SÜNNIPÄEV
»»» 1910 Raoul Diagne, Prantsusmaa jalgpallur (Prantsuse Guyana - surn. 12.11.2002). Prantsusmaa koondises 1931-1940 kokku 18 mängu. MM-võistluste finaalturniiril 1938. Esimene mustanahaline mängija Prantsusmaa koondises. Poliitiku Blaise Diagne'i poeg, Senegali päritolu. Hiljem sai temast Senegali rahvusmeeskonna esimene peatreener. Klubid: RC Paris (1930-1940), Toulouse (1940-1944) ja FC Annecy (1944-1946). Prantsusmaa meister 1936, karikavõitja 1936, 1939, 1940.
»»» 1914 Edmund Conen, Saksamaa jalgpallur, ründaja (Ürzig - surn. 05.03.1990). Saksamaa koondises 1934-1942 kokku 28 mängu ja 27 väravat. MM-võistluste pronks 1934 (lõi neli väravat). Klubid: 1.FC Saarbrücken, Stuttgarter Kickers, Mülhausen 93, HSV Groß Born. 1950. aastate keskel töötas treenerina (Braunschweig Eintracht, Wuppertaler SV).
»»» 1929 Wouter "Wout" Wagtmans, Hollandi jalgrattur (Rucphen - surn. 15.08.1994 Sint-Willebrord). Sõitis profina 1950-1961. Võitis Tour de France'il kokku 5 etappi, sai 1953 üldarvestuses viienda koha. Kandis liidrisärki 1954, 1955 ja 1956 (kolm päeva). Giro d'Italia 3 etapivõitu, sai üldarvestuses 1955 ja 1957 üheksanda koha. Hollandi amatööride meister grupisõidus 1949. Hollandis väga populaarne rattur, hüüdnimed Olijke Woutje, Dik Trom, Zoeloe, de Clown ja het Kemphaantje. 1967 oli Tour de France'il Hollandi meeskonna juht, hiljem võttis üle oma isa trasnspordifirma juhtimise. 1980. aastate lõpus jäi õnnetuse tõttu ratastoooli. Jalgratturi Rini Wagtmansi onu.
»»» 1934 Lucien Bianchi, Belgia autovõidusõitja (Milano - surn. 30.03.1969). Osales 1959-1963, 1965 ja 1968 F1 MM-sarjas 17 GP-stardis, jõudis korra esikolmikusse. Meeskonnad: Cooper, ENB, UDT Laystall ja Scuderia Centro Sud. Spordiautode Tour de France'i võitja 1957-1959 ja Paris 1000 sportautode võidusõidu 1958 ja 1959. Le Mans'i 24 tunni sõidu võitja 1968 Ford GT40 roolis vaheldumisi Pedro Rodríguezega ja Sebringi 12 tunni sõidu 1962 koos Jo Bonnieriga. Juhtis mõnda aega ka London-Sydney maratonrallit, kuid põrkas oma Citroëniga kokku võistlusel mitte osalenud autoga. Hukkus Le Mans'i testisõidul 1969, kui tema Alfa Romeo T33 lendas vastu telefoniposti.
»»» 1951 Aleksandr Vinogradov, N Liidu aerutaja (Moskva). Olümpiavõitja 1976 Montrealis kahesüsta 500 ja 1000 meetris koos Sergei Petrenkoga. Maailmameister 1974 ja 1975 kahekanuu 500 meetris ning 1971 10 000 meetris. Klubi Moskva relvajõudusid.
»»» 1954 Hartwig Gauder, Saksamaa (SDV) kergejõustiklane (Vaihingen an der Enz, Baden-Württemberg). Olümpiavõitja 1980 Moskvas ja -pronks 1988 Soulis 50 km käimises, lisaks sai 1992 Barcelonas samal distantsil kuuenda koha. MM-kuld 1987 Roomas, pronks 1991 Tokyos. EM-kuld 1986 Stuttgardis ja pronks 1990 Splitis, kõik 50 km distantsil. Isiklik rekord 50 km käimises 3:39.45 (1988). Klubid Erfurdi SC Turbine ja TSV Erfurt. Pärast MM-i 1993 tõmbus professionaalsest spordist tagasi. 1994 hakkas tema füüsiline võimekus oluliselt kahanema ja järgmisel aastal avastati südameviirus. 1996 siirdati talle kunstsüda ja mõni kuu hiljem 1997 õnnestus tal saada doonorsüda. Pälvis uuesti rahvusvahelist tähelepanu, kui ta osales vaevalt kaks aastat pärast südamesiirdamist New Yorgi maratonil. Aastal 2003 õnnestus tal vallutada Jaapani kõrgeim mäetipp Fuji (3776 meetrit). Gauder oli esimene siirdatud südamega inimene, kes nii kõrgele tõusta suutis. Hariduselt diplomeeritud arhitekt, alates 2007. aastast töötab ta Jena ülikooli haiglas.
»»» 1954 Juan Gómez González ehk Juanito, Hispaania jalgpallur, ründaja (Málaga - surn. 02.04.1992 Merdia). Hispaania koondises 1976-1982 kokku 34 mängu ja 8 väravat. Osales MM-il 1978 ja 1982 ning EM-il 1980. Klubid: Madridi Atlético (1972-1974), Burgos CF (1974-1977), Madridi Real (1977-1987), CD Malaga (1987-1989) ja UD Fuengirola. Realiga Hispaania meister 1978, 1979, 1980, 1986 ja 1987, karikavõitja 1980 ja 1982, UEFA karikasarja võitja 1985 ja 1986. Hispaania parim jalgpallur 1977. Hukkus liiklusõnnetuses vahetult pärast CP Mérida peatreeneriks asumist.
»»» 1955 Bruno Peyron, Prantsusmaa purjetaja (La Baule). Püstitas märtsis 2005 katamaraanil Orange II ümbermaailmapurjetamises maailma tipptulemuse, kattes 36,8 m pikkuse jahiga 27 000 meremiili 50 päeva, 16 tunni ja 20 minutiga. Pyeron oli 13-liikmelise meeskonna kapten. Jules Verne'i auhinna esimene võitja 1994, kui seilas ümber maailma vähem kui 80 päevaga.
»»» 1959 Randy Mamola, USA mootorisportlane (San Jose, California). Ringrajasõidu MM-võistlustel 1979-1992 kokku 151 GP-sõitu, 13 võitu, 57 korda esikolmikus, 5 parimat stardikohta ja 11 kiireimat ringi. Meeskonnad: Suzuki, Yamaha, Honda, Cagiva. Andekamaid võidusõitjaid, kes pole kunagi maailmameistriks tulnud. 500 cm3 klassis MM-hõbe 1980, 1981, 1984, 1987 ning pronks 1983 ja 1986. Lõpetas 1980-1987 igal aastal 500-liste klassis esikuuikus. Praegu töötab Eurospordi heaks kommentaatorina.
»»» 1963 Michael "Mike" Anthony Powell, USA kergejõustiklane (Philadelphia, Pennsylvania). Olümpiahõbe 1988 Soulis ja 1992 Barcelonas kaugushüppes Carl Lewise järel. Maailmameister 1991 Tokyos MR-iga 8.95 ja 1993 Stuttgardis, pronks 1995 Göteborgis. Ületas 30. augustil 1991 Tokyos 23 aastat püsinud Bob Beamoni MR-i 5 sentimeetriga. James E. Sullivani auhind 1991. Loobus pärast 1996. aasta Atlanta olümpiat (viies koht), kuid tuli rajale tagasi 2001 eesmärgiga pääseda Ateena olümpial 2004. Ei mahtunud siiski USA koondisse. Praegu töötab Yahoo! Sportsi kergejõustikuanalüütikuna.
»»» 1965 Edmund "Eddie" Irvine, Jr., Põhja-Iirimaa autovõidusõitja (Newtownards, County Down). Osales 1993-2002 F1 autode MM-sarjas kokku 147 GP-stardis, võitis neist 4 ja lõpetas 24 korda esikolmikus, lisaks 1 kiireim ring. Meeskonnad: Jordan (1993-1995), Ferrari (1996-1999) ja Jaguar (2000-2002). MM-võistluste hõbe 1999, neljas koht 1998. Briti vormel Ford meister 1987. Oli endale kinnisvaraäriga juba enne F1-te siirdumist kogunud märkimisväärse varanduse, seisuga aprill 2006 oli ta Sunday Timesi andmeil Põhja-Iirimaa rikkuselt kuues inimene umbes 160 miljoni naelaga. Tegutsenud teleshow'des ja heategevuses.
»»» 1965 Michaela Gerg-Leitner, Saksamaa mäesuusataja (Bad Tölz). MM-võistluste pronks 1989 Vailis supersuurslaalomis. Osales neljadel olümpiamängudel (1984-1994), parimaks jäi 1992 Albertville'is supersuurslaalomis saadud seitsmes koht. Võitnud MK-sarjas 1985-1995 kokku neli etappi, 3 kiirlaskumises ja 1 suurslaalomis.
»»» 1969 Faustino Hernán Asprilla Hinestroza, Kolumbia jalgpallur, ründaja (Tuluá). Kolumbia koondises 1993-2001 kokku 57 mängu ja 20 väravat. MM-võistluste finaalturniiril 1994 ja 1998, Copa América pronks 1993 ja 1995. Olümpiaturniiril 1992. Klubid: Cucuta Deportivo (1988–1989), Atlético Nacional (1989–1992, 2002–2003), Parma (1992–1995, 1998–1999), Newcastle United (1996–1998), Palmeiras (1999–2000), Fluminense (2000–2001), CF Atlante (2001–2002), Universidad de Chile (2003) ja Estudiantes de La Plata (2003–2004). Kolumbia meister 1991, Copa Libertadorese ja Copa Interamericana võitja 1989. UEFA karikavõitjate karikasarja võitja 1993, UEFA Cupi võitja 1995 ja superkarika võitja 1994.
»»» 1969 Jens Lehmann, Saksamaa jalgpallur, väravavaht (Essen). Saksamaa koondise 1998-2008 kokku 61 mängu. MM-võistluste hõbe 2002, pronks 2006, finaalturniiril ka 1998. EM-võistluste hõbe 2008, finaalturniiril ka 2000 ja 2004. Klubid: Schalke 04 (1988–1998), AC Milan (1998–1999), Dortmundi Borussia (1999–2003), Arsenal (2003–2008) ja VfB Stuttgart (2008–). Saksamaa meister 2002, Itaalia meister 1999, Inglismaa meister 2004. FA Cupi võitja 2005, FA Community Shield 2004. UEFA Cupi võitja 1997, UEFA Meistrite liiga finalist 2006. Euroopa parim väravavaht 1997, 2006.
»»» 1970 Sergei Ovtšinnikov, Venemaa jalgpallur, väravavaht (Moskva). Venemaa koondises 1993-2006 kokku 35 mängu. EM-võistluste finaalturniiril 1996 ja 2004. Klubid: Moskva Dinamo II (1988—1989), Moskva Dinamo (1990, 2006), Suhhumi Dinamo (1990), Moskva Lokomotiiv (1991—1997, 2002—2005), Lissaboni Benfica (1997—1999), Alverca (1999—2000) ja FC Porto (2000—2001). Venemaa meister 2002, 2004, kaikavõitja 1996, 1997, superkarika võitja 2003, 2005. Portugali karikavõitja 2000, 2001, superkarika võitja 2001. Venemaa meistrisarja 33 parema mängija nimistus 10 korda, sh. esiväravavahina 1993—1997, 2002, 2003. 5 korda meistrisarja parim väravavaht 1995, 1996, 2002, 2004, 2005. Töötas 2007 Lokomotiivi väravavahtide treenerina, 2008. aastast Kiievi Dinamo abitreener.
»»» 1970 Trent Dimas, USA riistvõimleja (Albuquerque, New Mexico). Olümpiavõitja 1992 Barcelonas kangiharjutuses. USA meister rööbaspuudel ja kangil 1990 ning toenghüppes 1991. MM-võistlustel osales 1992 Pariisis.
»»» 1970 Freddy Loix, Belgia autovõidusõitja (Tongeren). Autoralli MM-sarjas 1993-2004 kokku 86 etappi, lõpetanud 3 korda esikolmikus, võitnud 34 kiiruskatset. Meeskonnad: Toyota, Mitsubishi, Hyundai, Peugeot. Kauaaegne kaassõitja Sven Smeets. Alustas sportlaskarjääri 15-aastasea kardisõidus, oma esimese ralliauto (N-rühma Lancia Delta) muretses 1990.
»»» 1973 Patrik Berger, Tšehhi jalgpallur, poolkaitsja (Praha). Tšehhi koondises 1994-2001 kokku 42 mängu ja 18 väravat. EM-võistluste hõbe 1996, finaalturniiril ka 2000. Klubid: Praha Slavia (1991–1995), Dortmundi Borussia (1995–1996), Liverpool (1996–2003), Portsmouth (2003–2005), Aston Villa (2005–2008), Stoke City (2006–2007, laen) ja Praha Sparta (2008-). Saksamaa meister 1996, superkarikas 1995. Inglismaa FA Cup 2001, liiga karikas 2001, 2003, FA Charity Shield 2001. UEFA Cup 2001 ja superkarikas 2001.
»»» 1975 Markko Märtin, Eesti autovõidusõitja (Tartu). Osales autoralli MM-sarjas 1997-2005 kokku 86 etapil, võitis neist 5, lõpetas 18 korda esikolmikus, võitis 101 kiiruskatset ja kogus 207 punkti. Tehasemeeskonnad: Subaru (2001), Ford (2002-2004), Peugeot (2005). MM-võistluste pronks 2004, viies koht 2003. Võistlemist alustas ta 1994. aastal Lada Samaral. Aastal 1995 võitis oma esimese Eesti meistritiitli. 1997 ja 1998 tuli Eesti meistriks A-rühma autol. Aastatel 2001-2003 võitis kolm korda järjest E.O.S. Rally. Esimese MM-stardi tegi 1997 Soome rallil Toyota Celica Turbo 4WD roolis. 1999 sai ta Akropolise rallil esimesed MM-punktid. 2003 võitis esimese eestlasena MM-sarja etapi, Akropolise ralli. Kuni 2000. aastani oli kaardilugejaks Toomas Kitsing, pärast seda Michael Park. 18. septembril 2005 hukkus Park Walesi (Suurbritannia) ralli 15. kiiruskatsel teelt väljasõidu tagajärjel toimunud avariis. Õnnetuse tõttu katkestas Märtin 2005. aasta hooaja üldarvestuses neljandalt kohalt. Peugeot' tehasetiimis jätkas hooaega tema asemel rootslane Daniel Carlsson. Lisaks Akropolise rallile võitis MM-etapi Soomes (2003), Mehhikos, Korsikal ja Kataloonias (kõik 2004). 2008 sõlmis testisõi6tja lepingu Subaruga. Alates 2002. aastast elab ta Monacos. Eesti Vabariigi Punase Risti neljanda klassi ordeni kavaler (2004).
»»» 1976 Steffen Iversen, Norra jalgpallur, ründaja (Oslo). Norra koondises alates 1998. aastast kokku 75 mängu ja 21 väravat. EM-võistluste finaalturniiril 20000. Klubid: Trondheimi Rosenborg BK (1995–1996, 2006–), Tottenham Hotspur (1996–2003), Wolverhampton Wanderers (2003–2004) ja Oslo Vålerenga IF (2004–2005). Norra meister 1995, 1996, 2005, 2006. Inglise liiga karikasarja võitja 1999. Norra meistriliiga parim mängija 2006, Knikseni auhind (parim ründaja) 2006.
»»» 1976 Shefki Kuqi, Albaania päritolu Soome jalgpallur, ründaja (Vushtrri, Kosovo). Soome koondises alates 1999. aastast 52 mängu ja 6 väravat. Klubid: Mikkelin Palloilijat (1995–1996), HJK (1997–1999), FC Jokerit (2000), Stockport County (2001–2002), Sheffield Wednesday (2002–2003), Ipswich Town (2003, laen; 2003–2005; 2008, laen), Blackburn Rovers (2005–2006), Crystal Palace (2006–), Fulham (2007–2008, laen). SM-liiga edukaim väravakütt 2000. Noorem vend Njazi Kuqi on samuti jalgpallur.
»»» 1978 Peter Larsson, Rootsi murdmaasuusataja (Luleå). Tuntud eelkõige sprinterina, MK-sarja Düsseldorfi etapi võitja 2002, 2003, 2004 ja 2005. Olümpial 2006 Torinos 13. ja MM-il 2003 Val di Fiemmes 17. koht.
»»» 1985 Wu Minxia, Hiina naisvettehüppaja (Shanghai). Olümpiavõitja 2004 Ateenas ja 2008 Pekingis sünkroonhüpetes 3 m hoolaualt koos Guo Jingjing'iga, -hõbe Ateenas ja -pronks Pekingis 3 m hoolauahüpetes individuaalselt. MM-võistlustel võitnud sünkroonhüpped 2001, 2003 ja 2007, hõbe 2005 ja 2007 3 hoolaualt ning 2001 ja 2005 1 m hoolaualt, pronks 2003 3 m hoolaualt.
»»» 1986 Iliais Iliadis (sünd. Jarji Ziadauri), Gruusia päritolu Kreeka judomaadleja (Gruusia). Olümpiavõitja 2004 Ateenas kuni 81 kg kaalus. MM-võistluste hõbe 2005 Kairos ja 2007 Rio de Janeiros kuni 90 kg kaalus. Euroopa meister 2004 Bukrestis kuni 81 kg kaalus. Gruusia värves olümpiaks tulnud Zurab Zviadauri nõbu.
SURMAPÄEV
««« 1932 Frederick Dewhurst Yates, Inglismaa maletaja (sünd. 16.01.1884). Krooniti kuus korda Suurbritannia malemeistriks. Võitnud malelaua taga Aleksander Alehhinit, Max Euwe't, Akiba Rubinsteini ja Milan Vidmarit, ehkki kokkuvõttes jäi ta miinustesse. Positsioonimängu harrastanud José Raúl Capablanca ja Géza Maróczy vastu ei suutnud ta võita ühtegi partiid. Suri une pealt.
««« 1965 Aldo Nadi, Itaalia vehkleja (West Los Angeles, California - sünd. 29.04.1899 Livorno). Olümpiavõitja 1920 Antverpenis floreti, epee ja espadroni meeskonnavõistluses ning -hõbe espadroni individuaalvõistluses venna Nedo Nadi järel. Emigreerus 1935 USA-sse ja õpetas nii New Yorgis kui Los Angeleses vehklemist. Mõlemale vennale õpetas vehklemist nende isa Beppe Nadi. Nedo võitis Stockholmis ja Amsterdamis küll kuus medalit, kuid asjatundjad pidasid Aldot siiski paremaks vehklejaks.
««« 1986 Francis Michael "King" Clancy, Kanada jäähokimängija, kaitsja (Toronto, Ontario - sünd. 25.02.1903 Ottawa, Ontario). Mängis NHL-is 16 hooaega (Ottawa Senators, Toronto Maple Leafs), hiljem oli treener, kohtunik ja meeskonnajuht. Stanley karikavõitja 1923, 1927 ja 1932. 31. märtsil 1923 mängis ta Edmonton Eskimose vastu esimese mängijana NHL-i ajaloos kõigil kuuel positsioonil - kui Senatorsi väravavaht kolmandal kolmandikul kaheks minutiks eemaldati, asus Clancy väravasse. 1936 loobudes oli ta liiga ajaloo edukaim kaitsja 136 väravaga. Jäähoki Kuulsuse hallis 1958. Ajakirja The Hockey News 1998. aastal koostatud kõigi aegade 100 parema mängija edetabelis 52. koht.
SÜNDMUSED
¤ 1957 jälgis Los Angeleses peetud NFL-i kohtumist 49ers ja Ramsi vahel rekordiline arv pealtvaatajaid - 102 368.
¤ 1963 tõusis Gordie Howe NHL-i kõigi aegade edukaimaks väravakütiks 545 väravaga.
¤ 1978 nokautis Larry Holmes profipoksi raskekaalu tiitlimatšis Las Vegase Caesars Palace'is seitsmendas raundis Alfredo Evangelista.
¤ 1991 tõusis Martina Navratilova turniirivõitude arvult (157) Chris Everti kõrvale.
Koostanud
TOIVO KIVIMETS, Sportnet
Allikad: Wikipedia, ESBL, Sport XX Sajandil (Tiit Lääne & Tiit Kuningas, 2002), Postimees, Eesti Spordileht, Sportnet.
Fotod: Pressifoto, Reuters, Internet
