Marko Rohtlaane unistus: pääseda kahe aasta pärast ringraja MM-sarja
“Järgmine aasta on tagumine aeg EM-ile pühenduda. Vastasel korral jääb areng seisma. Ideaalvariandis võiks aasta pärast seda MM-sarjas osaleda, kuid annan endale aru, et sinna pääseb vaid käputäis sõitjaid,” säilitab Rohtlaan kaine meele.
Kiirusekummardaja mänederist isa Uno nõustub: “Marko vanus on tippu jõudmiseks piiri peal. Viie aasta pärast oleksid lootused midagi korda saata nullilähedased. Järgmisel aastal peame EM-ile pääsema. Seal on eesmärk MM-sarja Supersport 600 klassi tehasetiimidele silma jääda.”
Tiimi eelarve tõusis miljoni kroonini
Uno Rohtlaane sõnul nõuab kõrgemale astmele tõusmine ka kopsakamat kukrut. “Tänavune eelarve tõusis 300 000 võrra miljoni kroonini. Kahjuks lükkavad sponsorid ülekandeid pidevalt edasi ja seetõttu puudub kindlustunne. Võinuksime juba tänavu EM-ile minna, kuid iga etapp neelanuks vähemalt 40 000 krooni,” märgib Uno Rohtlaan.
Taustajõududest toetavad Marko Rohtlaant mehaanik Urmas Kuusk, isal aitab mänederitööd teha Priit Päeva.
Noorsand saab siiski juba tänavu Euroopa meki suhu, osaledes esialgsete kavade kohaselt neljal etapil. “Tahan end kümne sekka suruda!” põrutab 600 cm3 ja veerand miljonit krooni maksval Suzuki GSX R600-l kihutav Rohtlaan.
Eelmisel hooajal noppis Rohtlaan esikoha nii Scandinavian Openil kui ka Põhjamaade meistrivõistlustel. Saavutuse väärtust tõstab fakt, et nii noorelt pole esimest jõuproovi veel keegi võitnud.
Tänavu osaleb Defa-Suzuki Racing Teami noorim liige põhikohaga Rootsi Veidec Trophy kaheksast etapist koosnevas sarjas. Täna stardib ta Montorp Parki ringrajal teise etapi kvalifikatsioonis. Päev hiljem toimub põhisõit.
Tehnika häälestamine nõuab palju vaeva
“Sarja vahetamine oli sponsorite otsus, kes tahtsid oma kaubamärki Rootsis turustada,” põhjendab Falkenbergis peetud avaetapi kümnendana lõpetanud Rohtlaan.
“Sari on tugevam kui Skandinaavia meistrivõistlused ja paremad sõitjad teevad ilma ka EM-il. Enamik kihutajaid on rootslased ja norralased. Hüppelauaks on see hea koht.”
“Eesmärk on kokkuvõttes kuue sekka tulla. Suurt rolli mängib õnn. Kõige tähtsam on vigu vältida. Radade profiilid soosivad erinevaid sõitjaid. Tehnika on konkurentsivõimeline, kuid palju vaeva nõuab häälestamine,” lisas ta.
Lilleküla gümnaasiumi abiturient peaks suvel kooliga ühele poole saama. Muidugi juhul, kui eksamid piisavalt hästi lähevad. “Kuigi tunnistusel on koolipoisi hinded, ei usu, et eksamitel põrun. Õpetajad mõistvad mind ega tee võistlusreisidest tragöödiat. Sügisel tahan minna ülikooli avalikku õigust või rahvusvahelist ärijuhtimist õppima minna,” teatab Rohtlaan.
