Mart Vilt lavastas Londoni suurjooksu kordusetenduse


“Vilt läheb tempot tegema ja jookseb staadioniringi 59 sekundiga,” ütleb Eesti 1500 m rekordimees Mart Vilt, kui juhendab Kohtla-Järvel oma auhinnavõistlustel osale vaid jooksjaid.

Ei, see pole nali, vaid 1966. aastal Londonis NSV Liidu–Inglismaa maavõistlusel aset leidnud jooksu kordusetendus. Rajal lippasid kaks punastes särkides Nõukogude võistkonna jooksjat ja kaks valges trikoos inglast. Ainult aega kulus distantsi läbimiseks kaks korda enam kui 40 aasta eest.

Vilt juhendab oma auhinnavõistlusel näitlevaid jooksjaid edasi: “Korraks tuleb Simpson ja siis läheb jälle Vilt ette...Whetton jääb maha.”

Eesti läbi aegade vanim kergejõustikurekord – Vildi 1500 m aeg 3.39,0 – sai 17. juunil nelikümmend aastat vanaks. Ikka veel heas vormis tulihingeline spordimees ärgitas noori jooksjaid ületama enda nimel olevat habemega rekordit. “Oleks veel maraton või mõni pikk distants, aga ainult 1500 meetrit,” ütles Vilt.

Rekordite rekord

Ükski Eesti kergejõustikurekord klassikalisel alal pole nii kaua püsinud. Enne Vilti pidas kõige kauem, 36 aastat ajaproovile vastu Jüri Lossmani maratoniaeg.

“Olime tookord liidu koondises koos odaviskaja Mart Paamaga,” meenutas Vilt. “16. juuni õhtul kirjutasin Londonis päevikusse: “Enesetunne väga hea. Südames on tunne joosta homme uus Eesti rekord. Ei karda hirmu joosta võib-olla ka uus NSV Liidu rekord. Arvan, et ka Oleg Raiko on selleks valmis. Niisiis homseni.””

Mehed olidki väge täis, nad ületasid N Liidu rekordi kahe sekundiga. 1000 m läbisid mailerid Vildi vedamisel ainult sekund aeglasemalt kui austraallane Herbert Elliot maailmarekordi 3.35,6 püstitamisel. Legendaarse jooksu võitis Raiko 3.38,7-ga. Järgnesid Vilt 3.39,0, Tokyo olümpiamängude neljas Alan Simpson ja olümpia kaheksas John Whetton.

“Oleks me saanud joosta jänesega, olnuks hoopis teine lugu. Ma pidin ise 700 meetrit olema jänes,” rääkis Vilt.

Vilt nägi staadioni esmakordselt 18-aastasena, ta polnud siis veel naelikuidki jalga pannud. “Raiko sai juba 18-aastasena meistersportlaseks 800 meetris. Ometi suutsin temaga joosta kui võrdne võrdsega. Järelikult, miski pole võimatu,” ütles ta.

Sellik halastas rekordile

Vildi rekordile võinuks tuule alla teha 5000 m ja 10 000 m rekordimees Enn Sellik. Tema ainus tõsisem etteaste 1500 m distantsil 1975. aastal Helsingis andis Eesti kõigi aegade teise tulemuse 3.40,4.

“Kui oleksin selle rekordi nimel ühel hooajal teinud eritreeningut ja saanud osaleda mõnel tugeval võistlusel, oleks olnud rekordi ületamine võimalik. Kuid ma jooksin 1500 meetrit teiste distantside kõrvalt,” lausus ta. Vilt oletas, et Sellik oli suuremeelne. “Kus ta saigi minu rekordit rünnata,” lausus ta. “Oleme ju ühe maakonna mehed, sellepärast andis rekordile armu.”

Nelja aastakümne jooksul on mõni võimekas mees näidanud

aega 3.45 lähedal, kuid edasiminek on takerdunud. Tänavune edetabel pärineb kui kiviajast.

20-aastane Tiidrek Nurme juhtis enne Vildi võistlust ajaga 3.44,78, kuid järgmised mehed ei saanud alla nelja minuti. Esikümnesse sai ajaga 4.13. Muide, 1936. aastal andis selline aeg edetabelis kuuenda koha ja ala nimetati nõrgaks. Vildi auhinnavõistlusel sai teise mehena neljast minutist jagu Roman Fosti.

“Ei tea, kas minu silmad rekordi ületamist näevadki,” ütles Vilt. “Mehed on füüsiliselt nõrgad, ometi on see distants nii lühike. Tore oleks, kui rekordi jookseks üle keegi eesti poistest, mitte mõni kodakondsuse saanud mustanahaline.”

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare