Meetilk sinivalgesse tõrvatünni

Arto Haloneni dopingukasutamisest kõnelev dokumentaalfilm näitab, et meid kõiki on aastakümneid ninapidi veetud.

Soome dokumentalisti Arto Haloneni film „Sinivalge vale” pidi algul rääkima soomlaste rahvuslikust häbist, mis tabas neid pärast Lahti 2001. aasta suusatamise MM-i dopingu-skandaali, kuid jõuab märksa olulisema küsimuseni: mis roll on tippspordil tänapäeva ühiskonnas üldse ja kas mis tahes hinnaga võitmine saab olla vastuvõetav eesmärk?

Halonenil on õnnestunud teha film, kus pole mitte ühtegi positiivset peategelast ja lõppkokkuvõttes saavad peategelasteks hoopis pealtvaatajad. Kõik meie, kes me jälgime tippsporti, ihaleme võitjaid ja suuri vastasseise ning tahame näha ülevaid tundeid, mis peaksid tekkima just nüüd, meie ees ja justkui päriselt. Seda kõike suured spordivõistlused meile annavadki, iseasi, mis hinnaga.

Spordis pole enam ammugi tähtis osavõtt, vaid võit. Võitjaid mäletatakse ja nende meetodeid ei peeta küsitavaks, kui need oma eesmärgi täidavad. On ju nii? Iseasi, mis on eesmärk ja kellele.