Motivatsioonist pulbitsev Vassiljev sihib Permi Amkarist Venemaa tippklubisse
Eesti jalgpallikoondise mängujuht Konstantin Vassiljev hoiab oma senise karjääri kõrghetkel sihi selge: ta tahab Venemaa meistriliiga nõrgemasse poolde kuuluvat Permi Amkari kasutada hüppelauaks kui mitte tugevamasse Euroopa liigasse, siis vähemalt mõnda Venemaa tippklubisse.
„Võib vist öelda küll, et olen oma senise karjääri kõrghetkes,” ei mõtle 27-aastane Vassiljev kaua. „Praegu on kõik hästi klappinud. Loodan, et kõik tuli õigel hetkel, motivatsioon on täiega laes.”
„Kõik” tähendab Vassiljevile seda, et pärast kolme ja poole aastast ootamist ning jutte huvilistest Austria ja Itaalia klubidest õnnestus tal Sloveeniast murda Euroopa kaheksa tugevama liiga hulka kuuluvasse Venemaa meistriliigasse. Pluss muidugi Vassiljevi isiklikud head esitused Eesti koondises ning kogu koondise hea mäng.
Kahes Sloveenia klubis mänginud Vassiljev annab mõista, et Balkani ainsast Euroopa Liidu riigist polnud kerge minema saada.
„Sloveenias on nii, et kui sa oled koondise mängija, tahavad klubid sinu müügi pealt liiga palju teenida, küsivad huvilistelt liiga palju,” lausub ta.
Seetõttu õhkub Vassiljevist Venemaa liigasse pääsemise üle lausa füüsilist õnnetunnet. Mis sest, et suhteliselt vähetuntud Permi klubisse. Isegi pärast pühapäeval saadud vigastust oma lapsepõlve lemmikmeeskonna Moskva Spartaki vastu, ei paistnud see asjaolu Kostjat, nagu meeskonnakaaslased teda kutsuvad, eriti häirivat.
Tal on näost näha kindel usk, et saab reievenitusest peagi üle ning siis tõestab veel veenvamalt kui ühe poolajaga Spartaki vastu, et tema klass lubab veelgi tugevamas klubis mängida. Vassiljevit torka või näpuga ja kohe purskab igast praost motivatsiooni!
Selle üle võib jäädagi vaidlema, kas Euroopa äärealal asuvast Venemaa liigast on kergem suurliigade talendiotsijatele silma jääda kui käe-jala juures asuvatest Kesk-Euroopa liigadest. Vassiljev sellega oma pead ei vaeva.
„Kui ma hästi mängin, on lootust pääseda vähemalt tugevasse Venemaa klubisse,” räägib Eesti koondise eest viie aastaga 12 väravat löönud Vassiljev mulle ühes Permi kohvikus. „Ma tõesti usun seda.”
Autole eelistab taksot
Seni pole keegi Venemaa liigas mänginud Eesti koondislastest jõudnud tippklubidesse nagu Moskva Spartak, CSKA, Lokomotiiv, Dünamo või Peterburi Zenit. Ainsa erandina võib märkida noorukese Tarmo Kingi mänge Spartaki duubli eest aastaid tagasi.
„(Andrei) Stepanovil oli võimalus saada Spartakisse, aga tema tollane klubi Moskva Torpeedo ei lasknud,” toob Vassiljev näite. „Mis näitab, et tegelikult on see võimalik, lihtsalt alati ei sõltu kõik sinust.”
Ka Permi Amkari klubi peadirektor Viktor Zassulski usub, et Vassiljevis on ainest Amkarist kõrgemale jõudmiseks. „Spartakisse? CSKA-sse? Täitsa võimalik, pole üldse välistatud,” ütleb ta Eesti Päevalehele.
Zassulski annab mõista, et Amkar isegi loodab sellele, et Vassiljev teeb karjääris hüppe edasi. „Loodame, et meil on hea võimalus ta oluliselt suurema raha eest kunagi edasi müüa,” lausub Permi klubi peadirektor lõbusalt.
Briti saidi transfermarkt.co.uk andmetel oli Vassiljev väärtus Amkari müües 900 000 eurot. Zassulski väidab, et Amkar maksis vähem. Küll aga on peatreener Rašid Rahimov öelnud, et Vassiljev on praegu klubi kõige kallim mängija.
Raske on öelda, kui palju kolmeaastase lepingu sõlminud Vassiljev Permi klubis aastas teenib, kuid suurusjärgu võib kaudsete andmete põhjal välja arvutada.
Amkari-sugustes Venemaa meistriliiga vaesemates meeskondades teenib keskmine mängumees suurusjärgus 60 000 – 135 000 eurot aastas. Näiteks Moskva Spartakis teenivad sama palju või isegi mõnevõrra rohkem mehed, kes ei kuulu isegi põhikoosseisu.
Vassiljevi palk on kindlasti suurem. Ühe Permi jalgpalliasjatundja sõnul ulatuvad Vassiljevi tasemega meeste aastapalgad kindlasti üle 200 000 euro. Lisaks maksab klubi kinni tema elamise, autot ei tahtnud Vassiljev ise, ta eelistab taksot.
Ametlikult ei taha keegi palkadest rääkida, aga teada on, et Amkaris makstakse võidu puhul igale mängijale preemiat suurusjärgus 3700–5200 eurot.
Amkar on Zassulski sõnul Vassiljevile praegu väga hea variant hüppelauaks tugevamasse klubisse, sest kui kõik läheb plaanikohaselt, peaks Vassiljev saama palju mänguaega. „Amkaris on tal see pluss, et tal on siin kergem koosseisu saada ja ennast näidata, siin ei ole tal sellist konkurentsi nagu Spartakis,” räägib Zassulski.
Permi klubi näeb Vassiljevile samasugust rolli, nagu tal on ka Eesti koondises – veidi tagapool mängiv poolkaitsja ja mängujuht, kellel ei ole kindlaks määratud kohta väljakul.
„Ta on piisavalt kvalifitseeritud, et osaleda hästi rünnakutes,” ütleb Vassiljevi kohta peatreener Rašid Rahimov, vastates Eesti Päevalehe küsimustele Eesti koondislase debüütmängu kohta Spartaki vastu. „Tal on hea löök ja hea viimane sööt. Seetõttu planeerime nii, et konkreetset positsiooni tal olema ei hakka.”
Koos sõbrad ja sugulased
Vassiljevi ainuke tõsine konkurent Amkaris on Aleksandr Kolomeitsev. Ta on Venemaa II koondise mängija, kes varem kuulus ka Venemaa noortekoondisse. Zassulski sõnul on noormehel perspektiivi jõuda ka Venemaa esindusmeeskonda. „Aga ta on siiski veidi teise plaaniga mängija ning võib vabalt tõusta ettepoole ründajate selja taha,” seletab Amkari peadirektor. „Pole mingit probleemi nad koos Vassiljeviga väljakule lasta.” Igal juhul on selge, et Amkar ootab Vassiljevist klubi üht juhtmängijat.
„Arvan, et Vassiljev oli meie jaoks edukas ost,” väidab Zassulski juba enne Vassiljevi esimest ametlikku mängu. „Meil pole raha supertalentidele. Vassiljevi puhul langesid kvaliteet ja hind edukalt kokku.”
Zassulski hakkab ootamatult rääkima ja rõhutama, et ka inimesena on Vassiljev suurepärane, elurõõmus, enesekindel ilma mingite vihjetega staarikäitumisele – ühesõnaga, kõigiti suurepärase iseloomuga. Ning selgitab ka kohe, miks see on tema arvates oluline: „Kui inimene on hea, on temast kergem head vutimeest teha!” See on jumala tõsi! Hea ja lahke inimese tunneb juba kaugelt ära. Ja Vassiljevi tunneb.
Vassiljev ise endale automaatselt Amkari juhtmängija tiitlit kaela riputada ei taha. „Ma ei tea… Selleks on vaja aega, et öelda, kas ma suudan,” ütleb Vassiljev. „Hea, et on tugev konkurents, mis lisab ainult motivatsiooni.”
Amkari mängustiili kohta ütleb Vassiljev, et umbes samasugune nagu Eesti koondisel. „Meeskond proovib võita, aga kui pole võimalik, siis riskida pole ka mõtet,” võtab ta Amkari põhimõtted lühidalt kokku. „Tempo on siin mängudes kõvem, kui oli Sloveenias, aga Eesti koondise kogemus jällegi aitab kõvasti.”
Ka treeningute intensiivsus ja mahud pidid olema Permis hoopis midagi muud kui Sloveenias. „Üldse on siin kõik palju professionaalsem,” kinnitab Vassiljev. „Näiteks kõik lepinguga seotud asjad aeti joonde ühe nädalaga. Sloveenias võttis see ikka kauem aega.”
Euroopas on viis tippliigat – Inglismaa, Itaalia, Hispaania, Saksamaa ja Prantsusmaa. Neile peaksid järgnema Venemaa koos Portugali ja Hollandiga. Vassiljev hindab neid kolme võrdseteks, Amkari president peab Hollandit veidi nõrgemaks.
„Venemaa liiga nõrkus on selles, et väga palju sõltub mängijate tujust,” hindab Vassiljev oma uut koduliigat. „Heas meeleolus võivad Vene tippklubid võita kõiki, aga näiteks Zenit kaotas hiljuti eurosarjas suhteliselt keskmisele Prantsuse klubile Auxerre.”
Ligi miljoni elanikuga tööstuslinn Perm pole Vassiljevile tundmatu koht vettehüppamiseks. Lapsena käis ta Permis tihti külas oma vanaema õel. Tõsi, nädala eest Permi saabudes polnud ta siin käinud ligi 20 aastat.
Saatus on aga sättinud nii, et Vassiljevi perekondlikud sidemed on Permi jõudes vaid tugevnenud. Nimelt mängib Permist 400 kilomeetri kaugusel Venemaa tugevuselt teise liigasse kuuluvas Jekaterinburgi Uralis teine Eesti koondise poolkaitse tähtis lüli Aleksandr Dmitrijev. Dmitrijev ja Vassiljev on aga omavahel kälimehed, sest nende abikaasad Anna ja Jana on õed! „Oleme Dmitrijeviga nagu üks perekond,” naerab Vassiljev. Kolmanda Venemaal mängiva Eesti koondislase, meistriliiga klubi Rostov kaitsja Dmitri Krugloviga käis aga Vassiljev 1990-ndate alguses koos Maardus trennis. Puha sugulased ja vanad sõbrad koos! Kruglovi vastu mängib Vassiljev Permis juba septembri lõpus, kui Konstantini jalg selleks ajaks muidugi terveks saab.
Ei tea, kas Permi noored vutisõbrad hakkavad ka hoovis palli taga ajama hüüetega: „Nüüd ma löön nagu Vassiljev!”, aga Tallinnas olen seda juba kuulnud. Tõesõna, veel mõned aastad tagasi kujutasid Tallinna klutid palli taga ajades end Ronaldinhoks ja Christiano Ronaldoks, aga nüüd tahavad nad olla juba Eesti koondislased.
„Arvan, et koondise viimased head tulemused on jätnud hea mulje ka väikestele lastele,” naerab Vassiljev. „Neil pole enam nii huvitav olla Ronaldinho, kui samahästi võivad Eesti mängijad eeskujuks olla.”
Lendamist ei karda
Valus teema Venemaa klubidele on lendamine mängudele. Alles hukkusid lennukatastroofis Venemaa ühe tugevama hokiklubi Jaroslavli Lokomotiivi mängijad. Permi mängijana ootab ka Vassiljevit otsatul Venemaal palju lennusõite. Vassiljev ütleb, et üldiselt ta ei karda lendamist. „Loodan, et meeskonna šefid mõistavad, et elud on kõige tähtsamad ja ei hakka mõnda tuhandet dollarit kokku hoidma,” lausub ta rahulikult.
Kõlab väga stereotüüpselt Venemaa kohta, aga ühe asja eest peab Vassiljev end kauges Permis hoidma – pidutsemine ja joomine. Alati kõiketeadvad kohalikud taksojuhid räägivad värvikaid lugusid Amkari mängijate pidutsemistest. „Küll nad teie mängija ka välja õpetavad,” hoiatab üks Permi taksojuht naerdes. Loodame, et mitte, kui Vassiljev tahab Permist kaugemale jõuda!
Mis klubi on Permi Amkar?
Praegu Venemaa meistriliigas 11. kohal asuv Permi Amkar loodi 1995. aastal.
Meeskonna nimi tuleneb nende esimesest sponsorist, väetisetehasest Amkar, mis omakorda tuleneb tehase põhitoodangu – ammoniaagi ja karbamiidi – esitähtedest.
Praegu kuulub Amkari tehas Venemaa suurimale keemiakontsernile Sibur, mis maksab umbes 15 protsenti klubi eelarvest. Klubi suurim rahaline toetaja on aga kohaliku regiooni valitsus.
Tänavuse hooaja eelarve on suurusjärgus 600 miljonit rubla ehk 15 miljonit eurot. Koos Tomski Tomi ja Naltšiki Spartakiga on Amkar Venemaa meistriliiga üks vaesemaid klubisid, kuid erinevalt Tomist rahaliselt üsna stabiilne.
Klubi edukaim hooaeg oli 2007. aasta, kui Venemaa meistriliigas saadi neljas koht ning jõuti karikafinaali.
Amkaris mängib välismaalastest peale Vassiljevi veel kolm mängijat Ukrainast, kaks Serbiast, kaks Bulgaariast, kaks Montenegrost ning valgevenelane, horvaat ja USA passiga grusiin. Tuntuim mängija on ehk bulgaarlane Georgi Peev. Muide, Amkari – Spartaki mängu bukletis oli Konstantin Vassiljev ekslikult märgitud Venemaa kodanikuks.
Klubi staadion mahutab 19 500 pealtvaatajat. Mängitakse kunstmurul, teisti ei ole ilma tõttu võimalik. Näiteks eelmisel aastal oli hooaja viimase kodumängu ajal Moskva CSKA-ga külma 16 kraadi.
Vassiljev mängib peagi Eto’o vastu
Venemaa jalgpalli viis sel suvel vägevalt Euroopa jalgpallikaardile seni vähetuntud Dagestani klubi Mahhatškala Anži, mille Venemaa esirikkurite hulka kuuluv omanik Suleiman Kerimov kulutas mängijate ostuks peaaegu samas suurusjärgus raha kui maailma absoluutsesse tippu kuuluvad Inglise või Hispaania klubid.
Moskva ajakirja Profiil andmetel käis Vene meistriliigas parajasti neljandal kohal asuv Anži välja 62,5 miljonit eurot.
Kõige kõmulisem oli maailma ühe tippründaja, kamerunlase Samuel Eto’o ostmine 27 miljoni euro eest Milano Interist.
Lisaks ostis Kerimov 15 miljoni euro eest Londoni Chelsealt Venemaa koondise kaitsja Juri Žirkovi, 14 miljoni eest PSV Eindhovenilt Ungari koondise tähe, poolkaitsja Balázs Dzsudzsáki ning sai lepingu lõppemise tõttu tasuta endale omaaegse maailmameistri, Brasiilia koondise kuulsa kaitsja Roberto Carlose.
Konstantin Vassiljevi meelest tuleb Dagestani klubi staaride kokkuost Venemaa jalgpallile ainult kasuks. „Kui nad mängisid hiljuti Rostovis, kus Eto’o tegi debüüdi, ostsid 14 riiki mängu ülekande õiguse. Ma ei usu, et seda tehti Rostovi või Mahhatškala klubi mängu pärast, põhjuseks oli ikka Eto’o,” arutleb Vassiljev.
