Koduse kempluse eel: algavad duellid Daegu pileti nimel
2005. aastal maailmameistriks kroonitud Andrus Värniku hiilgeaja tuules kerkis esile veel kolm 80 meetri odaviskajat: Risto Mätas lennutas 2006. aastal 800-grammist piiki 80.53, Mihkel Kukk 2008. aastal 81.77 ja Tanel Laanmäe 2009. aastal 81.96. Eesti odaviskajad osalesid järjepanu ka tiitlivõistlustel: 2006. aasta EM-il Mätas, 2007. aasta MM-il Värnik ja Marko Jänes, 2008. aasta olümpial Kukk, 2009. aasta MM-il Kukk ja Laanmäe. Mullusele EM-ile Barcelonasse ei pääsenud aga ükski odamees.
Tänavu on taas ühe edukama Eesti kergejõustikuala paremik elavnenud. Tulemusega 80.41 edetabelit juhtiv Mätas sihib MM-i A-normi 82.00 ja neljale-viiele mehele eesotsas Kukega peaks olema jõukohane B-norm 79.50. Mees või mehed, kes sõidavad Lõuna-Koreasse Daegusse MM-ile, selguvad homme Tallinnas Kadrioru staadionil Eesti meistrivõistlustel.
„Mul on elu parim hooaeg, kuid üks korralik tulemus on veel viskamata,” ütles 27-aastane Mätas. „Treeningul olen teinud korralikke viskeid, võiksin juba A-normi ületada.”
Mätase pöördepunkt
Kukk peab tänavu neli korda üle 79 meetri ja ühe korra üle 80 meetri visanud Mätast tšempionaadi soosikuks. „Risto on olnud parem, kui mul kõik klapib, võib ka korralik vise välja tulla, aga kindlust pole, sest tehnika on ebastabiilne,” lausus tänavu 78.66 visanud 26-aastane Kukk, kes esmaspäeval võitis heitjate seeriavõistlusel üle kahe meetri lühema odakaarega.
„Tulemas on haarav võistlus,” ütles Kuke treener Heiko Väät. „Peamine duell läheb lahti Mätase ja Mihkli vahel, mõlemal sõltub palju sellest, kuidas nad end võistluspinge all realiseerivad. Mõni teinegi mees võib neli-viis meetrit oma rekordit parandada. Timo Moorast, Marko Jänes, Erki Leppik ja Ahti Peder – kõik neli on võimelised B-normi täitma.”
Mätas lisas, et üllatusvõimeline on Laanmäe, keda on kimbutanud jalavigastus.
Kolm korda küünarliigese operatsioonil käinud Mätas tunnistas, et aasta-poolteist tagasi oli ta juba kergejõustikust loobumas. Käsi valutas, tulevikuperspektiiv odaviskajana muutus ähmaseks.
„Mullu suvel kutsus Austraalia 800 m jooksja Rodney Laing mind enda juurde harjutama, sain mõtteid värskendada ja see mõjus pöördepunktina,” lausus Mätas. „Kevadel Hispaanias harjutades tekkis lootus, et võiksin jälle midagi ära teha. Juuni alguses tuligi B-norm. Tundsin, et ka A-norm on kehas, läksin igale võistlusele mõttega, et äkki nüüd suudan selle täita. Liiga palju lootsin, oleks võinud rahulikumalt valmistuda.”
Mätas vedas sügisest kevadeni väga rasket koormat: töötas põhikohaga Harjumaal Laagri koolis kehalise kasvatuse õpetajana, juhendas Audentese spordiklubis lasterühmi ja lõpetas Tallinna Ülikoolis kehakultuuri bakalureuseõpinguid. Oma treeninguid alustas Risto alles õhtul kella seitsme paiku.
„Koormus läks suureks, uneaega nappis ja alguses oli väga raske, aga nüüd tunnen: mida rohkem suudan pingutada, seda enam tuleb endale tagasi,” lausus Mätas, kes suures osas harjutab oma treeningukavade järgi. Suvest saadik on teda taas nõustanud Toomas Merila.
„Täna tegime koos alles viienda visketreeningu,” lausus Risto. „Mulle meeldib, et mul on vabadus valida, mida teen. Otsin infot ka teistelt, näiteks jõutreeningu kohta Gerd Kanteri treenerilt Vesteinn Hafsteinssonilt.”
Augusti keskel Hiinas Shenzhenis peetaval universiaadil võistlemine on nii Mätasele kui ka Tallinna tehnikaülikoolis teedeehitust õppinud Kukele hooaja haripunkt. „Varu on igalt poolt, hakkasin suhteliselt hilja hästi viskama,” lausus Mätas. „79 kuni 79,5 meetriga võib MM-il isegi lõppvõistlusele jõuda, mis oleks mulle kordaminek. 83–84 meetrit ei tundu üldse kaugel, võib-olla on see mul sees, tuleb üles leida. Ei tohi käega lüüa!”
Kuke hooaega on mõjutanud õlatrauma, mis pole võimaldanud maikuust alates täishoo ja -pingega visata, kuid ta ei taha vigastusega hetketaset õigustada. „Ideaalis võiks tiitlivõistlustel pääseda kolm odameest,” lausus Kukk, kes tahab järgmisel hooajal kindlasti oma rekordit parandada ja teist korda olümpial võistelda.
Naiste odaviskes võiks allesjäänud kahe nädala jooksul MM-i piletit jahtida värske Euroopa juunioride meister Liina Laasma, ent tulevikule mõeldes hakkab eelmisel nädalavahetusel küünarliigest rebestanud neiu vaevalt oma kätt lähiajal liigselt koormama.
Naiste kõrgushüppe suur võistlus jääb ära
„Hetkel on kahjuks kehvasti, sest Eesti meistrivõistlustel ma arvatavasti ei stardi. Käisin eelmisel nädalal Barcelonas võistlemas, seal läks jalg hullemaks. Lisaks olen ka haige, arvatavasti sain külmetushaiguse konditsioneeridest,” rääkis talvel MM-i B-normi 1.92 ületanud Grete Udras nukralt.
Põhiliseks probleemiks on neiul siiski jalg, mis ei ole lubanud piigal pärast edukat sisehooaega pea üldse võistelda. Esmalt tekkis Udrasel liiga pehme tallaga spordijalanõudest hüppeliigese põletik, hiljem selgus, et neiu üks sääreluu on teisest pikem, mistõttu paremal jalal oli tekkinud ülekoormus. Olukorra parandamiseks tehti Udrasele spetsiaalsed tallad. „Need aitasidki, jalg läks paremaks, ent kui hüppama hakkasin, siis läks olukord uuesti hulluks. Oleksin pidanud jalale veel rohkem rahu andma, ent võistlused hingasid kuklasse,” nentis neiu.
Udras jääb kõrvale
Udras rääkis, et jalg oli küll endiselt valus, ent ta hakkas ikka hüppama, viimase paugu pani aga nädalatagune võistlus Barcelonas, kus Udras ületas küll välishooaja parima 1.83, kuid selle eest maksta tulnud hind osutus väga kõrgeks. „Juba võistluse ajal oli jalg päris valus, järgmisel päeval oli olukord aga päris kehv. Esmaspäeval enam trenni teha ei saanud ja tahtsime juba treeneriga (Andrei Nazarov – toim) hooaja ära lõpetada, ent mõlemal läks meelest, et universiaad on tulemas. Mul on pilet ostetud ja ei tahaks ka ülikooli alt vedada. Tuleb vaadata, mis jalg ja tervis teeb,” rääkis Udras tulevikuplaanidest.
Udrase terviseprobleemid tähendavad ülimalt suure tõenäosusega seda, et Daegu MM-ile sõidab naiskõrgushüppajatest Anna Iljuštšenko. Kuigi mõlemad neiud on tänavu B-normist jagu saanud, on eelisseisus Eesti rekordinaine, kuna Udras ületas kõrguse talvel sisetingimustes. Jättes kõrvale imede valdkonda kuuluva võimaluse, et Udras suudaks napi kahe nädala jooksul ületada A-normi märkiva kõrguse 1.95 (B-norm teda ei aitaks, sest võrdsete normide korral saab määravaks Eesti meistrivõistluste koht), tagaks piigale MM-pileti see, kui Iljuštšenko A-normist jagu saaks. Tõsi, sel juhul peaks Udrase saatmise esmalt heaks kiitma Eesti kergejõustikuliidu juhatus. „Samas kui jalg oleks haige, hüppaksin seal võib-olla 1.75 või 1.80, ent tulevikku silmas pidades oleks see suur risk,” mõtiskles Udras.
Suurfavoriidina kodusele tiitlivõistlusele vastu minev Iljuštšenko on pärast 12. juulil Jõgeval toimunud Kuldliiga etappi viibinud töö kõrvalt treeninglaagrites Otepääl ja Käärikul. „Väga hea oli, ilmaga vedas täiega ja ka trennidega. Nii Daegu kui ka Eesti meistrivõistluste mõttes,” lausus neiu rõõmsalt.
Samas ei osanud Iljuštšenko hinnata, kui kõrgele võiks ta Tallinnas kerkida, kuna seljataha jäänud rasked treeningud ei anna vormist täit ülevaadet. Alates neljapäevast ei pea neiu ühtlasi veidi aega kahel rindel rabama, kuna hambakliinikus töötaval Iljuštšenkol algas puhkus.
Nurme keskendub universiaadiks
Üheks potentsiaalsemaks normiületajaks peetud Tiidrek Nurme tänavu Daegu piletit enam ei püüa ja keskendub 12. augustil Shenzhenis algavaks universiaadiks. „Normi üritamine võtaks liiga suure tüki välja. Ma ei tahaks nõrgana ja tühjana hooaja teisele poolele vastu minna,” rääkis Eesti parim pikamaajooksja. Kuigi kodustel meistrivõistlustel jookseb Nurme samuti 5000 meetrit, siis tugevate konkurentide puudumisel oleks ebareaalne loota, et ta suudab üksinda vajaliku 13.27 välja joosta. „Oleks ma 13 minuti mees, siis jookseks ka üksi ära, ent praegu mitte,” lisas Nurme, kelle mark on 13.31,87.
„Kahju väga ei olegi, sest kui universiaadil peaks tulema kaks jooksu, siis nädala pärast MM-il ei oleks mul midagi teha. Rohkem on kahju sellest, et uuele hooajale oleks olnud hea olümpianormiga vastu minna,” rääkis Harry Lembergi käe all treeniv sportlane.
Tänavu võttis Nurme normi tõsiselt sihikule juuni algul Prantsusmaal Carquefous ning eelmisel reedel Barcelonas, kus ta endale liiga kiire algusega liiga tegi. Kui universiaadil peaks passimise asemel tulema aga tempojooks, on võimalik sealgi Londoni pääset (samuti 13.27) jahtida. „Universiaadi rekord on 13.09, kui palju musti kohal on, siis võib-olla on tänavu see aasta, kus joostakse uus rekord,” mõtiskles Nurme. MM-i rong oleks selleks ajaks aga läinud, kuna Nurme jooksud on Hiinas pärast 15. augustit.
Kolmikhüppes jahivad MM-piletit Baranova ja Sjunin
Möödunud hooajal isiklikuks tippmargiks 16.86 hüpanud Igor Sjunin vajaks sellist tulemust ka tänavu, kuna MM-i B-norm on 16.85. „Kvalifikatsiooni viimane katse oli Ostravas nii hea, hoojooksul üldse ei pingutanud. Kui nüüd ka tehniliselt kõik välja tuleks, siis võiksin isikliku rekordi lähedale hüpata küll. Ka Kadrioru staadioni uus rajakate pidi päris kiire olema,” rääkis viimased kaks nädalat kõvasti treeninud Sjunin.
Ka 20-aastase kolmikhüppaja treener Toomas Klaup uskus, et hoolealune peaks olema võimeline rohkemaks kui mai lõpus hüpatud 16.38. „Eelmine aasta hüppas ta keskeltläbi 16.50–16.60. Ega ta tänavu kehvem pole, aga kuna esimesed hüpped sai ta teha alles mais, siis see annab tunda,” lausus juhendaja. Nimelt vajutas Sjunini ettevalmistusele oma pitseri novembri lõpus tehtud pöialõikus.
Emotsioon loeb
Klaubi sõnul võib MM-i normi rünnata ka Veera Baranova, kes peaks Daegusse pääsemiseks hüppama vähemalt 14.10. Baranova tänavune mark on 13.96, lubatust tugevama tagantuulega on ta hüpanud täpselt 14 meetrit. „Veera on võistelnud palju väga kehvas ilmas, tasemelt normi piiri peal olles peab aga kõik ideaalne olema – hea rada, hea ilm, rahva toetus. Tore, kui meistrivõistlustele tuleks palju publikut, sest emotsiooni üles ajamine on ka väga oluline,” lausus Klaup.
Isikliku margi poolest võiks normi rünnata ka Jaanus Uudmäe, ent sügisel saadud seljavigastusest taastumine on võtnud oma aja, mistõttu on ta tänavu vaid korra kolmikut hüpanud. „Kui eestikatel peaks norm tulema, oleks see
super, ent omaette sihiks ei ole ma seda võtnud. Tähtsaim, et püsiksin terve ja saaksin sügisel alustada korraliku ettevalmistusega järgmiseks hooajaks,” sõnas Uudmäe.
