Kes oskas arvata, et tänavu maailma kõige ühtlasemate võistlusseeriatega heitjaks tõusnud Gerd Kanter lubab endale 62- ja 63-meetrise heite ning langeb kolme vooru järel koguni 66.38-ga kolmandaks ja pärast Virgilijus Alekna ärkamist isegi neljandaks?

Ent neljanda katsega lõi maailmameister korra majja. 68.82! See lõhnas vähemalt hõbemedali järele, sest enne finaali arvas Kanter, et võitmiseks peab heitma 69.50 – 69.70.

Kanteri viienda katse eel tekkis naiste 400 m finaali tõttu väike paus ja ta pidi ootama paar minutit. Need said olla ainult kergendusmomendid.

Poolakas Piotr Malachowski oli end kolme hea heitega tühjaks visanud. Sakslane Robert Harting pidi juba 67.09-ga rahul olema. Peljata võis ainult 67.79-ga kolmandal kohal olnud Aleknat, kes 2005. aasta Helsingi MM-il tõukas Kanteri esikohalt just viimase katsega.

Ent kolme aastaga on jõuvahekord selgelt muutunud. Kuigi Kanter oli enne olümpiat jäänud Aleknale kolmel korral alla ja edestanud leedulast vaid ühel võistlusel, polnud sellel enam mingit tähtsust.

Kanter on olnud endale ikka kõige suurem vastane ja oli ka täna. Aga täna õhtul võitis ta end jälle. Maailmameistrist sai olümpiavõitja! Mõlema tiitliga meest Eesti kergejõustiklaste seas enne polnud..

Kõlas stardipauk ja Kanter läks liidrina ringi. Jälle liimist lahti heide: ketas prantsatas 60 meetri kanti ja ta astus üle.
Alekna ei suuda end võtta kokku enamaks kui 67.18, see jätab kahekordsele olümpiavõitjale seekord pronksi.
Malachowski raputab viimase katse järel rusikaid, hõbe kuulub talle.

Kanter teeb viimase katse olümpiavõitjana. Küll tal pidi olema hea tunne! 65.98. Ringist väljudes jookseb ta sinimustvalge lipu järele. Indrek Tustit, egiptlane Omar El Ghazaly ja treener Vesteinn Hafsteinsson kaisutavad teda. Siis saavad kõik Eesti fännidki kullamehele patsu lüüa.

Vägev, Kanter! Kaheksa-aasta pikkune koostöö Hafsteinssoniga ja nii tema lapsepõlveunistus täituski.

Auringil 100 meetri sirge keskpaigani jõudes teeb Kanter vägeva spurdi ja lõbutseb nagu Usain Bolt. Kõvad mehed mõlemad!