Kahepaadil langesid Roman Lutoshkin/Priit Tasane välja lohutussõidus (3. koht, edasi pääsesid kaks paremat), ühepaadil pidi Piret Jamnes leppima finaalis 5. kohaga (olümpiale said kolm esimest).

"Ega meie sõudjad halvasti sõitnud, teised olid lihtsalt tugevamad," tunnistas treener Matti Killing esimese hooga. "Jamnese finaaliaega arvestades oli see üks tema parimaid sõite." Olümpiakohast jäi Jamnest lahutama neli sekundit.

Jamnes ja Killing leppisid enne võistlust kokku, et distantsi algus tuleb sõita rahulikult. "Selle taktikaga õnnestus finaali jõuda. Ent seal alustasid teised väga teravalt. Piret jäi juba esimese 500 meetriga sedavõrd palju maha, et tugeva lõpuga polnud midagi päästa," rääkis Killing.

Pettumust ei valmistanud Jamnese esinemine ka doktor Ants Kiviseljale: "Ta sõudis omal tasemel, aga kõrgemale küündimine nõuab paremaid võistlusvõimalusi ja tehnika kohendamist."

Ebaedule leitakse erinevaid seletusi

"Lutoshkin ja Tasane tegid tänavu parima sõidu Essenis. Kuid see oli hooaja algus, siis polnud konkurendid veel kuigi heas vormis. Nüüd läks rohkem teravust vaja ja koostöö enam ei klappinud," ütles Killing nukralt.

Tema arvates tekkisid olümpiahooajaks valmistumisse mõrad õhukesest rahakotist. "Ma ei saanud rahapuudusel meestega koos lõunalaagrisse sõita. Seal hakati omal käel proovima uut asetust, kus Tasane oli eessõudja. Katsetamine võttis liiga palju vajalikku treeninguaega." Shveitsis sõudis Lutoshkin uuesti ees, nagu Killingu arvates ongi õige.

Tasane ise ei jäänud sooritusega rahule. "Raske on selgitada põhjust, miks me nii nõrgad olime. Veel nädal enne Luzerni saime testsõidul Pärnus hea aja. Luzernis tundus, et vesi on kerge ja kõik peaks hästi minema. Kui aga võistlus algas, ei saanud õiget tõmmet kuidagi kätte," rääkis Tasane.

"Barcelona olümpiaks sai paariskahene valmistuda kõrvalmuredest vabana, riiklik süsteem toetas. Nüüdse nelja-aastase tsükli jooksul pidid nad muu kõrval mõtlema, kuidas endal ja perel hinge sees hoida. Võitlus iga krooni eest nõudis kallihinnalist lisaenergiat," rõhutas Ants Kiviselg.

"Ebaedu põhjusi ei saa otsida pelgalt tänavuseks hooajaks valmistumisest, tuleb vaadelda aastaid 1992-1996 tervikuna. Suuri erinevusi polnud treeningumahus, küll aga kvaliteedis. Treeningutel ei tekkinud Liidu-koondise päevadega võrreldavat enesepiitsutamist, sest kodune konkurents puudus täielikult. Nii ei hiilanudki poisid pärast Barcelonat ühegi silmapaistva tulemusega," analüüsis Kiviselg languse põhjuseid. "Vajalikku andumust pole enam ka sportlasi ümbritsevates inimestes," tunnistas Kiviselg.

Tasane ja Lutoshkin tõttavad Jaansonile appi

Siiski pole Tasasel ja Lutoshkinil põhjust Atlantast kõrvalejäämist üle elada - Barcelona 4. koht annab nende karjäärile väärilise hinnangu. "Pärast mulluse MMi viletsat sõitu põdesin kaks kuud. Nüüd võtsin kaotust rahulikumalt, ehkki mõnel hetkel kipub masendus peale," ütles Tasane.

Kiviselg loodab, et lähiajal pakuvad Tasane ja Lutoshkin Jaansonile ühesel konkurentsi. Juba nädalavahetusel kohtub kolmik Eesti meistrivõistlustel Pärnus. "Ehk suudavad Tasane ja Lutoshkin Jaansonile anda nähvaka, mis ta tagasi maa peale tooks," ütles Kiviselg. "Kõik on valmis teda aitama, aga kõige suurem abiline saab olla ikkagi vaid tema ise."

ANTS PõLDOJA, ANDRES VAHER