Marge Kõrkjas loodab vaikselt maa peale tulla


Aastavanune Kirke mängib põrandal sädelevate helmestega, mida sponsorid jagasid võistlejatele paraolümpiamängude lõpetamisel. "Arstide arvates pole Kirke minu silmahaigust pärinud," ütleb tema ema, kahekordne olümpiavõitja Marge Kõrkjas (22). See on Margele palju suurem õnn kui Atlantas ujutud üllatavalt head ajad ja kolm medalit.

Atlantast saadik elab Marge värskete emotsioonide, tähelepanu, lillede ja preemiate keskel. Praegu on ta otsustanud aja maha võtta, pere keskel olla ja tulevikule mõelda. Et "maa peale tulek" pettumust ei valmistaks.

"Ujumine on ainuke asi, mida ma enam-vähem hästi teha oskan," räägib Marge. Alguses oli kohustuslik ujumine Emajõe kooli kehalise kasvatuse tunnis tüdrukule üpris vastumeelne. Viimased kaheksa aastat on Marge võtnud ujumist tõsiselt kui spordiala, kus on võimalik midagi saavutada.

Barcelona paraolümpialt tõi ta 50 meetri vabaujumises hõbeda ja 100 meetri vabaujumises pronksi. Atlantas sai Marge elu parima ujumise eest 100 meetri kulla, järgnesid hõbe 100 meetri seliliujumises ja teine kuld 50 meetri vabaujumises.

Ootamatu tähelepanu heidutab

Marge ei salga, et võidud on suure eneseületamise tulemus. Eriti, kui arvestada, et sünnitusest on möödas vaid aasta. "Päris tihti mõtlesin: milleks? Muretsesin, et ma pole oma lapse vastu aus. Lohutas ainult see, et tütar oli alati hoida väga heades kätes."

Atlantas oli Marge pärast 100 meetri vabaujumise veerandfinaali võitu kindel, et teised võistlejad lihtsalt mängisid temaga ja hoidsid oma jõuvarusid finaaliks. Finaalis ei suutnud ta aga oma silmi uskuda. "Nii palju ma ju ikka nägin, et kõrvalrajad olid tühjad," meenutab Marge. Finisheerunud, küsis ta abistajatelt segaduses oma kohta. "Esimene muidugi," vastati.

"Iga teine inimene tunneks end praegu tõenäoliselt väga hästi, kuid mulle ei meeldi olla tähelepanu keskpunktis," räägib Marge.

Valitsuse preemiasumma 275 000 krooni kulub noorele perele väga ära, on ju Marge praegu lapsehoolduspuhkusel ja perel on paljust puudus. Vana maja kahetoalises üürikorteris on noorpaar jõudnud remontida ühe toa. Selles on palju rahustavat rohelist: põrand ja luuderohutapeediga seinad. Laes aga ripub gloobus. Marges on piisavalt edasipüüdlikkust, et tahta maailmas märki maha jätta ka mõnel muul alal peale spordi.

Silmade pärast saaks hakkama

Eriharidus mõnel perspektiivikal alal on üks Marge unistusi. "Seni pole olnud asja, millega ma silmade tõttu hakkama ei saaks," räägib intelligentne noor naine, kelle nägemisvaegust korrigeerivad tugevad prillid. ülikooli ei julgenud ta Emajõe kooli taset teades pabereid siiski sisse viia. Pimedatele mõeldud arvutikoolitus Philadelphias jäi aga pooleli, sest Kirke hakkas oma peatsest sünnist märku andma.

Harjavalmistamine, mida pimedatele ja nägemisvaeguritele Marge kooliajal õpetati, ei ole enam amet, mis toidaks. Ka koolis õpitud õmblemine ei sobi nõrgaltnägijale elukutseks. Marge usub siiski, et ta leiab kord töö, mis pakub tõelist rahuldust.

Marge Kõrkjas, kelle ehtsat sportlasevaimu tuuakse praegu eeskujuks suurel olümpial esinenutele, ütleb, et tal on suure olümpia sportlastest kahju. "Nende ümber käis pidev kära. Meie saime samal ajal rahulikult ja vaikselt treenida, keegi ei märganud meid."

Marge ei oskagi seletada, kuidas ta suutis olümpial ujuda elu tippmargid. "Ilmselt oli treener nii hea, et oskas vormi ajastada. Mina lihtsalt ujun ega mõtle sellele, missugune on minu ujumiste tulemus."

Paraujujad treenisid külmas solgivees

Olümpial maailmakuulsust kogunud Tartu paraujujate treener Rein Põldme on juba Atlanta-joovastusest üle saanud, sest tema teab kõige paremini, mis hinnaga medalid saadi. "Kogu aeg pead tõestama, et sa pole kaamel," ütleb ta.

Vahetult enne olümpiamänge katkestas Tartu linn puuetega ujujate doteerimise. Seni maksis linn nn Kullmani-kooli ujula üüri 10 000 krooni aastas. Põldme lisab, et 50 000 kroonist, mis linn suve hakul Tartu olümpialaste toetuseks juurde eraldas, said kolm puuetega ujujat kokku 5000. See on umbes ühe nädala ujulaüür.

Nii Barcelona kui Atlanta paraolümpia treeninguteks on Tartu pakkunud ujujatele külma ja solgist vett. Tartus keeratakse suviti pikaks ajaks tsentraalne soe vesi kinni. Tänavu treenisid ujujad Tamme gümnaasiumi ujulas külmas jääkvees, kuni see haisema hakkas. Ka pärast treeningut polnud võimalust sooja dushi all pesta.

Loe veel

"Kohutav tunne on sellises vees ujuda," räägib Marge, kellel ilmusid lõpuks nahale vistrikud. Põldme tegi juba tuletõrjega kaupa, et koolibasseini kusagilt tsisterniga sooja vett tuua. Siis aga leidis treener Märjamaalt heade tingimustega ujula, kus parasportlased said kolm viimast nädalat olümpiaks valmistuda.

"Atlanta medalid võlgneme Märjamaale," ütleb Rein Põldme. Tema ujujad on tänaseks kogunud olümpiamängudelt, Euroopa ja maailmameistrivõistlustelt kokku 58 medalit.

ANU JõESAAR

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare