KORVPALL: Küpseks saanud Erki Kivinukk jookseb nüüd enda saabastes
Ta säras veel mitu aastat, kuid langes keskpärasusse ning uus tõus tuli nüüd, 30-nesena Pirita meeskonnas mängides. Miks on mehe karjäär just niipidi käinud, uuris Eesti Päevaleht asjaosaliselt ja teda aastaid juhendanud treeneritelt.
Tänavu on Kivinukk visanud Peugeot’ liigas keskmiselt üle 23 mängus ja juhib resultatiivsustabelit kindlalt. “”Kivi” mängib nüüd seda mängu, mida ta peab mängima. Leidsin talle sobiva stiili, mõni teine on asja ehk liiga keeruliseks ajanud. Mäng on lihtne tuleb sisse visata. Nii lihtne see Kivinuki fenomen ongi. Sama lihtne nagu korvpall,” ütleb Pirita Top Spa juhendaja Kalle Klandorf.
Kivinukk ise toob peamiste põhjustena esile asjaolu, et pingeid on vähem ja mäng pakub rohkem naudingut. Pirita on amatöörmeeskond. “Me ei mõtle enam nii palju korvpalli peale. Käime päeval tööl ära ja õhtul tuleme saali hullama. Ja Klandorf sobib meie pundile, ta pahandab teistega võrreldes vähem,” muigab korvikütt.
Peab Eesti liiga kaitset nõrgaks
Ta möönab, et suurele punktisaagile aitab kaasa Eesti liiga nõrk kaitsemäng. “See kaitse siin on nali. Olen karjääri jooksul kogenud rahvusvahelist taset, tean, mida tähendab tugev kaitse. Mõni klubi siiski kohati näitab korralikku kaitset. Eesti korvpalli tase kannatab selle nõrga kaitsetöö tõttu. Aga võtaksin auru maha meie korvpall lihtsalt on niisugune,” räägib Kivinukk.
Eesti koondise endise peatreeneri Üllar Kerde meelest algas Kivinuki allakäigu põhjus liitumisest Kaleviga 1995. aastal. Too oli Kalevi üks hiilgeaastaid, meeskonda kuulusid nii Martin Müürsepp kui läbi aegade paremaid Eestisse sattunud võõrleegionäre Keith Hill. “See oli suurim viga, mis ta elus teinud. Kalevis jäi Erki pingile, enesekindlus kadus ja mees langes sügavasse auku,” kahetses Kerde. “Tore, et ta lõpuks sellest välja on suutnud tulla.”
Vajanuks rohkem võimalusi eksida
Nooruses Kivinukki aastaid juhendanud Jaanus Levkoi märkis, et Kalevis ei tohtinud toona 22–aastane mees enam eksida. “Kuid ta vajanuks veel aasta–paar mänge, kus saanuks eksida. Ses vanuses kasvab enesekindlus eksimuste kaudu.”
Kivinukk nõustub, et tagasi vaadates võinuks ta tol hetkel jätkata BC Tallinnas. “Mäng peab rõõmu pakkuma. Kuid ju tundsin tol hetkel end piisavalt kindlana, et pürgida kõrgemale.”
Kivinukk kuulus Kalevi ridadesse kaks aastat. Toona Kalevit ja Eesti koondist juhendanud Jaak Salumets võttis noormehe juba 1993. aastal kaasa Saksamaale, kuuenda kohaga lõppenud EM–finaalturniirile. Ent läbilööki päris tippu ei järgnenud.
Salumets ei soovinud minevikus tuhlama hakata, öeldes vaid: “Kivinukk võttis kõike liiga must-valgelt, liiga tõsiselt. Vahel peab elu võtma kergemalt. Mul on hea meel, et ta õige tiimi leidis. Ta mängib praegu hästi.”
Ülikooliõpingud pärssisid spordikarjääri
Praegune peatreener Heino Enden kutsus aastavahetuse eel peetud mängudeks Kivinuki taas koondisse ega pidanud pettuma.
Enden nimetab Kivinuki karjääri seganud teguriks ühekülgsust. “Tal on hea viskekäsi olnud alati, kuid muus osas on puudujääke. Mitmes meeskonnas on tal olnud probleeme mängulugemisega. Võib öelda, et nüüd Pirital ta ju leiab lahendusi, kuid see on siiski erinev tase võrreldes rahvusvaheliste mängudega.
Lisaks on Kivinukk klubis selge liider, meeskond mängib pingevabalt. Detsembrikuistes koondisemängudes esines Erki korralikult. Kui ta laob suvel parema füüsilise põhja alla, arvestan temaga kindlasti ka sügisel EM–valiksarjas,” lubab Enden.
Kivinukk ise peab karjääri pärssinud teguriks ülikooliõpinguid. “Neid kaht asja oli raske kokku panna. Teinekord, kui pidin platsil olema puhanud poiss, olin koolist väsinud. Ka praegu maadlevad paljud nooremad kahel rindel korraga. Ma ei arva, et oleksin ühekülgne. Vastasel juhul ma ilmselt enam ei mängiks korvpalli. Pigem jäi mul puudu füüsilisest jõust.”
Mitu treenerit nendivad, et Kivinukk on saanud nii korvpalluri kui inimesena küpsemaks ja seegi mängib edusammude juures väga tähtsat rolli. “Erki teeb tööd, mis talle meeldib. Ta on väga hea noortetreener. Ja tal on kodune elu korras. Mängijana saab ta oma rollist väljakul paremini aru,” märgib Kerde.
Treener nõuab vaid kahte punkti
Kerde nõustub, et mängijate käitumist väljakul peavad treenerid suutma mõjutada. “Tundub, et Klandorf on temast positiivsed küljed kõige paremini kätte saanud.”
Klandorfi arvates on Kivinukki aastaid suhtutud eelarvamusega et ei oska seda, ei saa teist, ei suuda kaitset mängida. “See on müüt, et Kivi kaitset ei mängi. Ma ei näinud koondise mänge Riias, aga CSKA vastu tegutses ta kaitses paljudest edukamalt. Inimest peab kasutama nii nagu teda on kõige paremini võimalik kasutada. Mina nõuan temalt vaid üht: visaku kaks või veel parem kolm silma.”
Kivinukk noogutab, et küpsus tuleb tasa ja targu. “Varem jooksin vanemate mängijate saabastes, nüüd on enda teadlikkus tõusnud. Siin, Pirital mängides on muutused välja löönud,” ütleb ta lõpetuseks.
