Kristina Šmigun-Vähi: tahaks hirmsasti jälle tugevasti treenida

 (3)

Kristina Šmigun-Vähi harjutab juba kaks korda päevas ja tahab septembriks selgusele jõuda, kas suudab kõige kõrgemate kohtade pärast konkureerida.

•• Kristina, poolehoidjad ootavad kannatamatult sinu otsust, kas jätkad sportlaseteed. Mida võid neile öelda?

Kaks korda päevas treenimine on veebruari keskpaigast juba tavaline. Kui öösel saan kehvemini magada – Pimsu (pisitütre Victoria Krisi hellitusnimi – toim) vajab ju hoolt –, harjutan korra päevas. Täidan treeningupäevikut, mõõdan pulssi, teen süsteemi järgi – kõik nagu varem, aga kiirus on väike. Endale tundub, et olen juba hea, aga siis ütleb isa: „Sinnani, kus oled olnud, on veel pikk maa.” Harjutan rahulikult. Minu sõnum ongi see, et praegu on katseaeg. Septembris peab saama selgeks, mida edasi teen.

•• Mida katseaeg tähendab?

Praegu pole vahet, kas harjutan kell 10 või 10.30 – lähen siis, kui toimetused on tehtud. Leppisime isaga kokku, et märtsis ja aprillis treenin üksnes aeroobses režiimis. Loodan, et kui 25. mail algab tehnika parandamise laager, oleksin niisuguses seisus, et poleks vaja mõelda, mida laps teeb. Siis oleksin sportlane. Pean olema treeningul täpselt kell 10, mitte minutitki hiljem. Hilinejale teeb isa karmi märkuse.

Sealtpeale tahaksin jälle treenida täie jõuga, kas või pisarateni. Ma ei tea, kuidas see lapse kõrvalt õnnestub, aga olen optimistlik, et saan hakkama.

Samal teemal:

•• Milles tahaksid septembriks selgusele jõuda?

Kui ikka teha, siis täiega! Oleks nõme, kui rajale tuleb kahekordne olümpiavõitja, pingutab hirmsasti ja saab kümnenda koha. Sellise tulemuse pärast ei taha ma küll treenida.

Katseajal on vaja selgeks saada, kuidas organism koormustega kohaneb. Ei teagi, kas tasub vanu treeningupäevikuid lapata või tuleb teha uusi märkmeid ja peab nende põhjal järeldusi tegema. Praegu on vaja jälle põhi alla saada.

•• Kui sul jäi 17. märtsil üheksakuuseks saanud Victoria Krisi kõrvalt rohkem aega tulevikku vaadata ja kaalusid oma valikuid, siis mismoodi otsustasid proovida tippsporti naasta?

Tiimiliikmed soovitasid: „Kui sa pole endas kindel, peaksid proovima. Harjuta hommikul ja õhtul, ära räägi sellest kellelegi.” Ideaalis võinukski minna nii: oleksin harjutanud septembrini, et siis otsusest teatada.

•• Kuidas suusasõidud sulle mõjuvad?

Kui need ei tooks naeratust näole, siis ma ei harjutaks. Väga meeldib! Naudin! Treening on nagu puhkus, saan paariks tunniks toast välja. Ärge saage vales­ti aru, et mul on lapsest kõrini. Kindlasti mitte! Aga suusatades mõtlen oma mõtteid, tekib hoopis teine tunne.

•• Kas oled kelleltki nõu küsinud, kuidas tippsportlane peaks pärast sünnitamist harjutama?

Olen küsinud tiimi arstilt Mihklilt (Mihkel Mardna – toim), mis oleks õige. Ta soovitas treenida nii, nagu keha lubab. Isa kontrollib hommikuti südametööd. See on vajalik.

•• Mida see näitab?

Ei midagi head!

•• Su isa Anatoli Šmigun on öelnud, et tippsporti tagasi tulles peaksid olema kindel oma valmisolekus taas kõvasti vaeva näha kõige kõrgema eesmärgi, olümpiamedali püüdmise nimel. Mida ise arvad?

Muu nimel pole mõtetki teha! Suvi on alati olnud väga oluline. Meil on jooksuringid, kus teeme kontrolltreeninguid. Kolmekilomeetrist krossi olen jooksnud 1990. aastast saadik, parim aeg on 11.15. Isa rõhutab, et ilmselt tuleks kontrolljooksud viia muule ajale – ei tohiks end varasemaga võrrelda. Ma ei tohiks teha samu vigu nagu Katrin (noorem õde – toim), kes lootis, et kohe-kohe saab pärast sünnitamist endise vormi tagasi.

Igaühe organism on erinev. Katerina Neumannova võitis viis kuud pärast lapse ilmale toomist maailmakarikasarja etapi. Ma ei tea, võib-olla minust ei saa enam sportlast. Arvan, et kui ei saa, pakin asjad kokku ja siis tuleb muu elukutse leida.

•• Sa pole pidanud pika ja eduka karjääri jooksul võitlema luude või liigeste valudega. Kui palju see mõjutas su soovi harjutamist jätkata?

See ongi üks põhjusi, miks on vara hakata koduperenaiseks. Käed ja jalad on terved, kuidas saaksin jääda ainult last kasvatama! Eks ma kasvatan teda niikuinii edasi. See saab olema küll üpris raske. Kui olin ainult suusataja, mõtlesin oma aja kasutamisele. Nüüd on veel keegi, kes vajab minu aega.

•• Kuidas Victoria Kris sirgub?

Loe veel

Pimsu esimestel kuudel mõtlesin, miks peab elu algus olema nii raske. Tal olid vist kõik hullud hädad, mis on beebidel selles vanuses. Praegu tahab ta palju liikuda, kipub igale poole. Tee treppidele oleme sulgenud. Suure toa madalamatele riiulitele oleme pannud ainult mänguasju, et ta saaks end nendega lõbustada.

Isiklikku

Kristina Šmigun – Vähi

suusataja

•• Sündinud: 23. veebruaril 1977

•• Perekond: abikaasa Kristjan-Thor Vähi, tütar Victoria Kris

•• Treener: Anatoli Šmigun.

•• Tütre sünni tõttu jättis kaks hooaega tippspordis vahele.

•• Saavutused:

•• kahekordne olümpiavõitja 2006. aasta Torino mängudel

•• MM-võistlustelt üks kuldmedal, kolm hõbedat ja kaks pronksi

•• kahekordne juunioride maailmameister

•• MK-üldarvestuses kahel hooajal teisel kohal

•• Eesti meistrivõistlustel võitnud 45 medalit

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare