Kui kaua on sõudekorüfee Jaanson ühepaadimees?

Müncheni MK-etapi tu­lemused aitavad ehk sõudeliidul MM-iks paat­­kondi komplekteerida.

 Eesti sõudeliidu peasekretär ja koondise juht Jaan Tults ootab homme algaval MK-sarja teisel etapil Münchenis erilise huviga üle aastate rahvusvahelisel tippvõistlusel ühepaadis startiva Jüri Jaansoni etteastet.

„Jürkal on teistest meestest täiesti erinev ettevalmistusprogramm,” tõdes paljunäinud Tults. „Huvitav oleks näha, kuidas see töötab.”

43-aastane igiliikur Jaanson katkestas kevadel koondise katsevõistluse, sest polnud eelnenud suurest treeningukoormusest taastnud. Kahekordne olümpiahõbe andis au katsevõistluse võitjale Allar Rajale, kes sai õiguse moodustada suvisteks regattideks n-ö Eesti esipaatkond – Raja valis paariskahese ja enda kaaslaseks Kaspar Taimsoo – ning püüdis seejärel täpselt oma organismi häält kuulata ja vormi parandada.

Kuidas see õnnestus, näeb alates homsest, mil 1972. aasta olümpiakanalil peetakse eelsõidud.

Hoopis põletavam küsimus on aga see, millises paadis hakkab Jaanson sõudma edaspidi, kas või augusti viimasel nädalal peetaval MM-il Poznanis?

„Minu loogika ei kujuta küll ette, et Jürka võikski hooaja lõpuni jääda ühepaati,” tõdes Tults. „Siis peaks ta 43-aastaselt päris geenius olema! Ühepaadis on palju võistlussõite, eriti kõva tamp. Hoopis mõnusam oleks Jürkal sõuda neljases.”

Aga kes istuksid siis Jaansoni kõrval neljapaadis, kui Raja ja Taimsoo esinevad Münchenis kahepaadis võimsalt ning nende treener Matti Killing jääb enda juurde ega poolda paatkondade ümberkomplekteerimist?

„Raske öelda... Kui Raja ja Taim­soo näitaksid väga head mi­nekut, on treeneritel tõesti keeruline otsustada, aga tuleb arvestada, et Münchenis stardivad meie sõudjatest veel ka Andrei Jämsä ühesel ning Igor Kuzmin ja Vladimir Latin paariskahesel...” loetles Tults neljapaadi kandidaate.

„Aga mis siin ikka spekuleerida – ootame Müncheni-etapi tulemused ära! Sõideliidu kindel eesmärk on viia MM-ile ja pärast seda ka EM-ile vähemalt üks medalikonkurentsi sekkuv paatkond, mitte mitu keskpärast,” lisas ta.

Jüri Jaansoni treenerist abikaasa Tatjana Jaanson ütles, et mehe viimase aja treeningud on sujunud plaanipäraselt, kui koduse jaheda ja vihmase ilma tehtud mõningaid vingerpusse mitte arvestada.

„Aga ma ei oska Münchenist midagi loota ega arvata,” tõdes Tatjana Jaanson. „Põhiline on näha, kus Jüri võrreldas teistega asub. Tegu on ju hooaja esimese tõsise kontrollstardiga.”

Juulis pikk mäestikulaager

Vanameistri edasine tegevuskava täpsustub pärast Müncheni võistlust. Tuleval nädalavahetusel kaalub Jaanson startimist kas Bekeri regatil Hollandis Amsterdamis või jõuproovil Leedus Trakais. 30. juunist kuni 18. juulini plaanib ta aga harjutada mäestikulaagris Šveitsis St. Moritzis ning loobub MK-sarja kolmandast etapist Luzernis.

„St. Moritzis on järv, mis asub merepinnast 1800 m kõrgusel,” selgitas Tults. „Jürka kavatseb nii elada kui ka harjutada samal kõrgusel. Minu teada oleks see talle esimene niisugune kogemus, varem on elatud kõrgel ja treenitud ikka madalal. Aga las ta siis kontrollib enda organismi ja võtab ühe võistluse korraga, nagu on öelnud.”

Tultsi sõnul võib ka Jaansoni paadivalikust täpsemalt rääkima hakata pärast mäestikulaagrit. „Siis näeme, kuidas ta end tunneb. Kui Jürka tahab seejärel liituda mõne suurema paadiga, tuleb mõelda ja arutada,” tõdes alajuht. Lisaks eespool nimetatutele võistleb Eesti sõudjaist Münchenis veel ka Valeri Prosvirnin, kes teeb samuti kaasa ühepaadis.

„Septembrikuiseks EM-iks Valgevenes Brestis on paatkondade komplekteerimine veidi lihtsam kui MM-iks,” eeldas Tults. „Seal lubas koondist aidata ka vahehooaja võtnud Tõnu Endrekson, mis tähendab, et üks kõrgest klassist mees on juures. Äkki saame siis kõik paremad hoopis ühe mütsi alla ning eksperimenteerida tugeva kaheksapaadiga...” lisas ta lootusrikkalt.

Raha vähem, aga elab ära

•• Majandussurutise tõttu on Eesti sõdeliidugi rahakott tänavu kõhnem kui varasematel hoo­aegadel – näiteks üks suursponsoreist, Sampo pank, loobus

500 000 krooni suurusest aastatoetusest.

•• „Aga meid ei mõjuta praegu niivõrd masu, kuivõrd uue olümpiatsükli esimene hooaeg,“ tõdes Tults. „Alaliidud said juba varem ja saavad ka praegu Eesti olümpiakomitee poolt eraldatavat hasartmängumaksu raha koefitsiendiga ehk mida lähemale jõuab olümpia, seda suuremaks kasvab ka toetussumma. Kui mullu, Pekingi olümpia aastal oli sõudjate koefitsient 1,0, siis tänavu vaid 0,4... Aga see oli ju ette teada!“

•• Tultsi sõnul saab alaliit kohustustega sportlaste ees hoolimata finantside vähenemisest hakkama. „Kui saadi 2003. aastal, siis saadakse nüüdki,“ tõdes ta.