Loodetavasti saan lõppvõistlusele. Ega see kerge ole, tugevaid võrdseid mehi on palju. Ehsan Hadadi pole end sel suvel veel näidanud, aga teised iraanlased olid universiaadil heas hoos. Küllap tuleb eelvõistlustel 63,5 heita, et edasi saada.

•• Aprilli lõpul heitsid USA-s Chula Vistas tänavuse tippmargi 66.05, mis on maailma edetabelis kümnes tulemus. Suvel on su kettakaared jäänud 62 kuni 63 meetri kanti. Mis seisus oled?

Mai hakul USA-st naastes sain kõhuviiruse, olin nagu tühi kott, ei saanud nädal aega harjutada. Kehakaalule haigus ei mõjunud, aga kaotasin heitetunnetuse. Juulis olen tasapisi paremaks läinud, viimaste etteastetega jään rahule.

Ilusa elamuse jättis võistlus Šveitsis Luzernis (Gerd Kanter võitis ja Israel oli 63.04-ga Zoltan Kövago järel kolmas – toim). Arvukas publik, soe õhtu, ümberringi ilusad mäed. Valitses tuulevaikus, aga sain heited klappima. Universiaadil ja Zaragozas läks ka hästi (vastavalt 63.35 ja 63.54 – toim).

•• Kuidas treener Vésteinn Hafs­teinssoniga klapite?

Hafsteinsson teeb teist aastat mulle individuaalkavu, olen õigel teel. Usaldan Vésteinni suisa pimesi. Kui ta soovitab midagi teda, siis nii ka teen. Usun, et hooaja teisel poolel võib tulla päris häid heiteid.

Enne harjutasin Gerdi järgi. Kui ta sõitis võistlustele, ei osanud ma ise õieti midagi ette võtta. Olen Gerdist lühem, heidan teistmoodi. Hafsteinsson võrdleb mind endaga, mul on sarnane kehatüüp. Ta ongi võtnud eeskuju oma kunagistest kavadest.

•• Kas võrdled end ka Kanteri arengujoonega? Neli aastat tagasi teenis Gerd Helsingi MM-il oma esimese medali, hõbeda. Millal pürgid tiitlivõistluste pjedestaalile?

Lähen pigem mööda oma rada. Püüan kõigepealt saada MM-il lõppvõistlusele. Ma ei rehkenda oma tulemusi Kanteri saavutuste järgi. Tahaks võita 2011. aasta universiaadil Hiinas Shenzhenis medali. Olin ka seekord üks medalipretendente, mis tekitas väikese pinge. Universiaadi kergejõustiku tase on tõusnud, täiesti arvestatav tiitlivõistlus.

•• Kas mõlgutad vahel mõtteid ka 70 meetri alistamisest?

Kõigepealt tahaks oma rekordit 66.56 parandada, peaeesmärk on ületada Hafsteinssoni tippmark 67.64.

•• Kanter on teie rühma A ja O, tähelepanu langeb talle. Mis sulle üle jääb?

Ma küll ei tunneta, et minu jaoks napib treeneril aega. Gerdil on mitu tiitlit, temaga ongi oluline tegeleda, aga Vésteinn pöörab ka mulle piisavalt tähelepanu. Pealegi on vaja harjuda iseseisvalt toime tulema, võistlustel oled enamasti üksi.

•• Kuidas mõjub treeningurühma siseelu?

Meil on nii erinevad isiksused. Eestlased on paganausku, üks on moslem (Omar El Ghazaly Egiptusest – toim), rootslane Niklas Arrhenius on mormoon. Kirju seltskonna koos hoidmiseks tuleb ikka üksteist toetada. Jõusaalis on mõnus rassida. Ka võistlustel saame üksteisel silma peal hoida ja vajadusel nõu anda.

•• Hafsteinsson on öelnud, et sind on hea treenida, sest oled saanud mitmekülgse kehakooli, oskad vajalikke harjutusi kiiresti õppida. Mis on aidanud?

Olen maalt pärit, alustasin vanemate vendade eeskujul varakult sportimist. Kui olin kolmene, võtsid vennad Olavi ja Jaak mul kätest ja jalgadest kinni ning viskasid mind kodu lähedal asuvasse Ainja järve. Pidin välja hulpima. Mängisime jalgpalli ja korvpalli, sõitsin rattaga.

Kolmandas klassis läksin Mart Kursi kergejõustikutreeningule. Hiljem Rein Ahunaga harjutades heitsin alguses peamiselt vasarat, seejärel ketast, kuuli tõukasin harvem. Jaak tegi ka heitealasid, tõi näiteks koju oda, mida sain proovida. Saepuruga katsime maandumisplatsi, ehitasime tellingud ja ületasin teivashüppes 2.80. Muide, mõlemad vennad on aktiivsed harrastussportlased.

•• Millest veel kasu lõikasid?

Viljandi maakonna võistlustel osalesime sageli, Sakala mängud olid populaarsed, aga ei mäleta, et oleksin teinud kaasa TV 10 olümpiastardi võistlustel. Karksi-Nuia koolis on täismõõtmeline võimla, kummiplaatidega kaetud jooksurajad, 25-meetrine nelja rajaga ujula. Nüüd tahetakse staadion korda teha ja kaasaegne rajakate panna. Ilus loodus, künklik maastik sobib suusatamiseks.

•• Kui pealinna tulid, kas treener Ahun pettumust välja ei näidanud, et tema käe alt lahkusid?

Ta tahtiski, et liiguksin edasi. Ta teadis, et on oma osa andnud ega osanuks mind kõrgemale tasemele viia. Paar Ahuna poissi käisid juba Hafsteinssoni juures õppimas, nad olid lausa sillas.

•• Miks eelistasid vasaraheitele kettaheidet?

Võib-olla siis, kui saanuksin välismaa treeneri käe alla, harjutanuksin vasaraheidet. Kes Eestis õpetaks? Kus saaks harjutada? Seis on mannetu. Pealegi on vasaraheide nurgatagune ala, peetakse enne võistluste algust harjutusväljakul. Vasarapoisid treenivad ja ka võistlevad enamasti TTÜ staadionil, pole perspektiivi.

•• Õpid Tallinna tehnikaülikooli magistrantuuris ärikorraldust. Kuidas sobitad õpinguid ja treeninguid?

Õppejõud on vastutulelikud. Jaanuari treeningulaagri ajal olid eksamid, sain need järele teha. Rektor Peep Sürje on teinud kergejõustikku, eelmine rektor Andres Keevallik on korvpallimees, Heino Lill korraldab spordielu. Soosiv suhtumine. Möödunud aastal käisin koolis päris usinalt.

•• Kuidas lepid ühiselamueluga?

Täiesti OK. Mida ma teeks praegu korteriga? Olen mõnes kuus kodus vaid üksikud päevad, aga üüri peaksin ikka maksma ligi 5000 krooni.

  •• Kanter on MM-i kullasoosik ja valitseb seda ala ilmselt veel aastaid. Mida publik võiks teistelt Eesti kettameestelt oodata?

Ideaalne võistlus oleks, kui MM-il saaks kaheksa parema hulka neli Hafsteinssoni õpilast ja kolm eestlast kah! Veel ideaalsem oleks, kui kunagi jõuaksid tiitlivõistlustel kaheksa parema hulka neli eestlast. See oleks väga hull lugu!

Eluloolist

Märt Israel

kettaheitja

Sündinud

23.09.1983

Tulemused hooaja kaupa:

2003     56.57

2004     58.32

2005     63.17

2006     63.20

2007     66.56

2008     65.03

2009     66.05

Saavutused:

2007. aasta universiaadil 3. koht,

2006. aasta EM-il ja 2008. aasta olümpila 14. koht

Päritolu:

Viljandimaa Karksi-Nuia vald

Klubi:

TTÜ

Treenerid:

Mart Kurs, Rein Ahun, Vésteinn Hafsteinsson, Uno Ojand

Arvamus

Gerd Kanter

treeningukaaslane

•• Usun, et Israel tunneks kõige suuremat heameelt, kui saaks MM-il 12 parema hulka. Kui ta hiljem heidaks 65-66 meetrit, ei pakuks see kindlasti samaväärset rõõmu.

•• Märt on võimeline lõppvõistlusele pääsema, imet pole vaja korda saata. Ta on kehaliselt tugev, mulle palju alla ei jää. Parandada tuleks heitetunnetust, mis on takistanud väga pikkade heidete sooritamist