Mõttesportlane Paul Keres seljatas maadluskuulsused

Projekti "Sajandi 100 suurkuju" raames valiti sportlaste nimekirja liidriteks ettearvatult malemeister Paul Keres ja maadluskorüfee Kristjan Palusalu.

Mõlema mehe elukäigus on paljugi sarnast. Sündinud sajandi algul (Palusalu 1908, Keres 1916), tõusid nad vaatevälja ja said rahvuskangelasteks 30-ndate aastate keskel.

Erinevalt Palusalust ei saavutanud Keres ühtki tiitlivõitu, kui selleks mitte lugeda esikohta AVRO turniiril (1938), mis pidi selgitama vastase maailmameister Aleksander Alehhinile. Kuid sõda tuli vahele ja Keres ei pääsenud iialgi MM-matshile. Teeninud "igavese teise" kuulsuse, oli ta ometi ligi 30 aasta vältel maailma stabiilseim maletaja.

Intelligentsi ja sportliku vaimu poolest tuntud Kerest austasid isegi vastased. Aga mis meile kõige tähtsam -- mitme aastakümne vältel aitas ta maailmal meenutada Eestit kui iseseisvuse kaotanud riiki. Kõik teadsid, millist rahvust Keres esindab. Hilisem CCCP tema nimesildil tuletas meelde, et väike riik on impeeriumi poolt alla neelatud.

Neli raskejõustiklast esikümnes

Palusalu jääb kõige paremini sümboliseerima eestlase maamehelikku ürgjõudu ja jonni. Kui Keres heitles põhiliselt N. Liidu tuusadega, siis Palusalu pani sakslase Hornfischeri selili tema enda kodus, hitlerliku Suur-Saksamaa publiku silme all. Kullad Berliini olümpia- mängude (1936) mõlemas maadlusviisis andsid aluse pidada eestlast Palusalu maailma tugevaimaks meheks.

Enne II maailmasõda tõid Eestile spordikuulsust põhiliselt maadlejad ja tõstjad, seetõttu pääses palju raskejõustiklasi saja suurkuju kandidaatide hulka. Esi-kümnesse jõudsid lisaks Palusalule sajandi alguse jõumees Georg Lurich, paarikümne aasta vältel maailma maadlustippu kuulunud olümpiavõitja (1952) Johannes Kotkas ja tõstmises üle 40 maailmarekordi püstitanud olümpiavõitja (1972) Jaan Talts.

Kummalisel kombel sai Lurich kaks korda rohkem hääli kui tema kaasaegsed Aleksander Aberg ja Georg Hackenschmidt kokku. Ajaloolased on väitnud, et Aberg oli vähemalt sama hea maadleja kui Lurich. Mis aga puutub Hacken-

schmidti, siis tema kuulsus Euroopas ületas Lurichi ja Abergi tuntuse. Infoagentuur Reuters valis Hackenschmidti isegi sajandi maailma saja parema sportlase sekka. Eestis on aga Lurichit rohkem reklaamitud, temast raamatuid kirjutatud ja filmgi tehtud.

Kotkas võinuks Palusalu medalisaagi ületadagi, paraku jäid tema parimatel sportlaseaastatel olümpia-mängud ära. Teenitud kulla võitis ta 37-aastaselt.

Mis puudutab veel maadlejaid, siis on arusaamatu, kuidas ei mahtunud 116 kandidaadi sekka olümpiavõitja (1928) Osvald Käpp.

Salumäe päästis naissportlaste au

Õigustatud koha suurkujude seas teenisid kaks ainulaadset sportlast -- rattur Erika Salumäe ja kiiruisutaja Ants Antson. Eesti kõigi aegade edukaima naissportlase suurt häältearvu võib põhjendada tema sooga. Kui valijad kümmet kokku seadsid, sooviti vähemalt üks naine kirja panna. Samas pole kahekordse olümpia- võitja (1992 ja 96) Salumäe kolmandat kohta põhjust vaidlustada nagu ka Eesti ainsa taliolümpiavõitja (1964) Antsoni pääsu esi-kümnesse.

Kahtlusi tekitab kergejõustiklastest koosnev esikümne lõpp. Et interneti kaudu valivad põhiliselt nooremad inimesed, võis prognoosida Erki Noole pääsemist suurkujude sekka. Ent kas Noole EM-tiitel kaalub üles okupatsiooniajale jalgu jäänud Heino Lipu saavutused või Pariisi olümpia (1924) pronksimehe Aleksander Klumberg-Kolmpere maailmarekordi? Lõpuks jättis Lipp kahe häälega lävepaku taha Klumbergi.

Ootamatult palju hääli kogus kolmikhüppe olümpia- võitja (1980) Jaak Uudmäe. Eriti, kui võrrelda Uudmäed tema kaasaegsetega. Millega põhjendada, et Uudmäe on saanud seitse korda rohkem hääli kui kõrgushüppe olümpiavõitja (1972) Jüri Tarmak? Mõlemad olid sarnase sportlasesaatusega: edetabeli tippu mittekuulununa oskasid nad õigel võistlusel särada. Ning rattur Aavo Pikkuusist (OM-kuld 1976) on Uudmäe teeninud kolm korda rohkem hääli -- taas liiga suur vahe. Ja miks asetati eriliste suursaavutusteta Heino Puuste Pikkuusist kõrgemale!?

Tagasihoidlik edu saatis pallureid. Eesti sportmängude lipulaev korvpall andis teise kümnesse Ilmar Kullami ja Tiit Soku. Ent kahekordne maailmameister Priit Tomson ja võrkpalli olümpiavõitja Viljar Loor valijate erilist poolehoidu ei teeninud.

Sajandi suurkujud

SPORTLASTEST PÄÄSES LÕPPVALIKUSSE KÜMME PAREMAT

1. PAUL KERES

681

2. KRISTJAN PALUSALU

531

3. ERIKA SALUMÄE

427

4. GEORG LURICH

404

5. JAAN TALTS

375

6. ANTS ANTSON

322

7. JOHANNES KOTKAS

317

8. ERKI NOOL

289

9. JAAK UUDMÄE

238

10. HEINO LIPP

231

11. Aleksander Klumberg 229, 12. Aleksander Aberg 121, 13. Ilmar Kullam 109, 14. Kristina Shmigun 106, 15. Allar Levandi 104, 16. Heino Puuste 91, 17. Aavo Pikkuus 81, 18. Georg Hackenschmidt 77, 19. Tiit Sokk 73, 20. Elmar Kivistik 66, 21. Ernst Idla 64, 22. Alfred Neuland 64, 23. Jaan Kirsipuu 62, 24. Mart Poom 61, 25. Jüri Tamm 51, 26. Gustav Lokotar 47, 27. Martin Müürsepp 41, 28. Kaija Parve 41, 29. Joann Lõssov 38, 30. Viljar Loor 35, 31. Jüri Tarmak 34, 32. Martin Klein 33, 33. Rein Aun 32, 34. Tõnu Õim 32, 35. Indrek Pertelson 26, 36. Jüri Lossmann 24, 37. Jaan Jaago 18, 38. August Englas 17, 39. Luule Tull 15, 40. Tõnu ja Toomas Tõniste 15, 41. Jaan Ehlvest 15, 42. Priit Tomson 15, 43. Anton Raadik 11, 44. Ruudi Toomsalu 10, 45. Margus Metstak 9, 46. Peet Raig 9, 47. Valter Külvet 8, 48. Hubert Pärnakivi 7, 49. Aleksei Tammiste 7, 50. Jaak Salumets 6, 51. Endel Kiisa 6, 52. Ulvi Indrikson 6, 53. Gustav Sule 6, 54. Jüri Jaanson 5, 55. Toomas Leius 5, 56. Enn Sellik 5, 57. Jüri Randviir 5, 58. Arnold Luhaäär 5, 59. Anatoli Dalidovitsh 4, 60. Lembit Teesalu 4, 61. Bruno Junk 4, 62. Jaak Lipso 4, 63. Karl Utsar 4, 64. Maie-Maret Otsa 4, 65. Mati Kuulmann 3, 66. Aleksander Kreek 3, 67. August Liivik 3, 68. Raul Arnemann 3, 69. Tõnno Lepmets 3, 70. Anatoli Krikun 3, 71. Evald Tipner 3, 72. Sixten Sild 2, 73. Ago Markvardt 2, 74. Ants Raud 2, 75. Jaanus Kuum 2, 76. Nikolai Stepulov 2, 77. Rain Pilve 2, 78. Voldemar Väli 1, 79. Eduard Pütsep 1, 80. Jaanus Lillepuu 1, 81. Endel Vooremaa 1, 82. Tõnu Lepik 1, 83. Ain Vilde 1, 84. Gustav Vahar 1, 85. Mart Vilt 1, 86. Eve Suits 1, 87. Veiko Siimar 1, 88. Uno Palu 1, 89. Rutt Rehemaa 1, 90. Oskar Veldeman 1, 91. Johannes Tompson 1, 92. Toomas Napa 1, 93. Imre Tiidemann 1.

Hääli ei saanud: Silva Oja, Vaiko Vooremaa, Illa Raudik, Harald Kivioja, Aleksander Tshutshelov, Avo Talpas, Kristina Nurk, Ivar Stukolkin, Tiit Helmja, Jüri Poljans, Aino Huimerind, Hanno Selg, Ants Väravas, Riho Suun, Heino Kruus, Reet Palm, Ants Promet, Enn Griffel, August Neo, Arnold Viiding, Evelin Lestal, Rein Lindmäe ja Mart Paama.