esinenud viimastel olümpiatel ja tiitlivõistlustel edukalt. Medali võitnud sportlased annavad noortele eeskuju, poisid ja tüdrukud tahavad ka sportida ja nii tagatakse järjepidevus. Et suudaksine ka edaspidi rahvusvahelisel areenil edukalt võistelda, peaksime saama ühise nõupidamislaua taha olümpiakomitee juhid, kõrgeid eesmärke püstitavad suurte alaliitude esindajad, kohalike omavalitsuste juhid. Tuleks ühiselt kavandada ja otsustada, kuidas võimalikult efektiivselt kasutada nii kohalike omavalitsuste kui ka riigi raha. Üks alajuht kaitseb oma, teine oma spordiala. Vaidleme asjad selgeks ja loome toimiva süsteemi. Sest meie kõigi ülim eesmärk peab olema spordi arendamine.

Me ei saa jääda lootma, et edukas spordiala püsib iseenesest.  Halb eeskuju on näiteks kahevõistlus. Kuldsetel aegadel loodeti, et kõik jätkub ilma pingutamata vanaviisi. Aga ainult siis, kui areneb tippsport, tuleb noori juurde.

Juhtimine

Arvan, et EOK peaks tegema suurema kaaluga otsuseid. Tuleks jagu saada petlikust ootusest, et riik teeb meie eest otsuseid. Kes on spordirahva jaoks riik? See on kultuuriministeerium kahe isikuga, lisaks mittetulundusühing  EOK. Täitevkomitees võiks olla rohkem spordinimesi, kes teavad enda nahal kogetu põhjal, mida spordis on rohkem vaja. Kõigi teiste elualade esindajate täitevkomiteesse kaasamisel võiks olla tingimus, missugust panust ta on valmis andma.

EOK täitevkomitee liige

Neinar Seli:

Treenerite roll

Üle maa on kerkinud spordihalle, staadione ja ujulaid, aga meie kõige väärtuslikum vara pole mitte ehitised ega geograafiline asend, vaid ini­mene. Olümpialiikumises on selleks inimeseks treener, kellelt oodatakse, et ta annab oma sportlastega järjepidevalt häid tulemusi.

Treenerite atesteerimise ja koolitamise süsteem läks hästi käima, aga seda peab edasi arendama. Praegu ei taga kõrgema kategooria saamine treenerile midagi ehk motiveerimine puudub. Treeneritel pole niisuguseid sotsiaalseid tagatisi nagu kehalise kasvatuse õpetajatel, see on üks valukoht. Ülikoolid on aastaid ette valmistanud rohkesti treenereid, aga neid jääb õpitud ametisse kahetsusväärselt vähe. Tähtis oleks spordisüsteemi elavdada, et see motiveeriks treenereid hästi töötama.

Rahastamine

Järgmise aasta riikliku eelarvekava järgi eraldatakse spordile ligi kolmandiku võrra vähem kui tänavu. Ei kujuta ette, et eraettevõtted kataksid  puudujääva summa. Ilmselt langevad nii spordialaliidud kui ka klubid löögi alla. Tuleb tõsiselt arutada, kuidas säästurežiimil toime tulla.

EOK juhtimine

Olen meeskonnainimene. Presi­dendi platvorm on kõige tähtsam, meeskonnal tuleb aidata platvormi ellu viia. EOK juhtimine peaks olema poliitiliselt nii tasakaalustatud, et täitevkomitees oleksid esindatud kõik suuremad erakonnad ja alaliidud. Mida laiem on juhtkonna kandepind, seda ühtsem on meeskond ja seda paremini suudame töö käima panna. Ühiselt on vaatamata raskele olukorrale raha hankimine võimalik.

President peaks valima meeskonda inimesed, kes tulevad meelsasti appi. Täitevkomiteesse pole vaja tulla positsiooni pärast istuma, vaid organisatsiooni edasi viima.

Eesti olümpiaakadeemia presidendina pean väga oluliseks jätkata olümpismi ja olümpiaideaalide tutvustamist ja levitamist, samuti olümpiakogemuste analüüsimist.

EOK täitevkomitee liige,

suusaliidu president Toomas Savi:

Tervisesport kui eluviis

Terve kodanik, terve rahvas ja tugev ning edukas riik peaks olema ka EOK tegevuskava alus. Loomulikult on selleks tarvis meie igaühe arusaama tervete eluviiside ja liikumisharrastuse vajalikkusest, kuid oma toetavat rolli peavad kandma ka EOK ja riik. Sellest lähtubki ilmne vajadus spordi riikliku arengukava järele. Kavas tuleks sõnastada selged arusaamad tippspordist ja harrastus- (tervise)spordist ning nende suhtest, riigi osast spordi rahastamisel.

Spordiklubid

Sportliku tegevuse algrakukeseks on kujunenud eri potentsiaali ja suurusega spordiklubid, mida on üle 2500. Sageli muutuvad need üksteisega konkureerivateks „vürstiriikideks”, mis ei suuda oma liikmeid kvaliteetselt teenindada. Üks EOK eesmärke praeguses majandussurutises on välja pakkuda lahendusi spordiklubide elujärje parandamiseks. Kas selleks on kohalike väikeklubide ühinemine, riiklike vahendite otstarbekam kasutamine ja suunamine või muu, see vajab arutelu.

Kui tahame kindlustada tippspordi kasvulava järjepidevuse, vajame ka spordikoolide võrgustikku. Nii klubisid kui ka spordikoole tuleks riiklikult võrdselt kohelda. Üleminekuaja üks vigu oligi spordikoolide süsteemi kergekäeline minnalaskmine, millega kadus ka noorsportlaste järjepidev tervisekontroll.

Treenerite koolitamine

Olümpiamedalite eest võlgneme palju Nõukogude perioodil kõrghariduse omandanud treeneritele. Üks EOK tänuväärsemaid ettevõtmisi on olnud treenerite atesteerimine. Kuid üks klubide tegevuse kitsaskohti on just atesteeritud juhendajate vähesus. Kiiremas korras tuleb suurendada akadeemilise haridusega treenerite koolitust Tartu ülikoolis.

Alaliitude koostöö

Raske on anda retsepti, aga hea näide on murdmaasuusatajate peatreeneri  Mati Alaveri ja sõudetreener Tatjana Jaansoni omavaheline kogemuste vahetamine. Usun, et laskesuusatajad kinnitavad mu arusaama: nende määrdetiim on palju abi saanud Eesti suusaliidu ametivendadelt.

Tippspordi treeningkeskus

1960. aastatel Fred Kudu eestvedamisel ja riigi toetusel valminud Kää­riku spordibaas oli maailmatasemel. Nüüd on Kääriku keskus nagu mälestus „antiikajast”. EOK peaks näitama algatusvõimet, et Tartu ülikoolil tekiks võimalus Kääriku endi­ne roll taastada. Mul suusaliidu presidendina poleks selles valdkonnas eriti vaja pead valutada.

Suusatajate treeningupaiga Tehvandi keskuse ehitamine läheb ladusalt. Aga see on suuresti võistluskeskus. Tiitlivõistlusteks valmistuvad sportlased (ka suusatajad) vajavad treeningkeskust, kus nüüdisaegsel tasemel sporditeaduse abi treeninguid jälgides saaks treeneritele sportlase seisundi muutustest tagasisidet anda.  Asepresidendiks saades tahan kindlasti teada oma valdkondi. Kõige lähemaks ülesandeks jääb ikkagi ettevalmistus Vancouveri olümpiaks.