Norralanna ja sakslase tütar võitis USA-le olümpiakulla mäesuusatamises. Kes? Vaid üks võidusõitja on suutnud tulla maailmameistriks nii mootorrataste ringrajasõidus kui ka F1 piloodina. Kes? Selle kolmedelt olümpiamängudelt neli medalit võitnud jooksja karjäär algas kahe esikohaga Vahemere mängudel 1963. Kelle? Üks jäähokit mänginud kaksikvendadest Maiorovitest oli tuntud telekommentaator. Kumb? Ta sai autasuks Viljandimaal Säga külas Aaviku asendustalu. Kes?
SÜNNIPÄEV
»»» 1895 Maurice Cottenet, Prantsusmaa jalgpallur, väravavaht (Le Raincy - surn 11.04.1972). Mängis Prantsusmaa koondises 1925-1927 kokku 18 mängu, neis kahes oli kapten. Laskis enda väravasse 69 palli, neist 9 esimeses mängus Itaalia vastu. Viimases mängus 12. juunil 1927 lõid Itaalia mängijad Cottenet' väravasse 13 palli. Klubid: Jeanne-d'Arc Sport, Raincy Sports, Olympique de Paris, AS Cannes (1926-1927), RU Algérois (Alžeeria) ja AS Bône (Alžeeria). 1938. aasta MM-il oli Prantsusmaa koondise kehalise ettevalmistuse treener. Klubid treenerina SM Caen (1936-1938), AS Cannes (1945-1946) ja FC Sète (1948-1950).
»»» 1909 Maximilian Adelbert "Madcap Maxie" Baer, USA poksija (Omaha, Nebraska - surn. 21.11.1959 Hollywood, California). Profipoksi raskekaalu maailmameister 1934-1935. Kerkis maailmameistriks 14. juunil 1934, mil nokautis 125 kilo kaalunud Primo Carnera. Kaotas tiitli 13. juunil 1935, kui jäi Long Island Citys alla James J. Braddockile. Pidas profina 84 matši, võitis neist 72 (sh. 53 nokaudiga) ja kaotas 12. Lisaks Carnerale alistas ta teiste seas Tommy Loughrani, Ernie Schaafi, Walter Cobbi, Kingfish Levinsky, Max Schmelingu, Tony Galento, Ben Foordi ja Tommy Farr. Siirdus profileeri 1929.
»»» 1919 Gretchen Kunigk Fraser, USA mäesuusataja (Tacoma, Washington - surn. 17.02.1994 New York City). Olümpiavõitja 1948 Sankt Moritzis slaalomis ja -hõbe alpi kahevõistluses. Norralanna ja sakslase tütar. Pääses 1940. aasta olümpiaks USA võistkonda, kuid mängud jäid sõja tõttu ära. Võitis olümpiakulla nädal enne oma 29. sünnipäeva. 1938 Sun Valleys kohtus 1936. aasta olümplase Don Fraseriga ja kaks suusatajat abiellusid 1939. Suri Lillehammeri olümpia ajal, abikaasa Don oli lahkunud samal aastal.
»»» 1924 John "Budge" Edward Patty, USA tennisist (Forth Smith, Arkansas). Prantsuse meistrivõistluste võitja üksikmängus 1950 ja segapaarismängus 1946, Wimbledoni võitja üksikmängus 1950 ja meespaarismängus 1957. USA meistrivõistlustel jõudis 1957 üksikmängus finaali. Üks kolmest USA meesmängijast, kes võitnud üksikmängus nii Prantsuse kui USA meistritiitli (ülejäänud Don Budge 1938 ja Tony Trabert 1955). Elab Šveitsis Lausanne'is.
»»» 1934 John Surtees, Inglismaa autovõidusõitja (Tatsfield, Surrey). Ainus võidusõitja, kes tulnud maailmameistriks nii mootorrataste kui ka F1 autode ringrajasõidus. Osales tsiklite MM-il 1952-1960 ning sai 7 kulda ja 1 pronksi. Kullad tulid 500 cm3 klassis 1956, 1958, 1959 ja 1960 ning 350 cm3 klassis 1958, 1959 ja 1960, kõik MV Agustaga. Võitis kokku 38 etappi. F1 MM-sarjas võistles 1960-1972 kokku 111 stardis. Maailmameister 1964 Ferrariga, teine 1966 Ferrari ja Cooperi roolis. Võitis kokku 6 etappi, jõudis esikolmikusse 24 GP-l, alustas 8 korda parimalt stardikohalt ning sõitis 10 kiireimat ringi. Punkte kokku 180. Meeskonnad Lotus, Cooper, Lola, Ferrari, Honda, BRM, McLaren ja viimased kolm aastat oma tiimis Surtees.
»»» 1938 Mohammed Tlili ben Abdallah, tuntud ka kui Gammoudi, Tuneesia kergejõustiklane (Sidi Ach). Olümpiavõitja 1968 Mexico Citys 5000 m (14.05,0), -hõbe 1964 Tokyos 10 000 m (28.24,8) ja 1972 Münchenis 5000 m (13.27,4) ning -pronks 1968 Mexico Citys 10 000 m (29.34,2) jooksus. Aafrika pikamaajooksu üks pioneere. Paistis esimest korda silma 1963, kui võitis Vahemere mängudel Napolis mõlemad pikad jooksudistantsid. Edu kordus 1967 Tunises peetud mängudel, 1971 Izmiris sai ta 5000 meetris teise koha. Münchenis pidi ta lõpuspurdis tunnistama soomlase Lasse Vireni paremust.
»»» 1938 Boriss Maiorov, N Liidu jäähokimängija, ründaja (Moskva). Olümpiavõitja 1964 Innsbruckis ja 1968 Grenoble'is, maailmameister 1963, 1965, 1966, 1967 ja 1969. MM-il 1961 parim mängija ja sümboolse tähtede meeskonna liige. N Liidu meister Moskva Spartakis 1962, 1967 ja 1969. N Liidu meistrisarjas mängis 400 mängu ja viskas 255 väravat, N Liidu koondises tegi 1960-1969 kaasa 134 mängu ja saavutas 65 väravat. Spartakis kuulus ta ühte ründekolmikusse koos kaksikvenna Jevgeni ja Vjatšeslav Staršinoviga.
»»» 1938 Jevgeni Maiorov, N Liidu jäähokimängija, ründaja (Moskva - surn. 10.12.1997 Moskva). Olümpiavõitja 1964, maailmameister 1963 ja 1964, N Liidu meister 1962 ja 1967. N Liidu meistrivõistlustel mängis Moskva Spartaki eest 200 mängu ja viskas 192 väravat, N Liidu koondises 42 mängu ja viskas 20 väravat. Spartakis (1956-1967) kuulus ühte ründekolmikusse koos kaksikvenna Jevgeni ja Vjatšeslav Staršinoviga. Alates 1982. aastast kuni surmani tegutses telekommentaatorina.
»»» 1945 Ralph Douglas Doubell, Austraalia kergejõustiklane (Melbourne, Victoria). Olümpiavõitja 1968 Mexico Citys 800 m jooksus. Lõpetas Melbourne'i ülikooli, harjutas Austrias sündinud treeneri Franz Stampfli juhendamisel. Esimese suurema võidu sai universiaadil 1967 Tokyos ajaga 1.46,7. Olümpiahooajal ei saanud Achilleuse kõõluse vigastuse tõttu kuus kuud võistelda. Mexicos olümpiafinaalis kattis favoriit Wilson Kiprugut (Keenia) avaringi 51 sekundiga, Doubell alustas oma spurti alles viimases kurvis, kuid see õnnestus. Lõpuaeg 1.44,3 oli MR-i kordamine. Tulemus on Austraalia rekord siiamaani. Plaanis võistelda ka Münchenis, kuid säärevigastus sundis karjääri lõpetama. Töötas hiljem Austraalias Deutsche Bank Groupis, oli kuni 2007. aastani Sydney Telstra staadioni direktor.
»»» 1946 Ian Porterfield, Suurbritannia jalgpallur ja (poolkaitsja) ja treener (Dunfermline - surn. 11.09.2007 Surrey). Mängis elukutselisena 1964-1979, klubid Raith Rovers (1964–1967), Sunderland (1967–1977), Reading (1976, laen) ja Sheffield Wednesday (1977–1979). FA Cupi võitja 1973. Treenerina alustas 1979 Rotherham Unitedis. Pärast kahte hooaega Chelsea's (1991-1993) sai Sambia koondise peatreeneriks (1993-1994). Juhendanud veel Zimbabwet (1996-1997), Omani, Trinidad & Tobagot (2000-2001) ja Armeeniat (2006-2007). Suri vähki.
»»» 1959 Roberto Pupo Moreno, Brasiilia autovõidusõitja (Rio de Janeiro). Osales F1 autode MM-sarjas 1982-1995 kokku 77 etapil, jõudis ühe korra esikolmikusse (teine koht Jaapanis 1990) ja kogus 15 punkti. Meeskonnad Lotus, AGS, Coloni, EuroBrun, Benetton, Jordan, Minardi, Andrea Moda ja Forti. CART- ja ChampCari sarjas 1995-1986, 1996-2001, 2003 ja 2007. Kokku 120 starti, 2 võitu ja 2 parimat stardikohta. 2000 sai hooaja kokkuvõttes kolmanda koha. Formula 3000 rahvusvahelise sarja võitja 1988.
»»» 1962 Eric Vanderaerden, Belgia jalgrattur (Lummen). Debüteeris profileeris 1983 ja võitis samal aastal nii Vueltal kui Tour de France'il proloogi. Touril kokku 5 etapivõitu (1983, 1984, 1985), kandnud 5 päeva kollast särki (1983 ja 1985). Klassikutes võitis Ronde van Vlaandereni 1985 ja Pariisi-Roubaix' 1987. Sai 1986 Tour de France'il aktiivseima ratturi rohelise särgi. Pärast 1988. aastat hakkas karjäär allamäge veerema, ehkki temas nähti kodumaal Eddy Merckxi mantlipäritjat. Oli hea temposõidus, kuid ei suutnud kannatada mägedes. Pärast karjääri tegutsenud erinevate meeskondade mänedžerina. Augustist 2006 DFL-Cyclingnews-Litespeedi spordidirektor. Tema poeg Michael liitus sama klubiga septembris 2007.
»»» 1963 José María Bakero Escudero, Hispaania/Baski jalgpallur (Goizueta, Navarre). Hispaanias koondises kokku 29 mängu ja 7 väravat. MM-võistluste finaalturniiril 1990, 1994, EM-il 1988. Alustas 17-aastaselt 1980 Real Sociedadis, tegi kaheksa hooaja jooksul kaasa 160 liigamängu ning krooniti 1981 ja 1982 Hispaania meistriks ning 1987 ka karikavõitjaks. 1988 siirdus FC Barcelonasse ja jäi sinna üheksaks hooajaks. Mängis liigas 329 mängu, tuli 4 korda Hispaania meistriks (1991-1994), 1 korra karikavõitjaks (1990), 4 korda superkarika võitjaks (1991, 1992, 1994, 1996), Euroopa meistrite karikaturniiri võitjaks (1992), Euroopa karikavõitjate karikaturniir võitjaks (1989, 1997) ja superkarika võitjaks (1993). Pärast Barcelonast vabastamist käis end suvel 1997 näitamas Middlesbrough's ja Norwich Citys, kuid lepingut ei saanud. Enne karjääri lõpetamist mängis mõnda aega CD Veracruzis. Olnud Barcelonas Llorenç Serra Ferreri ja Louis van Gaali kõrval abitreener, 2004/2005 juhendas Málagat, augustis 2005 kinnitati Real Sociedadi spordidirektoriks ning hooaja 2005/2006 lõpus peatreeneriks. 2006/2007 hooaja alguses asendati Juan Ramón Muñizega. Oli Valencias Ronald Koemani abiline, kuid lahkus koos hollandlasega aprillis 2008. Sama aasta suvest Rumeenia klubi CS Otopeni peatreener.
»»» 1967 Uwe Dassler, Saksamaa (SDV) ujuja (Ebersbach, Saksimaa). Olümpiavõitja 1988 Soulis 400 m vabaujumises, -hõbe 4 x 200 m vabalt teateujumises ja -pronks 1500 m vabaujumises. Euroopa meister 400 m vabaujumises 1985 Sofias ja 1987 Strasbourg'is, 1500 meetris 1985 kuld ja 1987 hõbe. 1991 Ateenas kuulus 4 x 200 m teateujumises pronksi saanud meeskonda.
»»» 1967 Ciro Ferrara, Itaalia jalgpallur, kaitsja (Napoli). Itaalia koondises 1987-2000 kokku 49 mängu. MM-võistluste hõbe 1990 ja EM-võistluste hõbe 2000 (tegi mõöemal turniiril kaasa ühes mängus). MM-il 2006 kuulus Itaalia koondise tehnilise personali hulka, pärast MM-i kuulub Juventuses taustajõudude hulka. Tuntud hea laulumehena. Mängis oma karjääri (1985-2005) jooksul vaid kahes klubis: SSC Napolis 1985-1994 ja Torino Juventuses 1994-2005. 7-kordne Itaalia meister (1987, 1990, 1995, 1997, 1998, 2002, 2003), 2-kordne Itaalia karikavõitja (1987, 19995), 5-kordne Itaalia superkarika võitja (1990, 1995, 1997, 2002, 2003), UEFA Meistrite liiga (1996), UEFA karikasarja (1989), Intercontinetal Cupi (1996) ja Euroopa superkarika (1997) võitja.
»»» 1967 Eric "Hank" Gathers, USA korvpallur (Philadelphia, Pennsylvania – surn. 04.03.1990 Los Angeles, California). Mängis University of Southern California ja seejärel Loyola Marymount University eest. Varises 4. märtsil 1990 mängus Portlandiga pärast palli pealtpanekut väljakule ja ning haiglasse jõudes tunnistasid tohtrid 23-aastase noormehe surnuks. Lahang näitas, et surma põhjustas haige südamelihas.
»»» 1972 Steven "Steve" McManaman, Inglismaa jalgpallur, poolkaitsja (Liverpool). Inglismaa koondises 1994-2001 kokku 37 mängu ja 3 väravat. Osales MM-il 1998 ning EM-il 1996 ja 2000. Klubid: Liverpool (1989-1999), Madridi Real (1999-2003) ja Manchester City (2003-2005). Liverpooliga FA Cupi võitja 1992 ja liiga karikasarja võitja 1995 (finaali parim mängija). Realiga Hispaania meister 2001 ja 2003, UEFA Meistrite liiga võitja 2000 ja 2002 ning UEFA karikasarja võitja 2002. Oli nooruses Evertoni poolehoidja, kuid hakkas mängima Liverpooli eest.
»»» 1973 Mathias Fredriksson, Rootsi murdmaasuusataja (Uddevalla). Olümpiapronks 2006 Torinos 4 x 10 km teatesõidus. MM-võistlustelt on Östersundi suusaklubi esindaval rootslasel neli medalit - 15 km klassika ja teatesõidu hõbe Lahtist (2001) ja teatesõidu pronks Val di Fiemmest (2003) ja Sapporost (2007). Osalenud olümpiamängudel alates Lillehammerist 1994. MK-sarja üldvõitja hooajal 2002/2003, kokku 9 etapivõitu ja 15 korda esikolmikus. Abielus suusataja Emma Helena Nilssoniga. Vend Thobias Fredriksson on samuti suusataja, õde Gabriella.
»»» 1975 Yumileidi Cumbá, Kuuba kergejõustiklane (Guantánamo). Olümpiavõitja 2004 Ateenas kuulitõukes 19.59-ga. Sai kulla pärast seda, kui venelanna Irina Koržanenko (21.06) esikoht positiivse dopinguproovi tõttu tühistati. Isikliku rekordi 19.97 tõukas vahetult enne olümpiat Huelvas peetud Ibeero-Ameerika mängudel. 1996 Atlantas 16., 2000 Sydneys 6. ja 2008 Pekingis 20. koht. Universiaadi võitja 2001 ja teine 1997, Pan Ameerika mängude võitja 2003, teine 1999 ja 2007 ning kolmas 1995. Juunioride MM-i hõbe 1994 Lissabonis. Sise-MM-i hõbe 2004. Heitnud ketast 42.84.
»»» 1976 Ricardo Alexandre Martins Soares Pereira, mängijanimega Ricardo, Portugali jalgpallur, väravavaht (Montijo). Portugali koondises alates 2001. aastast kokku 79 mängu. MM-võistluste neljas 2006, finaalturniiril 2002, EM-võistluste hõbe 2004, finaalturniiril 2008. Klubid: CD Montijo (1993-1994), Porto Boavista (1994-2003), Lissaboni Sporting (2003-2007), Sevilla Real Betis (2007-). Portugali meister 2001, karikavõitja 1997, 2007 ja superkarika võitja 1997. UEFA Cupi finalist 2005.
»»» 1980 Mark "Marco" Bresciano, Austraalia jalgpallur, poolkaitsja (Melbourne). Mänginud Austraalia noortekoondistes 1997-2000 kokku 27 mängu ja löönud 5 väravat, alates 2001. aastast A-koondises 46 mängu ja 11 väravat. Alustas 1995 kodumaal Bulleen Lionsis ja Carltonis, alates 1999. aastast Itaalias - Empoli (1999-2002), Parma (2002-2006) ja Palermo (2006-).
»»» 1983 Rafael van der Vaart, Hollandi jalgpallur, poolkaitsja (Heemskerk). Debüteeris Hollandi koondises 6. oktoobril 2001 Andorra vastu ning on nüüdseks mänginud 61 mängu ja löönud 13 väravat. MM-võistluste finaalturniiril 2006, EM-il 2004 ja 2008. Klubid: Amsterdami Ajax (2000-2005), Hamburger SV (2005-2008) ja Madridi Real (2008-). Hollandi meister 2002 ja 2004. Ema hispaanlanna (pärit Cádizi lähistelt), isa hollandlane. Abiellus 10. juunil 2005 Sylvie Meisiga, poeg Damian Rafael sündis 28. mail 2006.
»»» 1985 Šárka Záhrobská, Tšehhimaa mäesuusataja (Benecko). MM-võistlustelt kuld 2007 Åre ja pronks 2005 Bormios slaalomis. Åres jäi alpi kahevõistluses pronksmedalist vaid 0,20 sekundi kaugusele, Bormios oli samal alal neljas. MK-sarjas võitis esimese slaalomi 30. novembril 2008 Aspenis. Moodustab koos venna Petr Záhrobský ja treenerist isa Petr Záhrobskýga Ski Team Krkonoši. Šarka valmistub tiitlivõistlusteks Tšehhimaa koondisest eraldi.
SURMAPÄEV
««« 1940 Gunnar Mikael Höckert, Soome kergejõustiklane (Karjala kannas - sünd. 12.02.1910 Helsingi). Olümpiavõitja 1936 Berliinis 5000 m jooksus ajaga 14.22,2. Sama aasta 16. septembril püstitas Höckert Stockholmis MR-i 3000 m jooksus 8.14,8-ga ja nädalapäevad hiljem samas 2 miili margi 8.57,4. Veel nädal hiljem kordas ta Malmös Jules Ladoumègue'i 2000 m jooksu MR-i 5.21,8. Höckerti karjääri rikkus reuma ja 1936 jäigi tema ainsaks edukakas hooajaks. Talvesõja ajal läks reservleitnandina vabatahtlikuna rindele ning hukkus Karjala kannasel üks päev enne oma 30-ndat sünnipäeva.
««« 1947 Martin Klein, Eesti maadleja (Tarvastu vald, Viljandimaa - sünd. 12.09.1884 Tarvastu vald). Olümpiahõbe 1912 Stockholmis kreeka-rooma maadluse keskkaalus (kuni 75 kg). Pidas olümpiaajaloo pikima, 11 tundi ja 40 minutit väldanud maadlusmaratoni soomlase Alfred Asikaineni vastu ja võitis. 1913 Breslaus MM-il katkestas matši käevigastuse tõttu, samal aastal Kiievis Venemaa olümpial oli raskekaalus võitja. 1912 sai Balti meistrivõistlustel III klassis teise auhinna. Oli lühikest aega ka tsirkusemaadleja. Võttis Sakala partisanide pataljonis osa Vabadussõjast ja sai autasuks Viljandimaal Säga külas Aaviku asendustalu. 1919 kutsuti Tondi spordilaagrisse treenima Eesti maadlusmeeskond Antverpeni olümpiaks. Aastast 1962 korraldatakse Mustlas ja Viljandis kreeka rooma maadluses Martin Kleini mälestusvõistlusi. Rammukatsumised ja turnimised algasid kodutalus Kiltsil, õhutajaks Tarvastu aednik Mart Valge. Läks 17-aastaselt laevale, hiljem oli Peterburi ehitustööline. Maadlussaladustega tutvus Peterburis Tõnu Võimula maadlusseltsides, küpsuse saavutas Sanitase spordiklubis, kus töötas ka valvurina.
««« 1972 Jan Wils, Hollandi arhitekt (sünd. 22.02.1891 Alkmaar). Amsterdami olümpiastaadioni projekti autor, osales ka 1928. aasta olümpia arhitektuurikonkursil ja sai sama staadioni eest kuldmedali. Neoplastitsismi (De Stijl) kui kunstivoolu üks alusepanijaid.
««« 1977 Luigi Bertolini, Itaalia jalgpallur, poolkaitsja (sünd. 13.09.1904 Busalla). Itaalia koondises alates 1929. aastast 26 mängu. Maailmameister 1934. Mängis klubijalgpalli Savona, Alessandria ja Juventuse eest, viimasega tuli neli korda Itaalia meistriks.
««« 2004 Shirley Barbara Strickland-de la Hunty, Austraalia kergejõustiklane (Perth, Western Australia - sünd. 18.07.1925 Guildford, Western Australia). Olümpiavõitja 1952 Helsingis ja 1956 Melbourne'is 80 m tõkkejooksus ja Melbourne'is ka 4 x 100 m teatejooksus, -hõbe 1948 Londonis 100 m jooksus, -pronks Londonis 100 m jooksus ja 80 m tõkkejooksus ning Helsingis 100 m jooksus. Austraalia kõigi aegade edukaim jooksja. Spordiedu saavutas alles pärast Western Australia ülikooli lõpetamist 1945. Võitis 1959 Rahvaste Ühenduse mängudel kolm kulda. 1955 jooksis Poolas 100 m MR-i 11,3 sekundiga. Oli olümpiamängudel 1968 ja 1976 Austraalia koondise administraator. Tegutses aktiivselt ka poliitikas (demokraatlik partei) ja lõi kaasa keskkonnakaitses. Sydney olümpiamängude avamisel 2000 oli staadionil üks olümpiatule edasiviijaid. 2001 pani oma olümpiamedalid oksjonile ning gupp ärimehi ostis need ühele Melbourne'i muuseumile. Tema surnukeha leiti 16. veebruaril 2004 tema köögi põrandalt, ekspertiis näitas, et surm oli saabunud viis päeva varem, kuid selle põhjus jäigi selgusetuks.
SÜNDMUSED
¤ 1927 tulid USA meistriks iluuisutamise üksiksõidus meestest Nathaniel Niles ja naistest Beatrix Loughran.
¤ 1928 avas Šveitsi liidupresident Edmund Schulthess St. Moritzis II taliolümpiamängud. Olümpiavande andis suusataja Hans Eidenbenz.
¤ 1932 võitis norralane Johan Grøttumsbråten Lake Placidis teist korda kahevõistluse. Lisaks oli ta ka silmapaistev murdmaasuusataja, võites 1924 pronksi 50 km ja hõbeda 18 km distantsil ning 1928 kulla 18 kilomeetris.
¤ 1937 avati Prantsusmaal Chamonix's esimesed ametlikud MM-võistlused suusatamises. Aastatel 1926-1935 toimunud tiitlivõistlused olid FIS-i mängude nime all. Viiest kavas olnud alast võitsid norralased neli, suusahüpetes kuulus neile koguni nelikvõit. Vaid meeste 50 km distantsil tuli esimeseks soomlane Pekka Niemi. Kahe pronksmedaliga (50 km ja 4 x 10 km) üllatas Itaalia.
¤ 1938 avati Prahas MM-turniiri jäähokis, kus esmakordselt viibis ka vaatleja Eestist - Raoul Saue.
¤ 1940 oleksid Garmisch-Partenkirchenis pidanud lõppema V taliolümpiamängud. Algselt korraldajaks valitud Sapporo keeldus 1938. aastal ja nii anti ROKi 38. istungjärgul Londonis 1939. aastal talimängude korraldamisõigus taas Ga-Pale. 1944. aasta mängud pidi korraldama Cortina d'Ampezzo. Mõlemad talimängud jäid II maailmasõja tõttu ära.
¤ 1940 peeti Viljandis esimesed Eesti meistrivõistlused mäesuusatamises. Meeste slaalomis startis Närksa mäel 200 m pikkusel ja 15 väravaga rajal 31 suusatajat. Võidumees oli Evald Tupits.
¤ 1950 avati Moskvas naiste kiiruisutamise MM-võistlused, kus kolmandat aastat järjest võitis esikoha Maria Issakova (N Liit).
¤ 1951 selgusid Liiva-Valdeku krossirajal Eesti esimesed ametlikud meistrid talimotokrossis. Meistriks tulid Gunnar Holm (noorte 125 cm3), Virve Gustel (naiste 125 cm3), Õilme Gustel (naiste 350 cm3), Karl Sorts (125 cm3), Jaan Küünemäe (350 cm3), Endel Vahter (750 cm3) ja Anatoli Šulgin - Sergei Prokofjev (külgvankrid 750 cm3).
¤ 1957 asutati New Yorgis NHL-i mängijate assotsiatsioon, esimeseks presidendiks valiti Detroidi Red Wingsi mängija Ted Lindsay.
¤ 1968 võidutses Grenoble'is naiste iluuisutamises ameeriklanna Peggy Fleming, kellest sai pärast kogu USA iluuisutamiskoondise hukkumist lennuõnnetusel 1961. aastal esimene ameeriklasest olümpiavõitja sel spordialal.
¤ 1968 krooniti Grenoble'is lõpuks ometi olümpiavõitjaks juba 40-aastane Itaalia bobisõidukuulsus Eugenio Monti. 11-kordne maailmameister tuli esimeseks kahebobil. Paar päeva hiljem sai ta teise kulla neljabobil. Kokku saavutas Monti bobisõidus neljadel mängudel (1956-68) kaks täiskomplekti olümpiamedaleid.
¤ 1968 võidutses Grenoble'is kahevõistluses Saksamaa LV sportlane Franz Keller. Tõnu Haljandi osaks oli 12. koht.
¤ 1971 viskas Montreal Canadiensi ründaja John Believau NHL-is oma 500. värava.
¤ 1972 jahmatas Sapporo suurel hüppemäel kõiki võiduga Poola suusalendur Wojciech Fortuna. Olümpiavõit tuli vaid 0,1-punktilise eduga šveitslase Walter Steineri ees.
¤ 1972 võitis Sapporos iluuisutamise meeste üksiksõidus kuldmedali tšehh Ondrej Nepela, kelle asetasid esikohale kõik kohtunikud.
¤ 1973 krooniti USA-s Michigani osariigis Gulli järvel jääpurjetamise DN-klassi esimeseks maailmameistriks eestlane Ain Vilde.
¤ 1973 alistas austraallanna Shane Gould naiste 1500 m vabaujumises esimesena 17 minutit piiri, saades ajaks 16.56,9.
¤ 1973 kaotas Philadelphia 76ers NBA põhihooajal 20. mängu järjest.
¤ 1976 võitis Innsbruckis iluuisutamise meeste üksiksõidu britt John Curry, kes 1992. aastal suri ta 20. sajandi katku AIDS-i.
¤ 1978 lõppesid Poolas Krynica Morskas EM- ja MM-võistlused jääpurjetamise DN-klassis. Maailmameistriks tuli poolakas Bogdan Kramer. Endel Vooremaa oli teine ja Vello Kuusk kolmas. Juunioride arvestuses kuulus tiitel Vaiko Vooremaale. EM-võistlustel pälvis meistritiitli Vello Kuusk, Jüri Šaraškin saavutas pronksi.
¤ 1984 püstitas Wayne Gretzky NHL-i hooaja rekordi arvulises vähemuses visatud väravate arvult - 11.
¤ 1984 saavutas Sarajevos 20 km laskesuusatamises kulla Saksamaa LV sportlane Peter Angerer. Kolm päeva hiljem sai ta hõbeda 10 kilomeetris ja seejärel veel pronksi teatesuusatamises. Täiskomplekti olümpiamedaleid kogus Sarajevos ka norralane Eirik Kvalfoss.
¤ 1987 kohtus N Liidu jäähokikoondis kultuuri- ja spordipeo Rendez-vouz 87 sarjas Quebecis esimest korda NHL-i tähtede esindusega ja võitis 4:3.
¤ 1989 krooniti USA meistriks iluuisutamise naisüksiksõidus Jill Trenary.
¤ 1990 peeti Miamis NBA 40. Tähtede mäng: Ida lõi Läänt 130:113.
¤ 1990 krooniti USA meistriks iluuisutamise meesüksiksõidus Todd Eldredge.
¤ 1990 alistas Tallinna Kalev N Liidu korvpallimeistrivõistlustel Kaunase Žalgirise 93:74.
¤ 1990 mängis Eesti käsipallikoondis kolme päeva jooksul kolm korda Soome koondisega. Pirkkolas kaotati 24:28, Tapiolas võideti 26:23 ja Karjaas mängiti viiki 21:21.
¤ 1992 asusid Albertville'is esimest korda talimängude ajaloos starti naislaskesuusatajad. 7,5 km distantsil oli parim Anfissa Reztsova (SRÜ), kes veel neli aastat tagasi tegeles murdmaasuusatamisega ja tuli Calgarys olümpiavõitjaks teatesuusatamises.
¤ 1993 sai Kristina Šmigun Euroopa esimestel noorte olümpiapäevadel Itaalias Aostas 5 km klassikasõidus kolmanda ja 7,5 km viitstardist sõidus teise koha.
¤ 1995 krooniti USA meistriks iluuisutamise meesüksiksõidus Todd Eldredge.
¤ 1995 püstitas inglane Mark Foster MR-i 50 m liblikujumises 23,55 sekundiga.
¤ 1995 püstitas sakslanna Sandra Völker Euroopa rekordi 50 m seliliujumises 27,67 sekundiga.
¤ 1995 püstitas uusmeremaalane Danyon Loader MR-i 400 m vabaujumises 3.40,46-ga.
¤ 1996 peeti San Antonios NBA 46. Tähtede mäng. Ida sai Läänest jagu 129:118.
¤ 1996 võitis Tartu suusamaratoni teist aastat järjest rootslane Håkan Westin. Teine oli Andrus Veerpalu.
¤ 1996 kaotas Tallinna Kalev Dubai korvpalliturniiri poolfinaalis Ukraina koondisele 65:83.
¤ 1996 võitis Pärnus peetud Paul Kerese mälestusturniiri inglane Nigel Short.
¤ 1997 viigistas Eesti jalgpallikoondise Monacos MM-valikturniiri mängus Šotimaaga 0:0. Tegemist oli eelmise aasta sügisel Tallinnas ära jäänud kohtumisega.
¤ 1998 võitis Naganos meeste 20 km laskesuusatamise norralane Halvard Hanevold. Esimest korda pärast 1980. aastat ei saanud sel distantsil medalit sakslane. Parima eestlasena oli Janno Prants 18.
¤ 1998 võidutsesid Nagano kiiruisuhallis sakslannad - 3000 m distantsil hõivati kogu poodium. Oma kolmanda olümpiakulla sai Gunda Niemann-Stirnemann.
¤ 1998 jäi Naganos naiste ühekelgul kaht nobedamat lahutama vaid 0,002 sekundit. Õnnelik võitja oli Silke Kraushaar, õnnetu kaotaja Barbara Niedernhuber, mõlemad Saksamaalt. 44 aasta ja 305 päeva vanusest Neitsisaarte kelgutajast Anne Abernathy'st sai läbi aegade vanim talimängudel võistelnud naine.
¤ 1998 saadi Naganos lõpuks alustada mäesuusaaladega (varem oli seganud ilm). Naiste supersuurslaalomis edestas Picabo Street (USA) Michaela Dorfmeisterit (Austria) 0,01 sekundiga.
¤ 1998 võitis Nagano mängudel Hakubas K-90 mäe hüpped soomlane Jani Soininen.
¤ 2002 sai Salt Lake Citys laskesuusatamises oma neljast selle olümpia kullast esimese norralane Ole Einar Bjørndalen. Eestlastest oli 20 km pikkusel distantsi edukaim Roland Lessing 45. kohaga.
¤ 2002 võitis Salt Lake Citys laskesuusatamises naiste 15 km vaid 158 cm pikkune sakslanna Andrea Henkel.
¤ 2002 tõi Salt Lake Citys iluuisutamise paarissõit kaasa XIX talimängude ühe suurema skandaali, kui algselt kuulutati võitjaks Venemaa paar Jelena Berežnaja ja Anton Sihharulidze, kuid teiseks jäänud kanadalaste Jamie Sale'i ja David Pelletier' arvates polnud kohtunikud objektiivsed ja sisse anti protest. ROK ja rahvusvaheline uisuliit (ISU) uurisid juhtumit ning lõpuks otsustati kuld anda ka Kanada paarile. Prantsuse kohtuniku Reine Le Gougne'i hääl tühistati ning ülejäänud häälte (4:4) põhjal anti välja teine kuld. Pärast olümpiat muutis ISU hindamise süsteemi ning nüüd on sarnased juhtumid välistatud.
¤ 2002 üritas Salt Lake Citys Saksamaa kelgutaja Georg Hackl võita oma neljandat kuldmedalit, kuid pidi tunnistama Itaalia liulaskja Armin Zöggeleri 0,329-sekundilist paremust. Siiski kirjutas Hackl enda nime rekordite raamatusse, sest ükski teine sportlane pole taliolümpial poodiumile tõusnud viiel järjestikusel olümpial. Sakslasel on olümpiamängudelt (1988-2002) kolm kuld- ja kaks hõbemedalit. Torinos 2006 üritas ta võita kuuendat medalit, kuid pidi leppima seitsmenda kohaga.
¤ 2002 sai Salt Lake Citys lumelaudurite rennisõidus kolmikvõidu ameeriklased Ross Powers, Danny Kass ja Jarret Thomas.
¤ 2006 võitis Schalke 04 Bundesliga kohtumises Leverkuseni Bayer 04 7:4. Alates 6. novembrist 1982 oli see suurima löödud väravate arvuga mäng Bundesligas.
¤ 2006 anti Torino taliolümpial esimene kuldmedal Saksamaa laskesuusatajale Michael Greisile. Kahevõistluses sai kulla teine sakslane Georg Hettich.
Koostanud
TOIVO KIVIMETS,
Sportnet
Allikad: Wikipedia, ESBL, Sport XX Sajandil (Tiit Lääne & Tiit Kuningas, 2002), Postimees, Eesti Spordileht, Sportnet.
Fotod: Pressifoto, Reuters, Internet
