Olümpia- medalimehed loodavad Baltalt, Pahapillilt ja Kanterilt medalit

Kanteril läheb vaja vai­mujõudu, Baltal rekor­dit ja Pahapillil oskust end realiseerida.

Euroopa edetabelit 71.45-ga juh­tival Gerd Kanteril on peamiste medalikandidaatide neljamehelises rühmas väike eelis: ta on viielt järjestikuselt tiitlivõistluselt medali koju toonud ja õppinud nõrkushetki ületama.

Medaliheitlus nõuab köiel­ronija tasakaalutunnet ja oma sisemiste, kahtlust külvavate deemonite vaigistamist. Kes sentimeetrite ja sekundite närvesöövas mängus kõhklema kipub, alistub kõigepealt iseendale ja lõpuks ka rivaalidele.

„Kanter kuulub kindlasti nende hulka, kes on võimelised ükskõik mis karva medali võitma, otsustavaks saab see, kes on vaimselt tugev ja valmis endast kõige pingelisemas olukorras maksimumi andma,” lausus 37-aastane Aleksander Tammert, kes võitis neli aastat tagasi Göteborgi EM-il leedulase Virgilijus Alekna ja Kanteri järel pronksi.

Raha või medal?

Kanter võidutses nii Osaka MM-il kui ka Pekingi olümpial, kuid mullu sundisid nooremad kettaheitjad eestlase taanduma. Olümpial ja Berliini MM-il hõbeda pälvinud Piotr Malachowski püstitas Poola rekordi 69.83 ja juhib kindlalt Teemantliigat, ometi ilmutas temagi sarja viimasel etapil Monacos nõrkusmomente.

„Võib-olla teeb Malachowski panuse Teemantliigale ega pea EM-tiitlit kõige tähtsamaks, sest see on kõigest tiitel, aga Teemantliigas jagatakse suurt auhinnaraha,” arutles Tammert, kelle sõnul mitmed Ida-Euroopa, eeskätt aga Venemaa kergejõustiklased võtavad tänavust hooaega vaheaastana enne järgmise suve MM-i ja 2012. aasta olümpiat.

„Kui lähed Teemantliigat võitma, ja Malachowski kahtlemata sellele keskendub, on väga raske end kogu suve tippvormis hoida,” ütles Tammert. „Loomulikult on ka võimalus, et poola­kas on targalt ja hästi treeninud ning suudab Barcelonas võimsalt jätkata.”

Maailmameister Robert Harting osales kahel Teemantliiga etapil, seejärel võistles vaid kodus Saksamaal. Ent ta häälestas end ka üksinda paugutamisele ja võitis maa meistri tiitli 68.67-ga.„Osa mehi ei taha pidevat võistluspinget, osaleb mõnel etteastel nagu treeningul ja talletab jõudu tiitlivõistlusteks,” lausus Tammert.

Neljas kullataotleja on Zoltan Kövago, kes võitis 2004. aastal Ateena olümpial Alekna järel ja Tammerti ees hõbeda, kuid seejärel pole pjedestaalile pääsenud.

„Esimesel Teemantliiga etapil näitas ta kõigile,” hindas Tammert oma tippmargi 69.69 heitnud visa ungarlast. Aleknat Tammert seekord medalikonkurentsi ei pane. Leedulase ponnistusi on pärssinud kevadine vigastus – seljanärvist kiirgab valu säärelihasesse.

„Ta tunnistas hooaja hakul: kui 65 meetrit ei heida, ei lähegi Barcelonasse, nüüd on see tal olemas,” lausus Tammert.

Baltal suur varu

Teemantliiga näib olevat andnud tiivad Venemaa naiskaugushüppajatele, kes valitsevad viiekesi Vana Maailma edetabeli eesotsas. Kataloonia pealinnas hüppavad Olga Kutšerenko (7.13), Ljudmila Koltšanova (7.01) ja Tatjana Kotova (6.90). Medalit ihkab ka Naide Gomes (6.80) Portugalist. Mida on Ksenija Baltal vastu panna, veendusime kümme päeva tagasi Kadrioru staadionil Eesti meistrivõistlustel.

„Ksenija hüpped avaldasid tugevat muljet ja kuigi ma ei ole kursis tema treeningutega, usun, et ta on paremaks läinud,” lausus Jaak Uudmäe.

Pühapäeval 30 aasta möödumist oma Moskva olümpia kolmikhüppe võidust tähistanud Uudmäe meelest tuleb kulla tahtjal hüpata üle seitsme meetri. „Kahtlemata on ka Ksenija selleks võimeline,” märkis Uudmäe. „Ta hüppas Kadriorus stabiilselt: kaks korda 6.80 ja korra 6.70. Üks üle paku astutud katse oli kõige võimsam.”

Uudmäe usub, et mitmel tiitlivõistlusel osalenud ja 2009. aastal sise-EM-il võitnud Baltal tänasel eelvõistlusel raskusi ei teki.

„Eelvõistlus on häälestamise küsimus, aga Ksenijal pole muret: ta peaks selle läbima rahulikult nagu soojenduse,” lausus Uudmäe.

Pahapill suures mängus

Tiitlivõistlustelt üheksa medalit võitnud ja 1998. aastal esimese Eesti kergejõustiklasena Euroo­pa meistriks kroonitud Erki Nool ootab kümnevõistlejalt Mikk Pahapillilt kui mitte oma vägiteo kordamist, siis kahvatumat värvi medalit kohe kindlasti.

Edetabelit juhib ukrainlane Aleksei Kasjanov 8381 punktiga. Järgnevad prantslane Romain Barras 8313, venelane Aleksei Drozdov 8246 ja Pahapill 8198 punktiga.

„Pahapillil avaneb Barcelonas ajalooline šanss elu teine medal saada,” hindas Nool. „Ülikogenud Roman Šebrle jääb eemale. Barras teeb 8200–8300, mitte rohkem. Kui veel kellelgi miskit ebaõnnestub, oledki pildil.”

Eeskätt eeldab medaliheitlusse sekkumine Pahapillilt enese täielikku realiseerimist oma tugevatel aladel, milles tal on suurem punktivaru.

„Kallitel punktialadel on Mikk esinenud ebastabiilselt,” arutles riigikogu liige. „Kaugust on Mikk hüpanud 7.60 kanti, kuid mitte 7.80, mis annaks rohkesti punkte. Selge varu on tal kahel ülejäänud hüppealal: kui kõrguses alistuks 2.12–2.14 ja teibaga viis meetrit, võiks ta 80- protsendilise tõenäosusega astuda pjedestaalile.”

Samal ajal peab Pahapill olümpiavõitja sõnul hoolt kandma ka teiste alade eest: ta ei tohiks jooksualadel alt minna ning odaviskes ja kettaheites tuleks näidata jõukohast tulemust.

„Tõotab tulla põnev võistlus, kus Mikul on väga ilus võimalus,” häälestas Nool poolehoidjate armeed, kes on tões ja vaimus valmis kolmel õhtul medalitaotlejate toetuseks hääle kähedaks karjuma ja sinimustvalgeid lippe lehvitama.

Ent mõistagi tuleb ergutada ka teisi Eesti koondislasi, kes vajavad eneseületamiseks julgust ja häid emotsioone.