"Tahan elada sama väärikalt kui Veerpalu ja Šmigun! Olen olümpiavõitja nagu nemadki!" ütles uisutaja SL Õhtulehele. "Ainult et lisaks olen Eesti esimene taliolümpiavõitja!"

"Ega ma rahaliselt nii rikkaks saa kui nemad, aga tahan, et vanu olümpiavõitjaid tunnustataks nagu uusi. Tegime üht-sama tööd ja tulemus oli sama, ainult et meie jäime aja hammasrataste vahele," jätkab 68aastane Antson, kes hiljuti kuldmedali Tartus asuvast Eesti Spordimuuseumist välja võttis.

"Ma ei müü, kuni pääsetee on olemas," kummutab Antson kuulujutu medali müügist, rõhutades sõna "kuni". "Ka miljoniga ei anna ära. Aga äärmise hädaga müüks!"

"Tänaste ässade kõrval olen kehvik, santlaager."

"Riik peaks hoolitsema, et olümpiavõitjad oleks kindlustatud. Kuid olümpiavõitja saab EOK-lt 5000 krooni kuus ja sellega ju väärikalt ei ela!" rõhutab 1964. aastal Innsbruckis 1500 m võitnud Antson. Pensionärina saab ta riigilt veel 10 000 krooni.

"Olen Eesti vanim elus olümpiavõitja ja seega EOK auliige, aga mind ei austata kohaselt. Liidu koondisse kuulunutel ja nüüdsetel sportlastel tehakse selget vahet. Võrreldes tänaste ässadega olen kehvik, santlaager.