Mina ja Nool
See eelis – jutustada kõiksugu põnevaid ja pentsikuid kulissidetaguseid juhtumusi – jääb mu vanematele kolleegidele, kes saatsid Erki Noolt nii heas kui ka halvas. Mina olen ajakirjanikele ülimalt tänuväärselt värvikat ja ütlemistes julget Noolt vaid paar korda intervjueerinud ning ausalt öeldes pole ma sugugi kindel, kas ta üldse mu näo ja nime kokku viib. Kuid vahet pole. See ei ole mind takistanud end pidevalt Noolega kõrvutamast.
Kui tegin 15-aastasena esimest korda kümnevõistlust ja kogusin 4582 punkti, ütles mu juhendaja Ando Palginõmm: “Ootasingi, et keegi mu poistest Noole esimese päeva punktid üle lööks!. Sealt see lahti läks, kuigi jah... kokkuvõttes olen saanud vaid ühe alavõidu. Nimelt 1500 m jooksus on mu isiklik rekord kahe sekundi jagu Noolest parem, teistel aladel jäi meie vahele keskmiste mõõtudega kuristik.
Seda valusam oli mul nüüd kuulda, kuidas ma lasin käest suurepärase võimaluse võtta lõpuks ometi – neli aastat pärast Noole (ja minugi) kergejõustikutee lõppu – magus revanš. Nimelt otsustasin minagi Noole eeskujul (kes omakorda alustas kahekordse olümpiavõitja, treener Daley Thompsoni eeskujul) joosta jõuluajal aja võtmisega 800 meetrit. Kuid aastatepikkune võistluspaus oli rikkunud tempotunnetuse, alustasin liiga kiiresti (200 meetrit 28 sekundiga) ja pärast 600 meetrit (kui liikusin juba nagu zombie) astusin esimest korda elus enne finišit rajalt ära. Milline läbikukkumine!
Mida tegi samal ajal Nool, kuskil teises hallis? Kuulsin hiljuti Andres Rajalt, et põlveoperatsioonil käinud ning karkudel ringi askeldanud Nool ei jätnud loomulikult ka tänavu end proovile panemata. Ta olla distantsi pooleldi longates läbinud ajaga 2.30, nii et jooksu kõrvalt näinud kolleeg Andrus Nilk tunnistas, et seda enesepiinamist oli valus vaadata. Sain kui puuga vastu pead ja mõtlesin häbiga oma katkestamisele...
Ei rekordit ega tisse
Mis on kogu eelneva mõte? Et tahtejõud, otsustavus ja valmisolek määravad määratult enam kui miski muu. Nool – olgu tal ka ebameeldivaid omadusi kapaga – on selle elav tõestus. Ja ta tegi seda uuesti tänavust Reval Cupi korraldades (ehkki suur töö lasus ka tema elukaaslase Kadri Kivise õlul). Mäletatavasti läks eelmise aasta võistlus pehmelt öeldes lörri ja Nool polnud Reval Cupi jätkumise suhtes sugugi mitte kindel. Kuid poolelijätmine pole tema stiil ja tänavune mõõduvõtmine oli taas väga esinduslik. Ümber sai kirjutatud nii meeste kui ka naiste hooaja edetabeli tipp, emotsionaalselt pakkus kindlasti kõige enam Kaie Kandi uskumatult visa lõpujooks ja uus Eesti rekord. Võistluse aurale andis kahtlemata palju juurde ka mitmevõistluse suurmeistri Roman Šebrle osalemine, olgugi, et läbirääkimised venisid tšehhi suure stardiraha soovi tõttu pikale.
