Kettaäss Märt Israel õpib uisutamise vigureid
Israel lükkab end hoogsalt edasi ja näib end uisuteradel kindlalt tundvat. Laseb end kükki ja sirutab ühe jala taha. Siis tõmbab jala kõhu alla tagasi ja sirutab teise jala taha. Alguses sooritab Märt harjutust ebalevalt ja jalad käivad vinta-vänta, kuid peagi teeb kuus-seitse kükki ja jalasirutust järjest. Püüan tema liigutusi matkida, aga ikka jääb tagumine jalg ripakile, kõigun uiskudel, hoog raugeb ja pean kukkumise vältimiseks end püsti ajama. Israeli abistav Eesti jäähokikoondise raudvara Olle Sildre selgitab: sirgete ja kangete jalgadega ei saa sujuvalt ja nõtkelt liuelda, pidurdada ega pöörata. Jäähokimängijad hoiavad jalgu põlvedest konksus ja kallutavad ülakeha ette, et olla vajaduse korral kohe edasi liikumiseks või suuna muutmiseks stardivalmis. „Uisutades saan parandada tasakaalu- ja rütmitunnet ning treenida väikeseid lihaseid,” lausub Israel. „Ketast heites pean liikuma ühtlaselt ja sujuvalt ega tohi rapsida.”
Jalg nagu lödi tükk
Uisutunde hakkas Märt võtma varasügisel, kui oli kergejõustiku MM-võistlustel Berliinis saadud kubemevigastusest paranenud. Ta tahtis häda saanud piirkonda tugevdada. Siis tekkis mõnekuune paus: 13. novembril lamas ta Helsingis operatsioonilaual ja Soome kirurg Ilkka Tulikuoro lõikas tema paremat jalga: hüppeliigese sidemed olid katki. „Jalg oli nagu lödi tükk: arst liigutas seda vasakule-paremale. Ma ei saanud enam pöiaga pöördel korralikult töötada,” ütleb Israel. Kaks nädalat oli patsiendi hüppeliiges kipsis, isegi toas liikumine tegi teravat valu. Siis pandi plastkips ja Märt võis jälle ülakeha treenida. Kui opereeritud jalga tohtis juba koormata, seisis ta korda-mööda ühel jalal nagu kurg. „Alguses oli jalg tuim, närviimpulss ei toiminud ja kõikusin kõvasti,” meenutab Israel. „Kui juba seisin seitse-kaheksa minutit järjest, proovisin minna pehmele pinnasele. Et organismile koormust anda, väntasin veloergomeetril. Siis liikusin hallis mitukümmend meetrit pöidadel edasi ja kandadel tagasi.”
Doktor Tulikuoro hinnangul paranes Israeli jalg hästi ja veebruarist saadik teeb Märt kõiki harjutusi, mida on tippklassi kettaheitjale vaja. „Arst ütles, et opereeritud jalg muutub teisest tugevamaks,” lausub kettamees. „Olen võrrelnud tänavusi jõutreeninguid mullustega: jaksan juba teha harjutusi suurema raskusega. Tõsi, ihurammust pole varemgi puudust olnud, pigem on küsimus, kuidas jõudu heitmisel paremini rakendada.” Märtsis käis Israel Rootsis Växjös Vesteinn Hafsteinssonilt tehnika uuendamiseks soovitusi saamas ja nädala lõpus USA-s San Diegos algavas treeningulaagris tahab ta õpitut kinnistada. „Kui varem tahtsin hästi heita, treenisin ja lootsin, et lähen paremaks, siis nüüd on hoiak muutunud: tahan hästi heita ja teen kõik teadlikult selleks, et nii ka juhtuks,” lausub Israel. Suvel võtab Eesti kõigi aegade edetabelis 66.56-ga kolmandal kohal asuv 26-aastane mees sihikule isikliku rekordi uuendamise. See ongi kauaks püsima jäänud – nii kaugele heitis ta 2007. aastal. Mullu oli ta 66.05-ga maailma edetabelis 11. kohal. „Hoia keharaskus välisel jalal ja lase end allapoole,” õpetab Sildre.
Märt tiirutab jääareeni keskel väikesel ringil, mille sees litter mängu pannakse. „Varem mõtlesin: mis see uisutamine siis ka ära ei ole,” lausub Israel. „Kui käisin talvel Euroopa meistrivõistlusi vaatamas, sain aru, missugust kehavalitsemist, osavust, koordinatsiooni ja jõudu on tippudel sujuvalt ja kiiresti uisutamiseks vaja.” Suvehooaja eel pole Israelil enam aega uisutamisoskust täiendada, ent sügisel kavatseb ta taas jäätreeninguks aega võtta. „Kui oskaks ikka hästi uisutada, pakuks see suurt lõbu,” ütleb kettaäss. Praegu tuleb tal kadedusega vaadata, kuidas väikesed lapsed teevad „pääsukest” ja piruette. Aga mine tea, mis saab järgmisel talvel!
