Millise, hoopis tuntuma nime all on maailma spordiajalukku läinud Arnold Guttmann? Kes on esimene ja seni ka ainus rüütliks löödud Inglise jalgpallur? Millise kingituse tegi endale 25. sünnipäevaks Madeleine Berthod? Kelle naisjalgpalluritest valis Pele ainsana 125 elava legendi hulka? Mitmes Serie A kohtumises järjest lõi Gabriel Batistuta värava? Kes dopinguseaduste rikkumise eest karistatud sportlastest võib saada tagantjärele olümpiakulla omanikuks? Kõik vastused on seotud 1. veebruariga!
SÜNNIPÄEV
»»» 1878 Alfréd Hajós (sünd. Arnold Guttmann), Ungari ujuja (Budapest – surn. 12.11.1955 Budapest). Olümpiavõitja 1896 Ateenas 100 m ja 200 m vabaujumises. Ungari esimene olümpiavõitja, rahvuselt juut. Klubi Budapesti Torna Cup. Hakkas ujuma 13-aastaselt kui tema isa Doonausse uppus. Kui 1896 tähistati Ungari riigi 1000. sünnipäeva, oli Ungaris võõrapäraste nimede madjariseerimislaine ning Arnold Guttmannist sai Alfréd Hajósiks ('meremees'). Enne olümpiat oli ta juba tulnud Ungari meistriks ning Viinis 1895 ka 100 m vabaujumise Euroopa meistriks. Hajós ujus mõlemat kätt vaheldumisi veest välja tõstes. Seda hakati selle ujumisviisi leiutaja James Trudgeni järgi nimetama trudgen ja sellest arenes hiljem välja krool. Hajós kandis Ateenas vastupidiselt teistele õhukesest riidest kostüümi, mis ei imanud vett. Pärast olümpiat kaitses Hajós 1896 EM-tiitlit 100 m vabaujumises, läks siis üle kergejõustikusse ja tuli 1898 Ungari meistriks 100 m jooksus, 400 m tõkkejooksus ja kettaheites. Jalgpallis oli 1901-1903 Ungari rahvuskoondise ründaja. Oma sportlaskarjäärist kirjutas ta raamatu "Nii sai minust olümpiavõitja". Tema vend Henrik Hajós oli 1906 vaheolümpial Ateenas 4 x 250 m vabaujumise võitjaid. Õppis Budapesti Tehnikaülikoolis arhitektiks, osales 1924, 1928 ja 1932 olümpiamängude kunstikonkursil ja saavutas 1924 Pariisis koos Dezsö Lauberiga staadioni kavandi eest teise koha (esimest kohta välja ei antud, sest prantslased ei tahtnud anda esikohta mitteprantslastele). Hajósi tuntuim ehitis on Budapestis Margiti saarel asuv ujula, mis valmis 1930 ja kus peeti 1958 EM-võistlused ujumises.
»»» 1895 Constantine Falkland Cary Smythe, Kanada jäähokitegelane (Toronto, Ontario – surn. 18.11.1980 Caledon, Ontario). Pärast naasmist I maailmasõjast töötas New York Rangersi organiseerijana, kuid vallandati 1926. Aastal 1927 organiseeris äriühingu, mis ostis 14. veebruaril 160 000 dollari eest NHL-i klubi Toronto St. Patricks. Smythe nimetas klubi ümber Maple Leafsiks ning ehitas 14 000 pealtvaatajat mahutava Maple Leafs Gardeni (valmis novembris 1931). Mänedžerina viis klubi kaks korda Stanley karikasarjas võidule (1932, 1942). Tegutses II maailmasõja aegu taas Euroopas (õhutõrjepatarei juhina) ja sai raskelt haavata. Pöördus tagasi Kanadasse ning viis oma klubi veel viis korda karikavõiduni (1945, 1947-1949, 1951), neist neli korda oli treeneri H.Day. Smythe'i taandumisel võttis mänedžeri volitused üle tema poeg Stafford, keda aga 1971 süüdistati 400 000 dollari röövimises. Tosin päeva enne kohtuprotsessi algust Smythe juunior suri. 1964 asutas Maple Leafs karika (Conn Smythe Trophy), millega autasustatakse Stanley karikasarja edukamat mängijat. Esimene laureaat oli 1965 Jean Beliveau (Montreal Canadiens).
»»» 1915 söör Stanley Matthews, Inglise jalgpallur, poolkaitsja (Hanley, Stoke-on-Trent – surn. 23.02.2000 Stoke-on-Trent). Inglismaa koondises 1934-1957 kokku 54 mängu ja 11 väravat. Esimene inglise jalgpallur, kes löödud rüütliks. Valiti 1956 France Footballi ringküsitlusel esimeseks Euroopa aasta jalgpalluriks ja Inglise jalgpalliajakirjanike poolt aasta mängijaks. Inglise jalgpalliajaloo üks paremaid triblajad, täiskarsklase ja taimetoitlasena suutis tipptasemel mängida 50. eluaastani. Nii vanalt pole Inglise meistriliigas keegi ei varem ega hiljem kaasa löönud. Klubid Stoke City (1932-1947, 1961-1965) ja Blackpool (1947-1961). Kokku 701 liigamängu ja 71 väravat. Blackpooliga FA Cupi võitja 1953, Stoke Cityga teise divisjoni meister 1963. Hüüdnimed The Wizard of the Dribble, The Magician.
»»» 1920 Pierre Jonquères d'Oriola, Prantsusmaa ratsutaja (Corneilla-del-Vercol). Olümpiavõitja 1952 Helsingis ja 1964 Tokyos ind. takistussõidus ning -hõbe 1964 ja 1968 Mexico Citys võistk. takistussõidus. MM-võistlustelt individuaalselt kuld (1966), hõbe (1954) ja pronks (1953). EM-ilt 1959 hõbemedal. Helsingis oli tema võiduratsu Ali Baba, Tokyos Lutteur B ja Mexicos Nagir. Pierre d'Oriola nõbu Christian d'Oriola tuli samuti nii olümpiavõitjaks kui maailmameistriks, kuid vehklemises.
»»» 1931 Madeleine Berthod, Šveitsi mäesuusataja (Château-d'Oex). Olümpiakuld 1956 Cortina d'Ampezzos kiirlaskumises. MM-võistluste kuld 1956 alpi kahevõistluses ning hõbe 1954 Åres nii slaalomis kui suurslaalomis. Võitis olümpiakulla oma 25. sünnipäeval, edestades kaasmaalast Frieda Dänzerit 4,7 sekundiga. Neli aastat varem oma esimesel olümpial Oslos sai nii kiirlaskumises kui slaalomis kuuenda koha. Cortinas oli ta 27. jaanuaril olnud suurslaalomis esimene medalita jääja (kaotas pronksi vaid 0,1 sekundiga). Šveitsi aasta sportlane 1956.
»»» 1941 Anatoli Firsov, N Liidu jäähokimängija, ründaja (Moskva – surn. 24.07.2000 Moskva). Olümpiavõitja 1964 Innsbruckis, 1968 Grenoble'is ja 1972 Sapporos. Maailmameister 1964-1971, Euroopa meister 1964-1970. Mängis N Liidu koondises 166 mängu ja viskas 134 väravat. N Liidu meister 1963-66, 1968 ja 1970-1973. Mängis CSKA ja Moskva Spartaki eest N Liidu meistrivõistlustel 474 mängu ja viskas 344 väravat. MM-võistluste edukaim punktikoguja ja väravakütt 1967, 1968, 1969 ja 1971, parim ründaja 1967, 1968 ja 1971. N Liidu parim hokimängija 1968, 1969 ja 1971, meistrivõistluste edukaim väravakütt 1966. Tööpunalipu orden (1972), kaks ordenit Austuse Märk (1965 ja 1968). Teeneline meistersportlane (1964). IIHF-i Kuulsuse halli valiti 1998. Mängis nii vasak- kui keskründajana.
»»» 1941 Franco Nones, Itaalia murdmaasuusataja (Castello-Molina di Fiemme). Olümpiavõitja 1968 Grenoble'is 30 km distantsil. MM-võistluste pronks 1966 Holmenkollenis teatesõidus. Grenoble'i mängude suurimad üllatajaid. Edestas norralast Odd Martinseni 49,7 sekundiga ja soomlast Eero Mäntyrantat 1.16,1-ga.
»»» 1947 Gaston Rahier, Belgia mootorisportlane (Chaineux – surn. 08.02.2005 Pariis). Motokrossi maailmameister 125 cm3 klassis 1975, 1976 ja 1977. Võitis kaks korda (1984 ja 1985) ka Pariisi - Dakari ralli mootorratturite arvestuses (BMW sõitjana). Belgia parim sportlane 1977 ja 1985 koos pikamaajooksja Vincent Rousseau'ga. Suri seitse päeva pärast oma 58. sünnipäeva Pariisis pärast pikka haigust.
»»» 1949 Franco Causio, Itaalia jalgpallur, kaitsja (Lecce). Itaalia koondises 1972-1983 kokku 63 mängu ja 6 väravat. Maailmameister 1982, mängis finaalturniiril ka 1974 ja 1978. Sõlmis Juventusega esimese lepingu juba 17-aastaselt, kuid pikemalt jäi Torino klubisse pidama alates 1970. aastast. Mängis La Juves number 7 all kokku 11 hooaega. Tulnud kuus korda Itaalia meistriks ja korra UEFA karikavõitjaks. Karjääri viimastel aastatel mängis Udineses, Milano Interis, Lecces ja lõpetas 1988 Serie B klubis Triestinas 39-aastaselt. Hüüdnimi Il Barone (Parun).
»»» 1958 Søren Lerby, Taani jalgpallur (poolkaitsja) ja treener (Kopenhaagen). Taani koondises 1978-1992 kokku 67 mängu ja 10 väravat. Osales MM-võistluste finaalturniiril 1986, Euro 84 poolfinaliste (lõi Hispaania vastu värava, kuid taanlased kaotasid penaltiseerias) ja 1988 finaalturniiril osalejaid. Klubid Amsterdami Ajax (1975-1983), Müncheni Bayern (1983-1986), AS Monaco (1986-1987) ja PSV Eindhoven (1987-1989). Euroopa meistrite karikavõitja 1988, Hollandi meister 1977, 1979, 1980, 1982 ja 1983 Ajaxi, 1988 ja 1989 PSV Eindhoveniga. Saksamaa meister 1985 ja 1986, karikavõitja 1984 ja 1986. Lõpetas mängijakarjääri 1989, oli 1991-1992 mõnda aega Bayerni juhendaja, kuid loobus peagi ning temast sai FIFA litsentsiga spordiagent (Essel Sport Managements). Elab Hollandis Lareni külas.
»»» 1958 Luther Loide Blissett, Inglise jalgpallur (Falmouth, Jamaica). Esimesi mustanahalisi jalgpallureid Inglismaa koondises, lõi oma debüütmängus 1982 Luksemburgi vastu (9:0) kolm väravat. Ülejäänud 13 mängus enam väravani ei jõudnud ja sai kohalikelt tabloididelt hüüdnime "Luther Missitt". Mängis kõige pikemalt Watfordis (1975-1983, 1984-1988, 1991-1992), kokku 415 mängu liigas ja 149 väravat (sh 27 väravat hooajal 1982/1983). Suvel 1983 siirdus 1 miljoni naela eest AC Milani, kuid suutis seal 30 mänguga skoorida vaid 5 korda. Loobus 1994, proovinud ka treeneritööd, kuid suurema eduta.
»»» 1962 José Luis Cuciuffo, Argentina jalgpallur, kaitsja (Belgrano, Córdoba – surn. 11.12.2004 Buenos Aires). Argentina koondises 1986-1989 kokku 8 mängu. Maailmameister 1986. Alustas profikarjääri 1980 Chaco For Everis, jätkas Tallereses, Vélez Sársfieldis (1982-1987), Boca Juniorsis (1987-1990) ja lõpetas Belgrano de Córdobas (1993). Aastatel 1990-1993 mängis ka Prantsusmaal Nîmes'i Olympique'is. Sai jahil surmavalt kõhtu haavata.
»»» 1964 Philippe Casado, Prantsusmaa jalgrattur (Oujda, Maroko – surn. 21.01.1995 Saint-Esteve). Võistles profina 1986-1995 neljas meeskonnas ja võitis kolm võistlust. Tegi Tour de France'il kaasa neljal korral (1988, 1989, 1991 ja 1993) ning lõpetas kõigil kordadel. Greg Lemond on vihjanud, et tema kunagine tiimikaaslane oli kodus dopingumaailmas.
»»» 1966 Michelle Akers, USA jalgpallur (Santa Clara, California). Olümpiavõitja 1996 Atlantas, maailmameister 1999. Mängis 1985-2000 kokku 153 kohtumist ja lõi 105 väravat (rohkem väravaid on löönud vaid Mia Hamm). Osales 18. augustil 1985 USA naiste koondise kõigi aegade esimeses maavõistlusmängus (0:1 Itaaliaga). 7. juunil 1998 sai FIFA kõrgeima autasu. Loobus enne 2002. aasta Sydney olümpiat. 2002 nimetati FIFA sajandi mängijaks koos hiinlanna Sun Wen'iga, 2004 arvas Pele ta ainsa naisena maailma 125 parema elava jalgpalluri nimistusse. Elab koos abikaasa ja tütrega Chuluotas (Florida) ja on pühendunud hobuste eest hoolitsemisele.
»»» 1968 Hannes Trinkl, Austria mäesuusataja (Steyr). Maailmameister 2001 Sankt Antonis ja olümpiahõbe 1998 Naganos kiirlaskumises. Võitis MK-sarjas aastatel 1993-2002 kokku kuus etappi, neist ühe supersuurslaalomis ja viis kiirlaskumises (kaks esikohta Bormios). Lõpetas karjääri 2004.
»»» 1968 Javier Sánchez, Hispaania tennisist (Pamplona). Mängis elukutselisena 1986-2000, võitis üksikmängus 4 ja paarismängus 26 turniiri. US Openi noorteturniiri võitja 1986, üksikmängus jõudis samal turniiril ka täiskasvanuna kaks korda veerandfinaali (1991, 1996). Üksikmängus oli kõrgeim edetabelikoht 23. (6. juunil 1994), paarismängus 9. (30. aprillil 1990). Teenis auhinnaraha 4,42 miljonit dollarit. Tuntud tennisistid olid ka noorem õde Arantxa ja vanem vend Emilio.
»»» 1968 Mark Recchi, Kanada jäähokimängija, ründaja (Kamloops). Mänginud profina alates 1988. aastast, NHL-i drafti 67. valik 1988 (Pittsburgh Penguins). Klubid: Penguins (1988-1992, 2005-2007), Philadelphia Flyers (1991-1995, 1998-2004), Montreal Canadiens (1994-1999), Carolina Hurricanes (2005-2006), Atlanta Thrashers (2007-2008) ja 7. juulist 2008 aastase lepinguga Tampa Bay Lightning. Stanley karikavõitja 1991 Penguinsi ja 2006 Hurricanesiga (pikkuselt teine vahe esimese ja viimase karikavõidu vahel), kogunud karjääri jooksul üle 1300 punkti, viskas oma 500. värava 26. jaanuaril 2007 Dallas Starsi vastu. Osalenud 7 korda NHL-i Tähtede mängul.
»»» 1968 Hillar Zahkna, Eesti laskesuusataja (Vastseliina). MM-võistlustel 1992 Novosibirskis oli 20 km meeskonnasõidus pronksivõitjaid. Parim individuaalne koht MM-il 1993 20 km 21. Olümpiamängudel 1992 Albertville'is 10 km 27., 20 km 34. ja teatesõidus 11., 1994 Lillehammeris 10 km 39. NL meistrivõistlustel 1990 pronks 10 km. Eesti meistrivõistlustel 1987-1994 laskesuusatamises ind. 10 (7+2+1) medalit ning 1988-1998 murdmaasuusatamises ind. hõbe ja teatevõistluses 3 (1+1+1) medalit. Kuulunud Dünamosse ja Võru Suusaklubisse. IBU rahvusvahelise kategooria kohtunik (1998). Olnud Eesti koondise peatreener.
»»» 1969 Gabriel Omar Batistuta, Argentina jalgpallur, ründaja (Avellaneda, Santa Fe provints) ). Argentina koondises 1991-2002 kokku 78 mängu ja 56 väravat. Copa América võitja 1991 ja 1993, Confederation Cupi võitja 1992 ja 1993. Klubid Newell's Old Boys (1988-1989), River Plate (1989-1990), Boca Juniors (1990-1991), Fiorentina (1991-2000), AS Roma (2000-2003), laenuna Milano Internazionale (2003), Al Arabi (2003-2005). Itaalia meister 2001, karikavõitja 1996, superkarika võitja 1996 ja 2001. Püstitas Itaalia Serie A rekordi, lüües vähemalt ühe värava 11 kohtumises järjest. Argentina aasta jalgpallur 1998. Hüüdnimi Batigol.
»»» 1971 Zlatko Zahović, Sloveenia jalgpallur, ründaja (Maribor). Serbia perekonnast pärit ründaja mängis Sloveenia eest aastatel 1992-2004 kokku 80 mängu ja lõi 35 väravat. 1993. aastani kuulus Belgradi Partizani, edasi kuni karjääri lõpuni mängis välismaal: Vitória de Guimarães (1993-1996), FC Porto (1996-1999), Pireuse Olympiakos (1999-2000), Valencia CF (2000-2001) ja Lissaboni Benfica (2001-2005). Portugali meister 1997, 1998, 1999 ja 2005, karikavõitja 1998 ja 2004, superkarikas 1998 ja 1999. Kreeka meister 2000. UEFA Meistrite liiga finalist Valenciaga 20001. Konfliktne persoon, 2002. aasta MM-ilt saatis koondise peatreener Srečko Katanec ta koju.
»»» 1972 Christian Ziege, Saksamaa jalgpallur, kaitsja/poolkaitsja (Berliin). Saksamaa koondises 1993-2004 kokku 72 mängu ja 9 väravat. Euroopa meister 1996 ja MM-võistluste hõbe 2002. Mängis elukutselisena 1990-2005, kõige kauem Müncheni Bayernis (1990-1997), edasi AC Milanis (1997-1999), Middlesbrough's (1999-2000), Liverpoolis (2000-2001), Tottenham Hotspuris (2001-2004) ja lõpuks taas kodumaal Mönchengladbachi Borussias (2004-2005). Saksamaa meister 1994 ja 1997, UEFA karikavõitja 1996, Itaalia meister 1999, Inglise liiga karikasarja võitja 2001. Praegu Borussias jalgpallidirektor.
»»» 1974 Roberto Heras Hernández, Hispaania jalgrattur (Béjar). Vuelta a España üldvõitja 2000, 2003 ja 2004. Etapivõite kokku 10. Lõpetas üldvõitjana ka 2005, kuid diskvalifitseeriti dopingukasutuse tõttu. Tour de France'il osales 2000-2005, võitis ühe etapi (temposõit 2003) ja sai esimesel korral (2000) üldjärjestuses viienda koha. Giro d'Italial osales vaid korra - 1999 võitis ühe etapi ja sai kokkuvõttes kuuenda koha. Plaanis pärast kaheaastast võistluskeeldu tagasitulekut, kuid et UCI reeglid ei luba patustanutel liituda ProTouri tiimidega, teatas hispaanlane 2007. aasta lõpus oma loobumisest. Meeskonnad Kelme-Costa Blanca (1997-2000), US Postal Service (2001-2003) ja Liberty Seguros-Würth (2004-2005).
»»» 1975 Ekaterini "Katerina" Thanou, Kreeka kergejõustiklane (Ateena). Olümpiahõbe 2000 Sydneys 100 m jooksus muutus kullaks, kui IAAF otsustas Marion Jonesilt ära võetud esikoha kreeklannale anda, MM-võistluste pronks 1999 Sevillas ja 2001 Edmontonis 100 m jooksus, Euroopa meister 2002 Münchenis ja pronks 1998 Budapestis 100 m jooksus. Hoidis 2004 enne Ateena olümpiat koos kaasmaalase Konstantinos Kenterisega eemale dopingukontrollist, lavastades mootorrattaõnnetuse. Talle määrati kaheaastane võistluskeeld, mis lõppes 22. detsembril 2006. Osales 2007 sise-EM-il Birminghamis, kus publik ta finaali eel välja vilistas. Isiklikud rekordid: 100 m - 10,82 (1999) ja 200 m - 24,46 (1994).
»»» 1978 Claudia Nystad-Künzel, Saksamaa murdmaasuusataja (Zschopau). Olümpiavõitja 2002 Salt Lake Citys teatesõidus ning -hõbe 2006 Torinos ind. sprindis ja teatesõidus. MM-võistlustelt kuld 2003 Val di Fiemmes teatesõidus, hõbedad 2003 ind. sprindis ning 2007 Sappporos sprinditeates ja teatesõidus. Klubi WSC Erzgebirge Oberwiesenthal, Saksa armee spordisõdur. MK-sarjas võitnud seni ühe etapi, 10. jaanuaril 2004 Otepääl, kui edestas 15 km ühisstardist sõidus Kristina Šmiguni 0,7 sekundiga. Abiellus 27. juunil 2005 USA suusakoondise endise treeneri norralase Trond Nystadiga. Suvel 2007 annetas oma olümpiakuldmedali Hanseli ja Greteli fondile, mis tegeleb Saksamaal ahistatud laste kaitsmisega.
»»» 1979 Aino-Kaisa Saarinen, Soome murdmaasuusataja (Hollola). Olümpiapronks 2006 Torinos sprinditeates koos Virpi Kuituineniga. MM-võistluste kuld 2007 Sapporos teatesõidus ning 2009 Liberecis 10 km (k), sprinditeates koos Kuituneniga ja teatesõidus, lisaks pronks suusavahetusega sõidus. Enne Libereci oli tema parim individuaalkoht tiitlivõistlustel neljas - nii MM-il Oberstdorfis 2005 kui Sapporos 2007 30 km ühisstardist sõidus. MK-sarjas sai oma karjääri esimese etapivõidu 17. märtsil 2007, kui võitis Holmenkollenis 30 km klassikat. 2008 võitis 10 km klassikat nii Nove Mestos kui Kuusamos. MK-sarja kokkuvõttes 2005 8., 2007 5. ja 2008 9. koht. Klubi Joutsan Pommi. Hollola vald premeeris teda olümpiamedali eest 3000 euroga.
»»» 1979 Juan ehk Juan Silveira dos Santos, Brasiilia jalgpallur, kaitsja (Rio de Janeiro). Brasiilia koondises alates 2002. aastast 64 mängu ja 4 väravat. Brasiilia võiduka koondise kapten Copa Américal 2004 ja 2007, Confederations Cupi võitjaid 2005. MM-võistluste finaalturniiril 2006. Keskkaitsja, peetakse Brasiilia koondise üheks kõige kindlamaks mängijaks. Klubid Flamengo (1996-2002), Leverkuseni Bayer (2002-2007) ja alates 2007 AS Roma.
»»» 1984 Darren Fletcher, Šotimaa jalgpallur, poolkaitsja (Dalkeith, Midlothian). Šotimaa koondises alates 2003. aastast 40 mängu ja 4 väravat. Koondise abikapten. Liitus juba 2000 Manchester Unitediga ning alates 2001. aastast pidanud põhimeeskonnas üle 100 mängu. Inglismaa meister 2007, 2008, FA Cup 2004, liiga karikasarja võitja 2006 ja FA Community Shield 2003, 2007, 2008. UEFA Meistrite liiga võitja ja superkarika võitja 2008, klubide MM-võistluste kuld 2008. Kaksikute Jacki ja Tyleri isa, elukaaslane inglanna Hayley Grice.
SURMAPÄEV
««« 1968 William Lawson Little, Jr., USA golfar (Monterey, California – sünd. 23.06.1910 Newport, Rhode Island). Üks golfiajaloo edukamaid amatööre, võitis nii Briti kui USA amatööride meistrivõistlused (loeti majoriteks) nii 1934 kui 1935. James E. Sullivani auhind 1935. Aprillis 1936 siirdus profiks ja võitis kaheksa PGA Touri turniiri, sealhulgas ka US Openi 1940. Lawsoni golfikotis oli rajal kaasas kokku 26 erinevat keppi ning see oli ajendiks, miks USA golfiliit kehtestas 1938. aastal kaasas olevate keppide limiidiks 14. Golfi Kuulsuse hallis alates 1980. aastast.
««« 1980 Gastone Nencini, Itaalia jalgrattur (Firenze – sünd. 01.03.1930 Barberino del Mugello, Firenze). Tour de France'i võitja 1960 ja Giro d'Italia parim 1957. Võitis Prantsuse velotuuril 4 ja Itaalias 7 etappi. Touri mägedekuningas 1957 ja Girol 1955. Tugev kõigil rattaaladel, kuid eriti hea mägedes sõitja. Hüüdnimi Le Leone de Mugella (Mugella Lõvi). Amatöörmaalija, ahelsuitsetaja, väljapaistev rattur eriti laskumistel. "Ainus põhjus Nenciniga laskumisel kaasa minna on surmatahe," arvas tema prantsuse kolleeg Raphaël Géminiani.
««« 1996 Benjamin Gene Brown, USA kergejõustiklane (Ontario, California - sünd. 27.09.1953 San Francisco, California). Olümpiavõitja 1976 Montrealis 4 x 400 m teatejooksus koos Herman Frazieri, Fred Newhouse'i ja Maxie Parksiga. Jooksis finaalis kolmandat vahetust (44,6). Sai 1976 USA meistrivõistlustel 400 meetris neljanda koha. NCAA meister 1976. Hukkus autoõnnetuses.
««« 2000 Dick Rathmann (sünd. James "Jim" Rathmann), USA autovõidusõitja (Melbourne, Florida – sünd. 06.01.1924 Los Angeles, California). Osales NASCAR-i ja Champ Cari sarjas. 1951-1955 osales NASCAR-i sarjas 128 võidusõidul, võitis 13 ja lõpetas 79 korda esikolmikus. Osales 9 korral Indianapolise 500 miili sõidus, parimaks jäi viies koht 1956. Aasta hiljem startis parimalt kohalt, kuid tegi juba esimesel ringil avarii. Hiljem on seda "saavutust" korranud vaid Roberto Guerrero ja Scott Sharp. Dicki noorem vend Jim võitis Indy 500 aastal 1960. Jim ja Dick vahetasid 1946. aastal omavahel nimed, et noorem vendadest saaks ühel võidusõidul osaleda. Hiljem jäid nimed tagasi muutmata.
««« 2004 Alistair "Ally" Reid MacLeod, Šoti jalgpallur (poolkaitsja) ja treener (Glasgow – sünd. 26.02.1931 Glasgow). Mängijana 1949-1965 peamiselt Šoti klubides (kõige kauem Third Larnakis 1949-1955), 1956-1961 kaitses Blackburn Roversi värve (193 mängu ja 47 väravat liigas). Treenerina alustas 1966 Ayr Unitedis, jätkas 1975-1977 Aberdeenis. Valiti mais 1977 Šotimaa koondise peatreeneriks ja juhtis koondist 1978. aasta MM-il. Šotlased kaotasid Peruule (1:3), viigistasid Iraaniga (1:1) ja võitis Hollandi (3:2), kuid alagrupist edasi ei pääsenud. Vallandati pärast 17 mängu ja 500 ametis oldud päeva. Töötas treenerina 1992. aastani. Suri pärast pikka võitlust Alzheimeri tõvega.
SÜNDMUSED
¤ 1905 asutati Haagis jalgpalliklubi ADO.
¤ 1936 määrati jalgpalli rahvusmeeskonna treeneriks Bernhard Rein.
¤ 1941 tulid USA meistriks iluuisutamise üksiksõidus Eugene Turner ja Jane Vaughn
¤ 1959 tulid USA meistriks iluuisutamise üksiksõidus David Jenkins ja Carol Heiss.
¤ 1960 alistas Australian Openi 34. naiste üksikmängu finaalis Margaret Smith Jan Lehane'i (mõlemad Austraalia) 7:5, 6:2.
¤ 1960 mängisid 48. Australian Openi meesüksikmängu finaalis samuti austraallased - Rod Laver alistas Neal Fraseri 5:7, 3:6, 6:3, 8:6 8:6.
¤ 1965 jooksis austraallane Ron Clark Aucklandis 5000 meetris uue maailmarekordi 13.33,6.
¤ 1969 võitsid USA meistrivõistlustel iluuisutamises üksiksõidus kulla Tim Wood ja Janet Lynn.
¤ 1970 olid juunioride EM-võistlustel Austrias Gosaus kavas teatesõidud. Neidude 3 x 5 km distantsil sõitis Rutt Rehemaa esimest vahetust, edasi viisid N Liidu naiskonna teadet Olga Kalinina ja Olga Rokko. Kokkuvõttes saadi hõbemedal, võitis Soome. Kahevõistluses oli Tiit Tamm kümnes.
¤ 1981 sai Igor Solopov esikoha Karagandas peetud N Liidu meistrivõistlustel lauatennises. Rein Lindmäe ja leningradlane Vladimir Šubin pälvisid paarismängus hõbemedali.
¤ 1984 asus NBA komissarina tööle Daniel Stern.
¤ 1985 krooniti USA meistriks iluuisutamise naisüksiksõidus Tiffany Chin.
¤ 1986 hüppas Anu Kaljurand Leningradis kaugust 6.61.
¤ 1987 vaatas NBA kohtumist Chicago Bullsi ja Detroit Pistonis vahel 38 873 pealtvaatajat.
¤ 1992 allkirjastas Barry Bonds pesapalli kõige luksuslikuma lepingu - 4,7 miljonit dollarit hooaja eest.
¤ 1995 püstitas Amy van Dyken maailmarekordi 50 m liblikujumises 26,73 sekundiga.
¤ 1998 võitis 86. Australian Openi meesüksikmängus tšehh Petr Korda, alistades finaalis tšiillase Marcelo Riose 6:2, 6:2, 6:2.
¤ 1999 allkirjastas Martin Müürsepp lepingule, mille kohaselt mängis ta hooaja lõpuni Kreekas Saloniki Arise värvides.
¤ 2004 krooniti Saksamaa käsipallimeeskond Euroopa meistriks. Ljubljanas peetud finaalis alistasid sakslased Sloveenia meeskonna 30:25.
¤ 2004 võitis Houstonis peetud 38. Super Bowli New England Patriots, alistades Carolina Panthersi 32:29. Poolajal toimunud kontsertetteastel paljastas Justin Timberlake Janet Jacksoni rinna. Nipplegate'ist kirjutati maailma pressis veel päevi.
Koostanud
TOIVO KIVIMETS, Sportnet
Allikad: Wikipedia, ESBL, Sport XX Sajandil (Tiit Lääne & Tiit Kuningas, 2002),
Postimees, Eesti Spordileht, Sportnet
Fotod: Pressifoto, Reuters, Internet
