Kultuuriministeerium jagas eelarveraha
Kultuuriministeerium kinnitas spordialade lõikes 1997. a. riigieelarvelised toetussummad.
Varasematel aastatel on palju poleemikat tekitanud tippspordile mõeldud raha jagamine. Kuid tegelikult moodustab see riiklikust toetusest napi kolmandiku.
Spordialad saavad eelarveraha ka noorte- ja tervisespordi, rahvusvaheliste tiitlivõistluste, spordikeskuste ning rahvusvaheliste liikmemaksude tarvis.
Tänavune esikümme reastus nii: kergejõustik 3,275, korvpall 2,025, suusatamine 1,1919, võrkpall 1,684, ujumine 1,579, maadlus 1,440, vehklemine 1,311, purjesport 1,194, jalgrattasport 1,173 ja judo 1,058 miljonit krooni. Järgnesid sõudmine (987 000), laskesuusatamine (785 000), laskmine (768 000), võimlemine (632 000), aerutamine (597 000), allveesport (580 000), orienteerumine (579 000), lauatennis (563 000), käsipall (561 000) jt.
üleriigilistest katusorganisatsioonidest saab suurima summa ESS Kalev - 860 000 krooni. Eesti Spordi Keskliidule eraldatakse 650 000, Eesti Olümpiakomiteele 495 000, maaspordiliidule Jõud 470 000 ja Eesti Tervisespordi ühendusele 313 000 krooni.
Kaheksa ala teistest ees
Lahakem pisut ülaltoodud arve. Tippspordi edendamiseks jagati raha 23 alaliidule ja 4 üleriigilisele ühendusele (sh Eesti Spordi Keskliit - 440 000). Toetuse saamise kriteeriumiks olid täiskasvanute ja juunioride saavutused rahvusvahelistel tiitlivõistlustel, kuulumine olümpiaprogrammi ja osalemine viimastel olümpiamängudel, samuti ala viljelevate klubide hulk.
Korvpall, võrkpall, vehklemine, suusatamine, purjetamine, kergejõustik, maadlus ja judo said toetust 556 000-655 000 krooni. Laskmisele, laskesuusatamisele, jalgrattaspordile ning sõudmisele eraldati 425 000-458 000, ülejäänud 11 spordialal oli summa 98 000-322 000 krooni.
Toetust mittesaanud alaliitude üksikutele projektidele oleks mõttekas rahastamist kehakultuuri ja spordi sihtkapitali või maakondlike rahastamist taotleda kehakultuuri ja spordi sihtkapitali või maakondlike kultuurkapitalide (käesoleval aastal koos kultuuriprojektidega 5 miljonit krooni!) kaudu.
Noortespordis esikohal kergejõustik
Ka noortesporti lahati esmakordselt alade lõikes. Varem finantseeriti sõltumata saavutustest vaid 26 spordikooli (üldse 56). Tänavu eraldati järelkasvule üle 14 miljoni krooni.
Leiti, et riik toetab eelkõige noortespordi meisterlikkuse tasandit, algtaseme peaksid kindlustama kohalikud omavalitsused. Raha jagunes 30 spordiala vahel, suuremad summad läksid kergejõustikule (1,8 miljonit), ujumisele (1,1) ja korvpallile (1,1). Järgnesid võrkpall (0,8), maadlus (0,8), suusatamine (0,7) ning jalgrattasport (0,7).
Tervisespordi vallas eraldati maakondadele 3,7 miljonit krooni ja üleriigilistele ühendustele 2,5 miljonit. Suurimad toetused määrati ESS Kalevile - 800 000 tuhat krooni, Jõud sai 430 000, Eesti Tervisespordi ühendus 310 000, Eesti Spordi Keskliit 200 000 kr jne. ühtlasi toetati 5000-50 000 krooniga 19 terviseprojekte viljelevat spordiala.
Tehvandi saab 1,7 miljonit krooni
Eestis korraldatavate rahvusvaheliste tiitlivõistluste tarvis eraldati riigieelarvest 1,5 miljonit krooni (mullu 300 000). Raha said kergejõustik, suusatamine, vehklemine, käsipall, võrkpall, male, mootorrattasport, purjesport ja jäähoki.
Lisaks riigi omandis olevate spordikeskuste haldamiskuludele läks 2 miljonit krooni üleriigilise tähtsusega baaside toetamiseks. Kultuuriministeeriumi küsitluse tulemusel reastati 14 spordikeskust - Kalevi siseujula, Pärnu sõudekeskus, 3 staadioni, vehklemissaal, pallimängude saalid, judosaalid, maadlussaal ning suusakeskus.
Rahvusvaheliste liikmemaksude tasumiseks eraldati 45-le ühendusele kokku 500 000 krooni (suurim aastamaks autospordiliidul - 75 000, tenniseliidul 39 000, teistel vahemikus 2500-25 000 krooni).
Investeeringutena on riigieelarves ette nähtud 1,7 miljonit krooni Tehvandi Olümpiakeskusele ja 700 000 Põlva Spordihoone katuse remondiks.
HENN VALLIMäE, Kultuuriministeeriumi asekantsler
