“Mitmekülgse inimesena haaras ta innustunult paljudest asjadest kinni,” ütles malekohtunik Lembit Vahesaar, kes tundis lahkunut üle poole sajandi. “Ta suutis jätta oma jälje nii maletajana, maleelu korraldajana kui ka armastatud mängust kirjutajana.”

Paul Kerese elu jäädvustaja

Malelaual meeldisid Heuerile leidlikud kombinatsioonid, kirjasõnas vaimukas ja elav stiil. Ta hindas kõrgelt mängu ilu.

“Ta mängis kahingutega, aga selles stiilis alati ei võida,” ütles maletaja ja maleajakirjanik Merike Rõtova. “Positsioonimäng polnud talle iial tähtis. Nagu polnud tähtis saavutada kindlat positsiooni elus.”

Malekirjanduse kullafondi kuulub Heueri sulest 1977. aastal ilmunud “Meie Keres”, mis pälvis auhinna nii N Liidu aasta parima spordidokumentaalteosena kui ka Juhan Smuuli nimelisel publitsistikavõistlusel.

“Ta valdas imelist sõnaseadmise oskust,” lausus Rõtova. “Kord tema Keresest kirjutatud artikli tõlget venekeelses ajakirjas “64” lugedes mõtlesin, mis sellel viga on. Peagi mõistsin – tõlkimisel läks kaduma sädelev stiil.”

Paul Kerese pärandi kogujana talletas Heuer haruldase ja väga mahuka materjali suurmeistri elust. Ta plaanis aastaid kirjutada “Meie Keresele” jälge, kuid eri põhjustel – materjali kogunes palju, tõde jäi leidmata, tervis jukerdas – plaan ei teostunud.

“Tema arhiiv on hästi korrastatud,” lausus Rõtova. “Ta uuris põhjalikult mitte ainult Kerest, vaid kogu Eesti maleajalugu. Loodetavasti leiab tema suur töö kasutamist ja uurimist.”

Kerese surma järel pakkus Heuer idee korraldada suurmeistri mälestusfestival. Ta ise sai selle maad haaranud ürituse tulihingeliseks vedajaks, kes pidas loenguid, andis simultaane ja sõitis läbi kõik maakonnad.

Isikupärane kirjamees

Heuer kirjutas stsenaariume tõsielufilmidele ja telesaadetele. “Teda iseloomustas ääretu tundlikkus ja ainesse sisseelamisvõime,” ütles meediaõppejõud Raul Rebane, kes tegi koos lahkunuga mitut malesaadet. Stsenaariumi autorina ei tahtnud maleajakirjanik meelsasti nõustuda intervjuude kärpimisega.

“Kui salvestatud materjali toimetasime, õhkas ta emotsionaalselt: “Issand, te lõikate kõik õiged osad välja! Ma ei kannata vaadata. Nagu oma last tapetaks!” meenutas Rebane.

Noorpõlves jahtis Heuer edu ka malelaual, teenides viienda eestlasena meistersportlase nimetuse. 1959. aastal mängis ta Vilniuse turniiril otsustavas partiis Iivo Neiga tänu viguri kahimisele võiduseisu maha ja viigi tõttu jäi tal eesmärgist pool punkti vajaka. Järgmisel aastal sai ta õiguse taotleda 14-partiilises matšis meistri vastu uuesti meistersportlase nimetust. “Heuer tekitas furoori – ta võitis 7,5:1,5,” ütles Vahesaar.

Samal ajal Edasis spordireporterina töötades kiindus Heuer üha rohkem kirjutamisse.

“Male oli Valterile vahend malekirjanduse tegemiseks,” lausus Rebane. “Ta oli males tippu jõudmiseks liiga emotsionaalne ja intelligentne. Väga tundliku närviga. Kirjutamine oli tema õige kutsumus.”

Väsimatu kauni mõttemängu tutvustaja

•• Maleajakirjanikuna tunnetas Valter Heuer oma missiooni. Kuigi tal oli korraga käsil kümme tööd ja mõtelda 101 mõtet, mis mehe muidu poolboheemlasliku hoiaku juures oli kõva koorem, ei läinud kihutustöö kauni mängu kasuks tal kunagi meelest.

•• 1970. aastail kavandas ta Noorte Hääles malefestivali “Etturist kuningaks”, ja viis selle ka läbi. Reisis Eestimaa koole mööda, organiseeris abimehi, korraldas simultaane, pidas nõu Paul Keresega.

•• Kokkuvõtete tegemise aegu tuli Valterile autoga koju järele minna. Meistril mõlkusid peas muud mõtted, aga külg tuli täita. Varustasime Heueri võileibade ja kannu kohviga ning panime ta toimetuse ühte tuppa luku taha. Paari tunniga olid kirjatööd valmis: kirjutusmasina klahvid ainult välkusid.

•• Ise oli Heuer ekspert, kiibitsejate jaoks oli tal alati varuks heatahtlik kõnetlussõna “Patser!”. Ometi olid ta malenurgad ajalehtedes ja Kehakultuuris nendesamade kiibitsejate jaoks. Heuer oskas kuninglikus mängus näha intriige, kuigi avaldada sai ta neid – näiteks laineid löönud Anatoli Karpovi ja Viktor Kortšnoi matšide puhul – rohkem ridade vahel.

•• Kirjutas ta märksa paremini kui rääkis. Mõte kippus sõnadest ette, kuid avalikest esinemistest ei öelnud ta ilmaski ära. Ikka male kasuks! Jaan Jürine, kolleeg