SÜNNIPÄEV

»»» 1841 Joseph Henry Blackburne
, Suurbritannia maletaja (Manchester - surn. 01.09.1924 Lewisham). Õppis mängima alles 18-aastaselt, kuid tema karjäär kestis pool sajandit. Ühel hetkel oli ta maailma paremuselt teine mängija turniirivõitude arvult. Populariseeris malet pimematšide ja simultaanidega üle kogu Suurbritannia. Tuntud ka kui suur šoti viski armastaja, sageli tekkisid purjuspäi konfliktid teiste maletajatega. Suri 82-aastaselt südameinfarkti tagajärjel ja on maetud Lewishami. Hüüdnimi Black Death.

»»» 1897 Saul Hallap, Eesti tõstja (Erastvere vald, Võrumaa - surn. 18.07.1941 Umbusi vald, Tartumaa). Maailmameister 1922 Tallinnas keskkaalus. Olümpial 1924 Pariisis poolraskekaalus 9. koht. Oli 1921-1927 kolmekordne Eesti meister kergekesk- ja keskkaalus. Püstitas 4 maailma-, 8 olümpia- ja 7 Eesti rekordit. Pärast võistlusspordist loobumist töötas tsirkusetrupis Sonni. 1930 asus elama Põltsamaale, kus teenis elatist soonetasujana (masseerijana). 1940. aasta sügisel oli Umbusi külas uusmaasaajaid. Mõrvati koos elukaaslase akrobaat Alma Draguniga Umbusi rabas.

»»» 1907 Lucien Laurent
, Prantsusmaa jalgpallur (Saint-Maur-des-Fossés - surn. 11.04.2005 Besançon). MM-võistluste finaalturniiride esimese värava lööja 13. juulil 1930 Montevideos mängus Mehhikoga (19. minutil). Pidas koondises 10 mängu, kuid ajalooline värav jäi tema ainsaks. Mängis 1921-1930 poolelukutselisena Cercle Athlétique de Paris's, seejärel Sochaux's, Rennes'is ja RC Strasbourg'is. II maailmasõja ajal sattus sõjavangi, vabanes 1943 ja mängis kuni 1946. aastani Besançonis. Hiljem tegutses treenerina. Laurent oli ainus 1930. aasta meeskonna liige, kes nägi 1998 Prantsusmaa esimese MM-kulla võitu.

»»» 1918 Anatoli Tarassov, N Liidu jäähokimängija ja -treener (Moskva - surn. 23.06.1995 Moskva). Mängijana klubid VVS MVO (1946—1947) ja CDKA/CDSA (1947—1953). N Liidu meister 1948—1950, viskas 100 mängus kokku 106 väravat. Oli 1946—1947 ühtlasi ka VVS MVO treener ning 1947-1975 Moskva armeeklubi peatreener. Tema hoolealused tulid N Liidu meistriks 18 korda. Oli N Liidu koondise peatreener 1958—1960 ja 1962—1972. Olümpiavõitja 1964, 1968, 1972, maailmameister 1963-1971, Euroopa meister 1958—1960 ja 1963—1970. 1975 juhendas ka CSKA jalgpallimeeskonda. Tema eestvõttel hakati korraldama noorteturniiri Kuldne litter. Tütar Tatjana Tarassova on tunnustatud iluuisutamistreener.

»»» 1918 Vsevolod Blinov, N Liidu jalg- ja jääpallur (Novonikolajevsk - surn. 30.09.1987 Moskva). Jalgpalliklubid Novosibirski Dinamo (1936—1939) ja Moskva Dinamo (1940—1953). N Liidu meister 1940, 1945 ja 1949. Jääpallis N Liidu meister 1951, 1952 ja karikavõitja 1941, 1947, 1949-1954. Töötas 1954-1978 treenerina Moskva Dinamos, Kutaisi Torpeedos, Kuibõševi Krõlja Sovetovis ja Vorošilovgradi Zarjas.

»»» 1920 Ragnhild Tove Hveger, Taani ujuja (Nyborg). Olümpiahõbe 1936 Berliinis 400 m vabaujumises hollandlanna Rie Mastenbroeki järel. 1941 kuulus tema nimele 19 vabaujumise MR-i, aastatel 1936-1942 parandas ta MR-i 42 korda (absoluutne rekord). Tema 1940. aastal püstitatud 400 m vabaujumise rekord 5.00,1 püsis 1956. aastani. EM-il 1938 sai kolm kulda, sh. edestas 400 m vabaujumises järgmist 18,7 sekundiga. Osales ka 1952 Helsingi olümpial, kus sai 400 m vabaujumises viienda ja 4 x 100 m teateujumises neljanda koha.

»»» 1926 Nikolai Tištšenko, N Liidu jalgpallur, kaitsja (Ljublino, Moskva kubermang - surn. 10.05.1981 Moskva). Olümpiavõitja 1956 Melbourne'is. N Liidu koondises 1954-1956 kokku 12 mängu. Klubi Moskva Spartak (1951-1958). N Liidu meister 1952, 1953, 1956, 1958. Suri veteranide jalgpallimatši ajal.

»»» 1937 Aleksandr Ivanitski, N Liidu maadleja (Jarovaja, Krasnolimanski rajoon, Ukraine). Olümpiavõitja 1964 Tokyos raskekaalus. Maailmameister 1962, 1963, 1965, 1966. Mängis Leningradis õppides võrkpalli ja osales judovõistlustel. Pärast karjääri töötanud teleajakirjanikuna. Oli Kesktelevisiooni sporditoimetuse juht.

»»» 1940 Anna Dmitrijeva, N Liidu tennisist ja teleajakirjanik (Moskva). Kuulus N Liidu tenniseparemikku 1950. ja 1960. aastatel. Tuli Liidu meistriks kokku 18 korda (üksikmängus 1959, 1961-1964, naispaarismängus 1958-1964, 1966-1967 ja segapaarismängus 1959, 1961-1962, 1964). Neli korda absoluutne meister 1959, 1961, 1962, 1964, rahvaste spartakiaadilt 6 kulda (1959-1967). Juhtis viiel aastal (1959, 1961-1964) N Liidu naiste edetabelit. Wimbledoni turniiril 1963 poolfinalist paarismängus. Pärast mängijakarjääri lõppu töötas 1969-1973 Dinamos treenerina, alates 1975. aasta tegutses spordikommentaatorina Kesktelevisioonis, Venemaa televisioonis ja NTV-s. Isa Vladimir Dmitrijev oli MHAT-i peakunstnik.

»»» 1947 Zinaida Voronina, N Liidu riistvõimleja (Joškar-Ola). Olümpiavõitja 1968 Mexico Citys naisk. mitmevõistluses, -hõbe ind. mitmevõistluses ning -pronks poomil ja vabaharjutuses. MM-võistlustelt 1966 ja 1970 kokku 6 (1+1+4) medalit, sh. kuld 1970 naisk. mitmevõistluses.

»»» 1950 Boris Joffe, Eesti vehkleja ja treener (Haapsalu). MM-võistlustel 1974 ind. ja meesk. epees viies koht. Juunioride MM-il 1969 ind. pronks ja 1970 neljas koht. N Liidu meistrivõistlustel ind. kuld 1974, Dünamo meeskonnas 1976 ja 1978 kuld, Eesti meeskonnas 1971 pronks ja 1975 hõbe. Tallinna Mõõga epeeturniiril 1971-1974 Eesti meeskonnas esikoht. Eesti ind. meister 1971, 1974-1976. Kuulus 1969-1980 Eesti koondisse ja 1972-1980 N Liidu koondisse. 1981-1984 oli Dünamo treener, alates 1995. aastast oli Eesti epeekoondise vanemtreener.

»»» 1954 Enn Sellik, Eesti kergejõustiklane (Iisaku, Ida-Virumaa). 1976 Montreali olümpial 5000 m 11. koht, 1980 Moskvas 10 000 m 8. ja 5000 m eeljooksus 8. koht. EK-võistlustel 1975 5000 m jooksus teine koht. Universiaadi kuld 1977 10 000 m jooksus. Murdmaajooksus MM-il N Liidu meeskonnas medalivõitjaid (ind. parim 6. koht 1976). N Liidu meistrivõistluste kuld 10 000 m-s 1975, 1976 ja murdmaajooksus 1975, hõbe 5000 m 1978, 10 000 m 1982 ning murdmaajooksus 1977, 1978, pronks 5000 m 1977. Euroopa juunioride meister 5000 m 1973, N Liidu juunioride meister 1974. Püstitas distantsidel 1500 - 10 000 m N Liidu noorte- ja juunioride rekordeid. 9-kordne Eesti meister. Parandas 1974-1978 kahel korral N Liidu ja neljal korral Eesti rekordit 5000 m-s (13.39,0 - 13.17,2) ning 5 korral Eesti rekordit 10 000 m-s (28.24,4 - 27.40,6). 1500 m jooksus isiklik rekord 3.40,4. Võistles 1974-1983 N Liidu ja Eesti koondises. Töötanud Tartus taksojuhina, viimastel aastatel Eesti koondise kestvusjooksu vanemtreener.

»»» 1954 Vitali Petrakov, N Liidu jalgrattur. Olümpiavõitja 1980 Moskvas ja -hõbe 1976 Montrealis 4000 m meesk. jälitussõidus. Tuula, relvajõud.  

»»» 1957 Viktor Pankraškin, N Liidu korvpallur (surn. 24.07.1993 Moskva). Olümpiavõitja 1988 Soulis. Mängis Lvovi ja Riia SKA-s, alates 1979. aastast Moskva CSKA-s keskmängijana. Kuuekordne N Liidu meister (1980–1984, 1988). Pikkus 210 cm. Suri tuberkuloosi.

»»» 1959 Mark Anthony Aguirre, USA korvpallur (Chicago, Illinois). Mängis profina 1981-1994, NBA drafti esimene valik 1981 (Dallas Mavericks). Klubid: Mavericks (1981–1989), Detroit Pistons (1989–1993) ja Los Angeles Clippers (1993–1994). NBA meister 1989 ja 1990. Kolm korda NBA Tähtede mängul. Hooajal 1983/1984 viskas Mavericksi kasuks 2330 punkti (29,5 mängus), mis on siiani klubi rekord. Praegu New York Knicksi abitreener.

»»» 1959 Magomedgasan Abušev, N Liidu vabamaadleja (Mahhatšakala, Dagestan). Olümpiavõitja 1980 Moskvas kuni 62 kg kaalus. Euroopa meister 1980, N Liidu meister 1984. Töötab autdiitorina. Viie lapse isa.

»»» 1963 Jahangir Khan, Pakistani seinatennisist (Karachi). Maailma kõigi aegade edukamaid mängijaid. Maailmameister 1981-1985 ja 1988, finalist 1986, 1991, 1993. British Openi võitja 10 korda järjest 1982-1991, lisaks finalist 1981. Ei kaotanud aastatel 1981-1986 ainsatki kohtumist, võites 555 matši järjest. See on pikim võiduseeria mitte ainult seinatennises vaid ka muid spordialasid arvestades. Lõpetas mängijana 1993, alates 2002. aastast on rahvusvahelise alaliidu president.

»»» 1969 Robert Bowlby Blake
, Kanada jäähokimängija, kaitsja (Simcoe, Ontario). Mänginud profina alates 1989. aastast. NHL-i drafti 70. valik 1988 (Los Angeles Kings). Klubid: Kings (1989-2001, 2006-2008), Colorado Avalanche (2001-2006) ja San Jose Sharks (2008-). Stanley Cupi võitja 2001, NHL-i Tähtede mängul 1994, 1999, 2000, 2001, 2002, 2003, NHL-i uustulukate meeskonnas 1990. James Norris Memorial Trophy 1998. Olümpiavõitja 2002 Salt Lake Citys, maailmameister 1994 ja 1997, hõbe 1991. World Cupi teine 1996. Kingsi kapten 1996-2001 ja 2007-2008.

»»» 1971 Carla Cristina Paquete Sacramento, Portugali kergejõustiklane (São Sebastião da Pedreira). Maailmameister 1997 Ateenas ja pronks 1995 Göteborgis 1500 m jooksus. Sise-MM-i hõbe 1995 (1500 m), sise-EM-i hõbe 1998 (1500 m), 2002 (3000 m) ja pronks 1994 (800 m). Olümpiamängudel jäi parimaks kuues koht 1996 Atlantas (1500 m). Portugali meistriks tuli esimest korda 1986, olles vaid 15-aastane. Isiklikke rekordeid: 800 m - 1.58,94 (1997), 1500 m - 3.57,71 (1998), 3000 m - 8.30,22 (1999), 5000 m - 15.52,54 (2000). Klubi Maratona Clube de Portugal, elab Madridis. Vanemad pärit Sao Tome saarelt.

»»» 1974 Tadahiro Nomura, Jaapani judomaadleja (Kōryō, Nara,). Olümpiavõitja 1996 Atlantas, 2000 Sydneys ja 2004 Ateenas kuni 60 kg kaalus. Ainus judomaadleja, kes võitnud kolm olümpiakulda järjest. Üritas pääseda ka Pekingi mängudele, kuid kaotas Jaapani meistrivõistluste poolfinaalis ja teatas pärast seda lõpetamisest. Maailmameister 1997 ja pronks 2003. Vanaisa oli kohalik judoõpetaja, isa oli Los Angelese olümpiavõitja Shinji Hosokawa treener. Nomura onu Toyokazu Nomura võitis olümpiakulla 1972 Münchenis kuni 70 kg kaalus.

»»» 1975 Josip Skoko
, Austraalia jalgpallur, poolkaitsja (Mount Gambier). Austraalia koondises 1997-2007 kokku 51 mängu ja 9 väravat. MM-võistluste finaalturniiril 2006 teises ringis. FIFA Confederations Cupil 2001 ja 2005. Klubid: Spliti Hajduk (1995–1999, 2008-), RC Genk (1999–2003), Gençlerbirliği (2003–2005), Wigan Athletic (2005–2008) ja Stoke City (2006, laen). Horvaatia juurtega.

»»» 1977 Andrea Henkel, Saksamaa laskesuusataja (Ilmenau). Olümpiavõitja 2002 Salt Lake Citys 15 km ja teatesõidus, -hõbe 2006 Torinos teatesõidus. MM-võistlustelt 2000-2008 kokku 9 (6+3+0) medalit, sh. 2 kulda teatesõidus ja 1 võistkonnavõistluses, 15 km, sprindis, jälitussõidus ja ühisstardis. MK-sarja üldvõitja 2007 ja kolmas 2008. 15 km parim 2007. Võitnud kokku 15 etappi. Murdmaasuusatamise olümpiavõitja Manuela Henkeli noorem õde, alustas samuti murdmaasuusatajana.

»»» 1978 José Mari ehk José María Romero Poyón, Hispaania jalgpallur, ründaja (Sevilla). Hispaania koondises 2001-2003 kokku 4 mängu ja 1 värav. Olümpiahõbe 2000 Sydneys. Klubid: Sevilla FC (1996-1997), Madridi Atlético (1997-1999; 2002-2003, laen), AC Milan (2000-2003), Villarreal CF (2003-2007) ja Sevilla Real Betis (2007-).

»»» 1981 Fábio Rochemback
, Brasiilia jalgpallur, poolkaitsja (Soledade). Brasiilia koondises alates 2001. aastast 7 mängu. FIFA Confederations Cupil 2001 ja  Copa Américal 2001. Klubid: Internacional (1998–2001), FC Barcelona (2001–2003), Lissaboni Sporting (2003–2005, 2008–) ja Middlesbrough (2005–2008). UEFA Cupi finalist 2005, 2006. Portugali liiga parim jalgpallur 2003.

»»» 1987 Gonzalo Gerardo Higuaín, Argentina jalgpallur, ründaja (Brest, Finistère, Prantsusmaa). Argentina U-23 koondises 2008. aastal 1 mäng ja 2 väravat. Klubid: River Plate (2004–2006) ja Madridi Real (2007–). Hispaania meister 20907, 2008 ja superkarikas 2008. Isa Jorge "El Pipa" Higuaín mängis profina Prantsusmaal Brestis. Lahkus 10 kuu vanuselt Argentinasse ja pöördus järgmine kord tagasi alles 1998. Ei räägi prantsuse keelt, kuid tal on oma sünnimaa pass. Jaanuarist 2007 on ka Argentina kodakondne. Vanem vend Federico Higuaín mängib Independientes.

SURMAPÄEV

««« 1957 Maurice McLoughlin, USA tennisist (Hermosa Beach, California – sünd. 07.01.1890 Carson City, Nevada). USA meistrivõistluste võitja üksikmängus 1912 ja 1913 ning paarismängus koos Thomas Bundyga 1912-1914. Jõudis 1913. aastal esimese ameeriklasena Wimbledoni turniiri finaali (kaotas neljandat aastat järjest võidutsenud uusmeremaalasele Tony Wildingule). Hüüdnime California Comet kandnud McLoughlin oli maailma esireket 1914. aastal. Abiellus 1918. aastal Helen Mearsiga ja neil oli kolm last. Oli tuntud oma tugeva servi poolest. Tennise Kuulsuse hallis alates 1957. aastast.

««« 1975 Andrew Murray Charlton, Austraalia ujuja (Sydneys - sünd. 12.08.1907 Sydney). Olümpiavõitja 1924 Pariisis 1500 m vabaujumises, -hõbe Pariisis 4 x 200 m vabalt teateujumises, 1928 Amsterdamis 400 m ja 1500 m vabaujumises ning -pronks Pariisis 400 m vabaujumises. Osales 25-aastaselt ka 1932 Los Angeleses, kuid haigestus enne mänge ning pidi 400 meetris leppima kuuenda kohaga. Püstitas 5 MR-i. Avas 1934 oma farmaatsiaäri Canberras. Hiljem pidas Goulburnis lambafarmi. Hüüdnimi Boy Charlton. Suri südameinfarkti tagajärjel.

««« 1977 Adolph Frederick Rupp
, USA korvpallitreener (sünd. 02.09.1901). Ameerika kolledžikorvpalli edukamaid treenereid, võitude arvult Bobby Knighti ja Dean Smithi järel kolmas koht NCAA Division I arvestuses (876 võitu). 41 aasta jooksul viis Rupp Kentucky meeskonna võidule 876 mängus, võiduprotsendilt (82,2) on ta Clair Bee järel teine. NCAA meistritiitli võitis 1948, 1949, 1951 ja 1958, aasta parimaks treeneriks valiti 4 korda. Naismithi-nimelises Kuulsuse hallis 1969.

««« 1987 Bruno Mora
, Itaalia jalgpallur (sünd. 29.03.1937 Parma). Itaalia koondises 21 mängu ja 4 väravat. MM-võistluste finaaliturniiril 1962. Klubid: Genua Sampdoria, Torino Juventus ja AC Milan.

««« 1994 Alexander "Alex" S. Wilson, Kanada kergejõustiklane (sünd. 01.12.1905 Montreal). Olümpiahõbe 1932 Los Angeleses 800 m jooksus, -pronks 400 m ja 4 x 400 m teatejooksus ning 1928 Amsterdamis 4 x 400 m teatejooksus. Õppis Notre Dame'i ülikoolis ja tema nime kannab iga-aastane kergejõustikuvõistlus (Alex Wilson Invitational).

««« 1997 Jevgeni Maiorov, N Liidu jäähokimängija, ründaja (Moskva - sünd. 11.02.1938 Moskva). Olümpiavõitja 1964, maailmameister 1963 ja 1964, N Liidu meister 1962 ja 1967. N Liidu meistrivõistlustel mängis Moskva Spartaki eest 200 mängu ja viskas 192 väravat, N Liidu koondises 42 mängu ja viskas 20 väravat. Spartakis (1956-1967) kuulus ühte ründekolmikusse koos kaksikvenna Jevgeni ja Vjatšeslav Staršinoviga. Alates 1982. aastast kuni surmani tegutses telekommentaatorina.

SÜNDMUSED

¤ 1896
peeti esimene kolledžitevaheline korvpallimäng, milles Wesleyan võitis Yale'i 4:3.
¤ 1939 jõudis maleolümpialt koju tagasi Paul Keres, kes juba kaks nädalat hiljem alustas Hollandis 14-partiilist matši eksmaailmameistri Max Euwe vastu.
¤ 1968 võitis Joe Frazier profipoksi raskekaalu 15-raundilises tiitlimatšis Oscar Bonavena.
¤ 1978 alistas USA tennisemeeskond 67. Davis Cupi finaalis Rancho Mirage'is Suurbritannia esinduse 4:1.
¤ 1983 peeti 58. Australian Openi naisüksikmängu finaal: Martina Navratilova - Kathy Jordan 6:2, 7:6.
¤ 1988 võitis rootslane Jan Boklöv Lake Placidis esimese MK-sarja etapi v-stiilis.
¤ 1992 andis NHL loa hokiklubi loomiseks Miamis ja Anaheimis (hooajaks 1994/1995).
¤ 1995 kohtusid esimest korda NBA kaks uut klubi. Raptors võitis Grizzliesi 93:81.

Koostanud
TOIVO KIVIMETS, Sportnet

Allikad: Wikipedia, ESBL, Sport XX Sajandil (Tiit Lääne & Tiit Kuningas, 2002), Postimees, Eesti Spordileht, Sportnet.
Fotod: Pressifoto, Reuters, Internet