Mitmekordne olümpiavõitja marge kõrkjas tahaks veidi puhata

 (3)

Marge Kõrkjas on nii kaua sportinud, et ei kujuta end muu kui ujujana ette. Järjekordse võiduka olümpia järel ta pikki plaane oma elus ei tee.

•• Kuidas oled rahul olümpia korralduse ja enda esinemisega?

Nüüd, kui hea tulemus on käes, ei ole millegi üle kurta. Eks iga olümpia on selles mõttes erinev, et korraldavate maade üldine suhtumine on erinev. Kurta ei saa, kreeklased on kenad inimesed, väga abivalmid.

Sydneys oli korralduslik pool võib-olla natukene parem, aga kreeklased on väga sõbralikud. Kui korralduslikult on midagi korrast ära, teevad nad kõik, et asi korda saada. Just see, et inimesed on hästi abivalmis.

•• Kuidas mõjus Aleksandr Koroljovi positiivse dopinguproovi teade?

Noh, ega ta hästi ei mõjunud. Kuigi tegemist on ühe inimesega, siis teatud mõttes ikkagi kandub see kogu meeskonnale üle. Ega ei saa kontrollida, mida keegi võtab, aga meeldiv see ei ole.

•• Põhimõtteliselt võiksid võistelda pärisolümpial, sest nägemispuue sind ju ei takista?

No ujumisel mitte, aga seab teatud tingimused treeningule. Meie ei saa teha sellise koormusega trenni nagu terve inimene. Suurte koormustega treenimisel võib olla tulemuseks see, et ükspäev lihtsalt ei näe enam. See vahe ongi.

•• Kas sa niisama ka ujumas käid, järves või meres?

Üldiselt vähe, sest suvel ei lähe järvevesi nii soojaks, et mind sinna eriti tõmbaks. Aga Vahemeri on praegu nii soe küll, et isegi mina läksin vette.

•• Oled Eesti ajaloos kõige enam medaleid toonud sportlane. Mis tunde see sinus tekitab?

Eks ta uhke tunne ole. Minu, minu sõprade, minu fännide jaoks on see eriline, aga arvan, et eesti rahva jaoks on Erki Nool ikkagi selles suhtes suurem võitja kui mina. Me ei saa kunagi võistelda tervetega. Muidugi on see suur asi, aga vahe siiski alati jääb, et ... nii see lihtsalt on.

•• Kui paljud sinu ümbruskondsetest, näiteks töökaaslastest üldse teavad, et tegemist on mitmekordse olümpiavõitjaga?

(Naerab) Nüüd võib-olla juba teavad. Alguses, kui ma tööle läksin, oli küll niimoodi, et ei oldud üldse midagi kuuldud või keegi midagi ähmaselt teadis. Eks ta iga nelja aasta tagant taaselustub ja saad jälle natukene juurde neid, kes teavad sinust ja siis räägivad ka edasi. Ehk natuke laiemasse ringi see ikka läheb.

•• Kas tunnetad sellega seoses ka mingit muudatust suhtumises?

Võib-olla selles mõttes, et näiteks töökaaslased arvasid kunagi, et paraolümpia on selline, et lihtsalt lähen ja teen. Nüüd nad ehk teavad rohkem, et selleks tuleb trenni teha. Nad näevad, kuidas mina harjutan, kuulevad minu käest, kuidas teised harjutavad...

Nad ei võta seda enam niimoodi, et lähen ja lihtsalt teen – see kõik tuleb ikka suure töö tulemusena.

•• Mis plaanid on edaspidiseks, kas osaled Pekingis oma viiendatel olümpiamängudel?

Ei tea, praegu ei julge küll niimoodi pikalt ette mõelda. Tahaks ikka kõigepealt puhata ja siis mõtlen-vaatan. Eks ma natuke ikka edasi teen, praegu pole küll sellist tunnet, et hirmsasti tahaks maha jätta, et ujumisest on kõrini.

Olen nii kaua ujunud, et mul on raske ette kujutada end ilma ujumiseta, ilma spordita.

•• Mis on esimene asi, mida Eestisse naastes teed?

Sõidan Tallinnast koju Tartusse! Ega ma olegi mõelnud, mida teen, oma perega tahaks aega veeta. Varsti tuleb jälle tööle minna ja ... tahaks lihtsalt koos olla (Marge Kõrkja üheksa-aastane tütar elab ujuja sõnul väga energiliselt ema võistlustele kaasa).

•• Mis on sinu hinnangul suurim põhimõtteline erinevus paraolümpia ja tavalise olümpia vahel, jättes välja sportlaste füüsilised omadused?

Võib-olla see, et invasportlased ei tee sporti ainult spordi pärast, see on pigem nagu eneseületus. Puudeklassid on nii erinevad. Väga tore on vaadata, et kuigi inimesel on kehaliikmetest väga vähe alles, ta teeb midagi. Paljudele on see ainuke võimalus teha midagi, et nad ei ole kodus üksinda ja saavad maailma näha.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare