Ja üldse, miks peakski keegi eelistama rulluiskudest kohati kallimat (ja piduriteta) rullsuuskade komplekti, millega peatumiseks tuleb algajamal harrastajal appi võtta ennastsalgav pikaliviskumine mõnel asfaldiäärsel heinamaal või muruplatsil?! Ega peagi, kuid eestlased on suusarahvas ning lume puudumisel on suvine “rullitamine” Otepää asfaldil meile  juba sama enesestmõistetav osa lemmikhobist kui suuskade allapanek lumerikkal talvepühapäeval. 


Kommentaar

Jaak Mae,

olümpiapronks, MM-i hõbe

Kui õigesti mäletan, sain esimest korda rullsuusad alla kuuenda või seitsmenda klassi õpilasena. Nood rullsuusad olid vist valmistatud Saksa DV-s. Rullsuuskadega sõitma hakates kukkusin alguses päris sageli. Kui Eestis alustati rullsuuskade tegemist, siis polnud need piisavalt kvaliteetsed – kummid kippusid ratastelt tihti maha jooksma.

Otepää rullsuusarada on palju kiidetud. Õigustatult! Tõsi, oleme suusatajatega vahel arutanud, et Suverullil kipuvad mõnel rajalõigul kiirused nii suureks, et on juba ohtlikud.

Ka Saksamaal on selline rullsuusarada, kuid näiteks norralased said endale spetsiaalse sõitmiskoha alles juunikuus. Varem harjutasid nad enamasti maanteel või tänaval.

Miks Suverullil sõidetakse vaid uisutehnikas ja mitte minule ega Andrus Veerpalule meelepärasemas klassikastiilis, on pigem küsimus korraldajatele. Üks põhjus peitub arvatavasti selles, et rullsuusatamine on piiratud harrastajaskonnaga ala ning pole leidunud tootjat, kes oleks valmis võimaldama kõigile võistlejaile võrdsed “klassikatehnikarollerid”. Samas on aga tippmeeste tase muutunud nii ühtlaseks, et vaba-stiilis võisteldes jääb Suverullil möödasõidukohti selgelt väheks.

Kommentaar

Anti Saarepuu, Torino olümpia vabatehnikasprindi kaheksas

Suvel rullidel kihutades on väga hea suusatehnikat jäljendada. Samas on rullsuusasõidu kiirused palju suuremad ning kukkumine hoopis valusam kui talvel lumel suusatades. Lumele pikali lennates ei juhtu tavaliselt midagi, asfaldiga on teised lood.

Mul ei ole õnneks raskeid kukkumisi olnud. Kuigi vihmamärjal rajal kipuvad “rollerid” sageli ohtlikult libisema, suudan mõtteid võimalikest õnnetustest eemal hoida ning muretult edasi liikuda.

Tavasuusatamise ja rullsuusatamise põhitehnika on sarnane, erinevus peitub rohketes pisiasjades. Mitmel pool Euroopas korraldatakse suvel palju rullitamis-võistlusi, kus etteotsa jõuavad aga hoopis teised vennad kui talvel. Need, kes seal edu saavutavad, on täielikult rullsuusasõidule keskendunud oma ala spetsid.

Kommentaar

Piret Pormeister,

Eesti suusakoondise liige

Suvine rullsuuskadega harjutamine on tänapäeva tippsuusatajaile vajalik osa talvehooaja ettevalmistusest. Mulle meeldib “rolleritega” kihutamine väga.

Tavasuuskadega on oluliselt raskem sõita kui rullsuuskadega. Tehnikat saab küll imiteerida, kuid näiteks rulluiskudega sõitmise tehnika ei ole ikkagi päris sama, mis talvel uisutehnikaga suusatamine. Klassikarulli ja klassikasuusaga sõitmise tehnika erinevus on väiksem.

Rullsuusatamine on siiski suhteliselt ohtlik, isegi panin eelmisel nädalal Paides korraldatud võistlusel 180-kraadilises kurvis põlve maha. Laskumistel olen sõitnud koguni 50–60 km/h, kuid Otepää raja kiirused arvatavasti nii suureks ei lähe.

Rullsuusatamises ja rulluisutamises läheb tarvis samasugust koordinatsiooni ja tasakaalutunnet.

Mathias Fredriksson, Johann Mühlegg, Per Elofsson, Pirjo Manninen, Andreas Schlütter, Valentina ·evt‰enko, Anders Södergren,

1999 (13. ja 14. august)

Mehed (2,7 km proloog + 6 km jooks + 20 km rullsuusatamine)

1. Mathias Fredriksson (Rootsi, pildil)

2. Andrus Veerpalu (Eesti)

3. Ivan Batory (Slovakkia)

Naised (2,7 km proloog + 3 km jooks + 12 km rullsuusatamine)

1. Kristina ·migun (Eesti)

2. Nina Gavriljuk (Venemaa)

3. Ljubov Jegorova (Venemaa)

••  Ivan Batoryl ei lubatud kolmandat järjestikust esikohta võita. Jooksurajal lippasid teistel eest Batory, Mihhail Botvinov, Andrus Veerpalu ja Mathias Fredriksson. Rullsuusatamises kassi kombel saaki varitsenud rootslane lükkas lõpumeetritel sisse viienda käigu, edestades Veerpalut 0,3, Batoryt 0,6 ja Botvinovi 1,0 sekundiga. Jälitajad kaotasid 44 sekundiga ja viienda koha võttis Indrek Tobreluts. Päeva parim mees rullidel oli aga kolm ja pool aastat hiljem samas MK-etapi võitnud rootslane Jörgen Brink, kes kerkis 26. kohalt 11-ndaks.

••   Naiste võistluses haaras Valentina ·evt‰enko jooksuga 11-sekundilise edu, kuid Kristina ·migun möödus peagi. Eestlanna neljandale järjestikusele võidule ei saanud ohtlikuks ka tagant tulnud Nina Gavriljuk ja Ljubov Jegorova. Julija T‰epalova võitles Katrin ·miguniga 7. koha pärast, olümpiavõitja jäi napilt peale.

2000 (11. ja 12. august)

Mehed (2,7 km proloog + 6 km jooks + 20 km rullsuusatamine)

1. Johann Mühlegg (Hispaania)

2. Ivan Batory (Slovakkia)

3. Mathias Fredriksson (Rootsi)

Naised (2,7 km proloog + 3 km jooks + 12 km rullsuusatamine)

1. Kristina ·migun (Eesti)

2. Pirjo Manninen (Soome)

3. Kaisa Varis (Soome)

Eelmisel talvel MK-sarjas triumfeerinud Johann Mühlegg pidi esikoha välja võitlema kaheksamehelises grupifini‰is, parima selgitamiseks tuli kohtunikel mitu minutit uurida ka lõpufotot. Kahe kümnendikuga kaotas Hispaaniat esindanud sakslasele Ivan Batory, kellest omakorda vaid sekundikümnendikuga jäi maha mullune võitja Mathias Fredriksson. Eestlastest kuulusid juhtrühma Meelis Aasmäe ja Dmitri Borovik, kes lõpetasid vastavalt 6. ja 8. kohaga. Andrus Veerpalu jäi 9-ndaks.

••   Kristina  ·migun jooksis Bente Martinseni ees välja 17-sekundilise edu ja hoidis liidrikohta ka “rolleritel”. Peatsest pulmapeost mõelnud norralanna, kes hakkas Suverulli järel kandma perekonnanime Skari, jäi 5 km enne lõppu jalgu Pirjo Manninenile ja Kaisa Varisele ega pääsenudki esikolmikusse.

2001 (10. ja 11. august)

Mehed (2,7 km proloog + 6 km jooks + 20 km rullsuusatamine)

1. Per Elofsson (Rootsi, pildil)

2. Ivan Batory (Slovakkia)

3. Tobias Angerer (Saksamaa)

Naised (2,7 km proloog + 3 km jooks + 12 km rullsuusatamine)

1. Pirjo Manninen (Soome)

2. Kaisa Varis (Soome)

3. Julija T‰epalova (Venemaa)

••  Lahti MM-il kaks kulda võitnud Per Elofsson võidutses veenvalt ka  Suverullil. Rootslane lõi murdmaarajal Ivan Batoryt 5 sekundiga ja ülejäänuid soosikuid juba poole minutiga. Rullsuusatamises sõitsid kaks liidrit enamiku distantsist sõbralikult koos, ent paari viimase kilomeetriga kasvatas rootslane fini‰iks edu 18 sekundile. Haarava kolmanda koha heitluse pidanud üheksamehelisest grupist väljus võitjana proloogi parim Tobias Angerer Saksamaalt, Lahti 30 km sõidu maailmameister Andrus Veerpalu lõpetas kodupubliku marulise ergutuse saatel neljandana, napilt ees Anders Södergrenist, Indrek Tobrelutsust, Frode Estilist, Johann Mühleggist ja Mathias Fredrikssonist.

••  Kristina ·miguni võidujada katkestas vihmamärg saepururada. Kukkumine krossijooksus põhjustas hüppeliigese väljaväänamise ja katkestamise. Nii oli tee esikohale avatud Pirjo Manninenil. 25 sekundit pärast soomlanna lõpetamist toimunud teise koha heitlusest väljus võitjana Kaisa Varis, Julija T‰epalova kaotas sekundiga.