Olle: kui usuksin ennetesse, teeksin Ansipile sõidu välja
Seni kümnel 90 km pikkusel Vasaloppetil osalenud Olle on korra, 2000. aastal maitsnud ka võidurõõmu. “Tänavu pole mul nii head tunnet. Suurt enesekindlust sõidu eel pole. Aga kes teab, võib-olla tekib see õige tunne just pühapäeva hommikuks,” säilitab Olle optimismi.
Et Vasaloppet kuulub sel aastal ka MK-sarja arvestusse, on tavasuusatajategi huvi ülimaratoni vastu suurem.
Osalemisplaan oli ka olümpiavõitja Andrus Veerpalul, kes aga haigestus ega sõida Rootsi.
Kui Olle kuue aasta eest võitis, osales Vasaloppetil ka tänane peaminister Andrus Ansip. Homme hommikul on Ansip Sälenis taas stardis, et pärastlõunal suuskadel Morasse jõuda. “Ma kahjuks ei usu ennetesse. Kui usuksin, teeksin Ansipile igal aastal sõidu välja,” lagistab Olle naerda.
Vähe värskust
Olle tunnistab, et ta ei tunne endas niisugust värskust nagu peaks. “Jaanuari lõpus ja veebruaris osalesin kolme nädala jooksul neljal maratonil. Läbisin nende jooksul kokku 210 kilomeetrit. Viimane neist oli Tartu maraton.
See tihe programm meenutas vanu aegu ja toimis Vasaloppeti võitmise aastal väga hästi. Nüüd leian, et üks maraton tulnuks vahele jätta. Möödunud on kuus aastat ja vanust lisandunud,” tõdeb 38-aastane suusamees.
Tartu maratonil ei saanud Olle alla parimat suuska ja piirdus neljanda kohaga. Kui lihtne või raske on suuski määrida Vasaloppetil? “Viimastel aastatel on valitsenud üsna stabiilsed olud. Stardis on temperatuur miinustes, finisis näitab termomeeter juba plusskraade. Peep Koidu teab raudselt, mida säärastes oludes suusa alla panna. Nüüd lööb kaasa teisigi koondislasi ja hooldemehi on meil rohkem.”
Olle tutvustab suuskade määrimise köögipoolt: “Sõidu alguses pannakse kindlasti pidamist, lõpuks jääb seda alla aga üsna vähe. Põhimõtteliselt peavad suusad pidama 65 kilomeetrit, edaspidi võib selle ära unustada. Viimasel 25 kilomeetril on vaid tasane maa või laskumised. Kui mingi tõus ongi, lükatakse end sealt kuidagi üles või minnakse käärsammul. Põhimõtteliselt ju võib maratoni kestel võtta suusad jalast ja neid uuesti määrida, aga niimoodi talitajad ei räägi kaasa kõrgete kohtade jagamisel.”
Pärast Tartu maratoni on Olle vaid taastunud ja treeninud. Kolme päeva eest tegi ta kontrolltreeningu, kus jälgis 25 minuti jooksul töövõimet lauskmaal sõites. “Kõik ei toimi veel nii nagu peaks. Seisund on rahuldav, aga loodetavasti muutub mõne päeva jooksul paremaks. Vasaloppetil kõrge koha saavutamise võrdselt tähtsad eeldused on sportlase seisund ja hea suusk,” resümeerib ta.
Jaak Mae püüab Raul Ollet aidata
Olümpiamängude ja maailmameistrivõistluste medalimees Jaak Mae, kellele pikemad distantsid ei sobi, tunneb Vasaloppeti tõmmet ja asub homme esmakordselt selle sõidu starti.
“Põhiliselt Raul Olle suust olen kuulnud Vasaloppeti kohta nii palju legende ja huvitavaid seiklusi, et tahan ka ise ära proovida. Lisaks kuulub sõit MK-sarja,” ütleb Mae.
“Vasaloppet on midagi muud kui tavalised MK-sarja sõidud. Samas ei tohiks töö olla nii intensiivne kui lühematel sõitudel. Mingi aja peaksin suutma sõita eesotsas,” usub Mae.
“Püüan Rauli aidata. Kui tema millegagi alt ei lähe, saab ta minust parema koha. Talle niisugused pikad sõidud sobivad. Kui oleme koos treeninud pikka maad, siis mul läheb iga kilomeetriga üha raskemaks, temaga näib aga olevat vastupidi,” muigab Mae.
Torino olümpia 15 km klassikasõidus viienda kohaga lõpetanud Mae püüdis maratonitunnet saada nädala eest Finlandiahiihtol. Ta pidas tükk aega võidumees Andrus Veerpalu tempot, lõpuks tuli kolmas koht. “Viiskümmend kilomeetrit oli päris hea, viimasel kümnel kimbutasid aga krambid. Ülipikal maal peaks organism teist sõitu esimesest paremini taluma, seepärast saigi Finlandiahiihto ette võetud,” selgitab Mae.
“Vasaloppeti eripärana on tasasel maal sõitmist eriti palju. Seda pole ma suurt harjutanud.”
