“Ma ei oska veel pabistada. Eks homme (täna – J.J.) näe. Tõsi ta on, sellise rahvahulga ees pole ma enne võistelnud. Ja nii pikki tööpäevi pole varem samuti olnud,” kostab Rahnu vastu. Kümnevõistlejate tänase päeva pikkus on üle 11 tunni, homme veel poolteist tundi pikem.

Nool kaifib MM-i

Olümpiavõitja on võistluseelsel päeval heas tujus. “Siin on mõnus rahvarohkel harjutusväljakul treenida ja veel parem suurel staadionil võistelda.” Mõnesaja meetri kaugusel ülikoolilinnakust, kus sportlased elavad, asub heas korras umbes 20 000 pealtvaatajale mõeldud staadion, treeninguareen.

“Olen siin kohtunud päris mitme võistluskaaslasega. Sööklas rääkisin Lobodiniga, staadionil nägin Dvorakit, tervitasin Pappast. Palju juttu polnud. Mina neid ei huvitanud, küsisid rohkem Kristjani järele,” pilab Nool.

Rahnu viib jutu ruttu töisematele teemadele. “Viimase nädala harjutasin rahulikumalt. Ega hea vorm selle ajaga kuhugi kao. Kui teen iga ala pisut paremini kui Tartus isikliku rekordi püstitamisel, siis olen väga rahul.” “Mis sul viga. Jooksed 100 meetrit kümnendiku, 400 meetrit sekundi ja 1500 meetrit pool minutit paremini, siis punktid muudkui tulevad,” ei jäta Nool Rahnut rahule. Rahnu ihkab punktisummat 8300 ringis.

Noolt ennast pikad päevad ei häiri. “Kui varem õhtule saab, on muidugi parem. Kui hilja, siis on taastumisega raskem. Aga ka pikkadel päevadel on oma võlu, eriti tiitlivõistlustel,” leiab Nool.

Mustad hobused

“Olen must hobune nagu Lobodingi, kes pole suvel veel ühtki võistlust teinud. Või nagu Dvorak,” jätkab Nool tõsinedes. Nool teab, et peamise kullasoosiku Roman ·ebrle vormile võis kerge haigusevimm mõju avaldada.

Teab sedagi, et kümnevõistluse tase MM-il ei pruugi eriti kõrgeks kujuneda. Ta kinnitab, et alla 8500 punkti ei maksa siiski medalile mõelda.

“Kui medalit ei saa, siis olen järelikult halvasti võistelnud. Ma ei oota vastaste ebaõnne, vaid üritan ise maksimumi anda. Suurim mure on odaviske pärast. Pean 64 meetrit ära viskama. Mu seisund on järjest paremaks läinud,” nendib Nool, kes pole end raskete treeningutega MM-i eel tapnud. “Edmontoni–vormis ma pole (püstitas seal kaks aastat tagasi MM-il 8815 punktiga Eesti rekordi – J.J.). Aga 8500 ringis tuleb ikkagi ära teha.”

Enne Birminghami sise–MM-i kopsuklamüüdiasse haigestunud Nool pole salakavalast tõvest päriselt vabanenud. MM–võistluste avapäeva meeste kuulitõuget telerist vaadanud Nool muretseb silmade pärast, mis tüsistusena on kahju saanud. “Ega numbreid suurt ei näinud. Järgmisel päeval oli jälle korras. Peale MM-i tuleb ravi jätkata.”

Nool sihib eelkõige järgmist aastat, kuid igipõline optimism pole teda maha jätnud. Sedastagem lühidalt, et Pariisis pole Noole medalivõimalused just head.

Pappas punkte ei ennusta

Ameeriklane Tom Pappas on maailmarekordiomaniku Roman ·ebrle kõrval küm-nevõistluse soosik number üks.

Pappas lõi Šebrlet tänavusel sise–MM-il Birminghamis ja mullu Talence´is. Mehe isiklik rekord 8784 punkti on homme Pariisis alustavatest meestest paremuselt neljas: enamat on suutnud ·ebrle (9026), tema kaasmaalane Tomaš Dvorak (8994) ja Nool (8815).

Seda rida Pappas ei jälgi, nagu ei taha ta ennustada võimalikku punktisummat homme lõppevas võistluses. “Ma tean, et mitu poissi võivad teha 8900 ja rohkemgi. Mina sihin kuldmedalit ega küsi, mitu punkti selleks vaja läheb. Tuleb teha nii palju, et võita,” väidab ameeriklane, kes eelistab kodumaal eraldi harjutada ega ole Euroopaski suhtlemisinnukam. Oma vormi hindab Papppas heaks. “Olen üritanud parandada oma jooksuaegu 400 ja 1500 meetris, sest nende arvelt kogun lisapunkte. Kõrguses olen võimeline hüppama 2.16-2.18, heal juhul 2.20. Tõkked on endisel tasemel,” märgib Pappas, kelle trump-alad on veel kuul ja ketas.

“Carolina Klüfti suurepärane summa naiste seitsmevõistluses näitab, et Pariisis võib teha häid tulemusi. Olen selleks valmis,” vihjab Pappas.