"Kostja ja hiiglase" autor Mart Kivastik: mina ei anna Pätsile ajaloolist hinnangut, see oleks tobe. Niigi on osad inimesed poliitiliselt päris segased!

 (60)
Esimene võimalus etendusest osa saada on juba 25. juulil
Suvelavastus Kostja ja hiiglane
Suvelavastus Kostja ja hiiglane. Mart KivastikFoto: Rauno Volmar

Juba tuleval kolmapäeval, 25. juulil esietendub Viinistu katlamajas Eesti Päevalehe ja R.A.A.A.M.-i suvelavastus "Kostja ja hiiglane", kus käsitletakse Eesti ühe vastuolulisema riigimehe elu ja võitlust, eelkõige aga hetki, mil tema kätes oli Eesti saatus.

Käsikirja autor Mart Kivastik andis selpuhul intervjuu Kuku raadio kultuurisaatele Publikumärk. Temaga vestles saatejuht Liis Seljamaa, kes meenutas hakatuseks, et Kivastiku kirjutatud tükke on sealsamas sama teatrikompanii poolt mängitud juba õige mitut, näiteks kolme lugu Eesti olulisematest kunstnikest. Kas lugu Konstantin Pätsist on sama kaaluga kui varasemad kunstnike lood, mida sealsamas lavale toodud, uuris saatejuht. Kuivõrd Pätsi isik ja ajalooline tähtsus Eesti riigi ajaloos on suurem, siis võiks eeldada, et ka kirjutajal on teistsugune kohustus.

„Kirjutamise mõttes ei tee Pätsi isik tööd raskemaks, nagunii peab kirjutama nii hästi, kui üldse võimalik,“ vastas Kivastik. „Aga selles mõttes teeb keeruliseks, et poliitilises vaates on osad inimesed päris segased: ühtede jaoks on Päts reetur, teiste jaoks veel see ja teine. Kui seda sõimu kuuled, siis on natukene imelik,“ tõdes ta.

Mart Kivastik nentis, et tal polnud enne kirjutama asumist Konstantin Pätis koha oma raudkindlat seisukohta välja kujunenud. „Mul ei olnud sellist kindlat arvamust, ma pole kunagi öelnud, et ta oli ühte või teise suunda. Pätsi sõimamine ei tulnud ju [taastatud Eesti Vabariigi] algusest peale, see hakkas alles mingi aeg pihta. Siis järsku tuli välja, et Päts on hull reetur. Ma ei tahaks siin oma seisukohta üldse välja tuua. Ma pidin palju lugema ja uurima, kuulasin ajaloolasi ja see minu kokkuvõte on seal näidendis olemas, aga ma ei taha seda ümber hakata jutustama. Ma ei anna ajaloolist hinnangut, see oleks tobe. Loos on faktid ja igaüks saab ise otsustada, kas see talle meeldib või ei. Keeruline oli seda teatriks teha. Koolinäidendit ei taha ju teha, ehitada tuleb hea teatrivorm.“

Samal teemal:

Mart Kivastik heitis valgust ka küsimusele – miks on lavastajaks kutsutud külaline Venemaalt, Aleksandr Ogarev?
„Märt Meos (R.A.A.A.M-i juht - toim) arvas, et toome Venemaalt lavastaja. Hea mõte, ta on valge leht, tal ei ole niipidi ega naapidi eelarvamusi. Põnev! Käisin proove vaatamas - hästi huvitav mees. Töötab Venemaal, aga viimasel ajal palju teinud Horvaatias, lausa keel on selge. Väga põnev, mis seal tuleb,“ lubas Kivastik. „Viinistu saal ise on huvitav, parem kui teatrisaal. Katlamaja annab oma tunde juurde, paik meenutab vanglat. See on üks Eesti huvitavaimaid saale, see ei ole korralik saal, vaid ruum mahajäetud betoonhoones, mis mõjub kuidagi kalgilt. Akustikaga on natuke jama, tekib kaja, aga kangad aitavad,“ kirjeldas Kivastik.

Aga miks just praegu Pätsust rääkida? Kivastik usub, et millalgi peab ju 1940. aasta sündmused selgeks rääkima, seda pole mõtet ka edasi lükata. „Päts on Eesti riigi rajaja, see on fakt. Ning tänavu sai Eesti Vabariik 100 aasta vanuseks.“

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare