Maadlus tõusis tuhast
Mehe nimigi oli enamikule tundmatu – hiidlane Heiki Nabi.
Ajakirjandus tuletas kohe meelde Kristjan Palusalu vägitegusid. Jah, aga maadlus pole Eestis juba pikka aega in. Valitseb sõumaania, välise sära ja kassikulla otsing, kadakasakslik pinnapealsus kõiges, sealhulgas ka spordiarusaamades. Maadluse sünonüüm on paljudele noortele võib-olla hoopis naiste mudamaadlus.
Suurte meeste maa
Teise, tõsise maadluse kohta ei teata praktiliselt suurt midagi. Eesti ajakirjanduses on võimatu leida viimaste aastate maadluse EM-i või MM-i tulemusi – täielik infosulg. Nabi võitis suvel Poddubnõi turniiri, see oli suursaavutus (varem suutis sama Heiki treener Henn Põlluste). Ei tule meelde, et seda saavutust oleks keegi võtnud vaevaks valgustada või kommenteerida.
Nabi maailmameistritiitlit on võimatu alahinnata. Noormees tuletas kõigile meelde, kus on meie juured, tugeva eesti mehe arhetüüp.Ta ühendas meid jälle tihedamalt Georg Lurichi, Aleksander Abergi, Georg Hackenschmidti, Jaan Jaago, Ago Neo, Kristjan Palusalu, Johannes Kotkase, August Englase tegudega.
Tegelikult on Heiki-suguseid võimekaid poisse Eestis parasjagu ning sugugi mitte ainult maal, vaid ka linnas. Probleem on selles, et napib südamega spordis töötavaid isiksusi, nagu N Liidu raskekaalu eksmeister Tiit Madalvee, kes tõi Heiki Hiiumaal spordiradadele ja suunas Tallinna Audentesesse õppima. Mis oleks saanud Gerd Kanterist ilma Raul Rebaseta või Märt Israelist ja Margus Hundist ilma Rein Ahunita? Talente on vaja otsida kõikjalt üle Eesti.
Kui tahame olümpia ning MM-tiitleid, otsigem eeskätt SUURI mehi. Ajalooline kogemus näitab, et raskema kehakaaluga eestlased on maailmas konkurentsivõimelisemad.Väikesekaalulisi, kiireid ja osavaid inimesi elab planeedil rohkem, nende seas on meie meestel olnud ennast raskem maksma panna.
Eri maadlusliikides on meil kolm rahvusvahelise klassiga vägilast: Kaido Höövelson sumos, Martin Padar judos, Heiki Nabi kreeka-rooma maadluses. Kõik raske kehakaaluga mehed, nagu oli ka valdav enamik eelmise sajandi eesti suurmaadlejatest.
Ka kergejõustikus on eestlased alates Arnold Viidingust, Gustav Sulest ja Aleksander Kreegist olnud tugevad eeskätt heitealadel, kus määrav on kehaline jõud. Praegugi on meie medalilootused jõujuurikad Gerd Kanter, Aleksander Tammert, Märt Israel, Margus Hunt, Andrus Värnik, Taavi Peetre. Kuigi ka rammumehed Andrus Murumets ja Tarmo Mitt tutvustavad Eestit jõusangarite maana, on Eesti tõstmise seis sedavõrd kahvatu, et Hiina või Vene naiste alistamisega oleks meie meeste tõstekoondislastel tõsiseid raskusi...
Kogu maadlusperele, kes suutis erinevalt tõstjatest tõusta tuhast, sooviksin uue ajastu algust Eesti maadluses. 21.sajandi spordis aga ei saa läbi taustajõudude abita.
