Nädala kommentaar: kehalise eksamist ehk Piitsa abil rasvast priiks

Vastuseis ideele kehtestada kehalise kasvatuse lõpueksam on naljakas, kummaline ja totter.

Kehaline kasvatus – mitte need kaks tundi nädalas, vaid laiem mõiste – on justkui midagi värdjalikku ja ebakohast. Nagu kuuluks tuntud ütlus „Mens sana in corpore sano” minevikku ning tänapäeval poleks terve vaimu jaoks sugugi tervet keha vaja. Tegelikult on terve keha tänapäevalgi väärtus. Soomlased tegid hiljuti põhjaliku uuringu ja jõudsid järeldusele, et lastel, kes liiguvad rohkem, on paremad õpitulemused (loe internetist lisa otsingufraasi LIKES tutkimus kaudu).

Järgnevad kommentaaridest* välja nopitud väited kehalise kasvatuse eksami vastastelt ja vastused neile.

Riik, kool ja omavalitsus ei tee piisavalt selleks, et lapsi liikuma saada. Vabandage väga, aga kas oma lapse eest hoolitsemine pole vanema ülesanne? Kui laps ei taha trenni minna või väljas piisavalt liikuda, siis kes on süüdi? Treener? Koolidirektor? Omavalitsusjuht? Süüdi on kõik, aga mitte lapsevanem. Kas vanem, kes vaatab diivanil lösutavat rasvunud järeltulijat ja kirjutab järjekordse vabastuse kehalise kasvatuse tunnist, hoolib oma lapsest?