SÜNNIPÄEV
»»» 1881 Aleksander Richard Aberg, Eesti maadleja (Kolga vald, Harjumaa – surn. 15.02.1920 Armavir, Venemaa). Paljukordne elukutseliste maailmameister maadluses, üks kolmest kõige kuulsamast eesti elukutselisest maadlejast Georg Lurichi ja Georg Hackenschmidti kõrval. Kehamõõdud 1905: pikkus 178, kael 48, rind 125, biitseps 43, reis 64, säär 41 cm, kaal umbes 90 kg. Aberg õppis Tallinnas Nikolai gümnaasiumis ja oli pärast seda Tallinna masinatehases algul õpilane ja siis tööline. Samal ajal treenis ta Linda aida raskejõustikuklubis. 1899 surus Aberg 18-aastaselt parema käega 100 kilo, 19-aastaselt parema käega juba 50 kilo 50 korda. Aprillis 1901 Peterburis toimunud Venemaa meistrivõistlustel amatööridele tuli Mart Liiva järel teiseks. Alates augustis ja oktoobris Riias toimuvatest tšempionaatidest kuni surmani võistles Aberg Georg Lurichi trupis. Oktoobri lõpul Liepājas toimunud amatööride ja professionaalide segatšempionaadil tuli ta juba Lurichi järel teiseks. Esimest korda tuli maailmameistriks mais-juunis 1906 Peterburis toimunud tšempionaadil. Sellest ajast kuni 1913. aastani, mil ta siirdus USA-sse, ei kaotanud Aberg Venemaal ühtki matši, välja arvatud 1907, kui ta poolaka Franz Benkowskiga maadeldes sai trauma ja pidi katkestama. Novembris 1913 sõitsid Aberg ja Lurich USA-sse. Puhkenud maailmasõja tõttu halvenes ühendus Euroopaga märgatavalt. Kevadel 1915 toimusid New Yorgis MM-võistlused prantsuse maadluses (vabamaadluses). Lurich esindas Venemaad, Aberg seevastu esindas Eestit. Aberg tuligi maailmameistriks, võites kõik vastased peale Wladyslaw Cyganiewiczi (Wladek), kellega kaks korda viiki maadles. Lurich jagas kolmandat-neljandat kohta. Märtsis 1917 lahkusid Lurich ja Aberg USA-st. Nad sõitsid üle Vaikse ookeani Jaapani ja Hiina kaudu Venemaale. Suvel võistlesid nad juba Petrogradis, sügisel olid taas Eestis. Viimane turniir, kus nad Tallinnas osalesid, jäi Saksa vägede lähenedes pooleli. Lurich ja Aberg lahkusid Petrogradi. Aberg tuli Petrogradis viimast korda maailmameistriks (raskekaalus). Kodusõja keerises sattusid Lurich ja Aberg Armaviri linna Põhja-Kaukaasias, kus Lurich 22. jaanuaril 43-aastaselt tüüfusesse suri. Aberg olevat tüüfusest küll jagu saanud, kuid haigestunud siis kopsupõletikku ja surnud samuti 15. veebruaril. Nad maeti samasse hauda.
»»» 1903 Etienne Carl Edmund Gahlnbäck, Eesti jääpurjetaja ja purjetaja (Tallinn – surn. 11.06.1982 Stockholm). Klassis monotüüp XV klassis 5-kordne Euroopa meister: 1933 ja 1935-1938, hõbe 1934. Saavutas jääpurjekaga enne II maailmasõda suurima fikseeritud kiiruse - 135 km/h. Oli harrastusmuusik. 1932 asutatud Tallinna Spordipressi Klubi liige ja toetaja. Sportimist alustas 1916 tennise, ratsutamise ja purjetamisega. Võitis 1926 Riias esimesed rahvusvahelised jääpurjetamise võistlused.
»»» 1906 Henry "Harry" Christian Hopman, Austraalia tennisist (Glebe, Sydney – surn. 27.12.1985 Largo, Florida). Võitis mängijana Austraalia meistrivõistlused meespaarismängus 1929, 1930 ja segapaarismängus 1930, 1936, 1937, 1939, üksikmängus jõudis 1930-1932 finaali. USA meistrivõistluste võitja 1939 segapaarismängus. Austraalia Davis Cupi meeskonnas mängijana 1928, 1930, 1932, kaptenina 1938-1939 ja 1950-1969. Võitjate kapten 1939, 1950-1953, 1955-1957, 1959-1962, 1964-1967. Tegutses ka spordiajakirjanikuna. 1969 emigreerus USA-sse ja temast sai edukas treener Port Washingtoni tenniseakadeemias (õpilased Vitas Gerulaitis, John McEnroe). Hiljem asutas Largos (Florida) oma tenniseakadeemia. Tennise Kuulsuse hallis 1978. Austraalias Perthis alates 1989. aastast korraldatav segapaaride turniir kannab tema nime.
»»» 1907 Andrew Murray Charlton, Austraalia ujuja (Sydney - surn. 10.12.1975 Sydney). Olümpiavõitja 1924 Pariisis 1500 m vabaujumises, -hõbe Pariisis 4 x 200 m vabalt teateujumises, 1928 Amsterdamis 400 m ja 1500 m vabaujumises ning -pronks Pariisis 400 m vabaujumises. Osales 25-aastaselt ka 1932 Los Angeleses, kuid haigestus enne mänge ning pidi 400 meetris leppima kuuenda kohaga. Püstitas 5 MR-i. Avas 1934 oma farmaatsiaäri Canberras. Hiljem pidas Goulburnis lambafarmi. Hüüdnimi Boy Charlton. Suri südameinfarkti tagajärjel.
»»» 1910 Gustav "Guzzi" Lantschner, Austria/Saksa mäesuusataja (Innsbruck). Olümpiahõbe 1936 Ga-Pa's alpi kahevõistluses. Maailmameister 1932 Cortina d'Ampezzos kiirlaskumises, hõbe 1933 Innsbruckis slaalomis ning 1932 alpi kahevõistluses. Püstitas 14. jaanuaril 1930 St. Moritzis kilomeetrisel rajal mäesuusatamise kiirusrekordi 105,675 km/h. Tegutsenud ka näitlejana.
»»» 1913 Aleksandr Kotov, N Liidu maletaja (Tuula – surn. 08.01.1981 Moskva). Suurmeister ja maleraamatute autor. Kahekordne N Liidu meister ning kahekordne MM-tiitli pretendent. Sündis Tuulas, 1939 siirdus Moskvasse inseneriks õppima. Sama aasta N Liidu meistrivõistlustel sai Mihhail Botvinniku järel teise koha ning teenis sellega nõukogude suurmeistri tiitli kolmandana pärast Botvinnikut ja Grigori Lövenfishi. 1941 sai Kotovist Moskva meister, 1948 jagas ta koos David Bronsteiniga esikohta N Liidu meistrivõistlustel ja võitis 1950 Veneetsia maleturniiri Vassili Smõslovi ees. 1951 FIDE suurmeister. Kõigi aegade esimesel kandidaatide turniiril 1950 Budapestis kogus 8,5 punkti 18-st (võitis teiste seas ka Paul Kerest). Tema parim tulemus pärineb 1952. aasta Saltsjobadeni tsoonidevahelisel turniiril, kus ta kogus 16,5 punkti 20-st ning edestas Tigran Petrosjan ja Mark Taimanovit kolme punktiga. Järgnenud kandidaatide turniiril Zürichis kogus ta 14 punkti 28 võimalikust, kuid oli ainus maletaja, kes suutis korra võita turniiri parimat Vassili Smõslovi. 1952 ja 1954 võitis N Liidu meeskonnas maleolümpial, tõsi varumehena. Pärast 1960. aastat mängis vähem ja vaid välisturniiridel, jagades 1962 Hastingsis esikohta Svetozar Gligorićiga. Kotov oli Alehhini malepärandi suur austaja ning kirjutas maailmameistrist neljaköitelise biograafia (1953-1958). Kuulus on tema triloogiga "Mõtle kui suurmeister", "Mängi kui suurmeister" ja "Treeni kui suurmeister". Andnud koos Keresega välja raamatu keskmängust.
»»» 1929 Charles Hewes Moore, USA kergejõustiklane (Coatesville, Pennsylvania). Olümpiavõitja 1952 Helsingis 400 m tõkkejooksus ja -hõbe 4 x 400 m teatejooksus. NCAA meister 440 jardi jooksus 1949 ja tõkkejooksus 1951. AAU meistrivõistlustel oli 440 jardi tõkkejooksus alates 1949. aastast parim neli aastat järjest ning püsis 23 võistlust järjest kaotuseta. Pärast Helsingi mänge parandas Londonis viie päeva sees kaks korda 440 jardi tõkkejooksu MR-i, viies selle 51,6-le. Isa Charles Moore seenior oli 1924 Pariisis USA koondise varumees. Isiklikud rekordid: 400 m – 46,7 (1949), 400 m tj – 50,7 (1952).
»»» 1936 Rachid Mekhloufi, Alžeeria/Prantsuse jalgpallur, ründaja (Sétif, Alžeeria). Prantsusmaa koondises 1956-1957 kokku 4 mängu, hiljem Alžeeria koondises 11 mängu ja 2 väravat. Klubid: AS Saint-Étienne (1954-1958, 1962-1968), FLN-i jalgpallimeeskond (1958-1960), Genfi Servette FC (1960-1962) ja SC Bastia (1968-1970). Prantsusmaa meister 1957, 1964, 1967, 1968 karikavõitja 1968. Mängis Prantsuse meistriliigas 341 mängu ja lõi 143 väravat. Hiljem tegutses treenerina ja oli ka Alžeeria koondise eesotsas.
»»» 1939 Pamela Kilborn-Ryan, Austraalia kergejõustiklane (Melbourne, Victoria). Olümpiahõbe 1968 Mexico Citys ja -pronks 1964 Tokyos 80 m tõkkejooksus. Rahvaste Ühenduse mängudelt 1962-1970 kokku 6 kuldmedalit - kaks 80 m ja üks 100 m tõkkejooksus, kaks lühikeses teatejooksus ja üks kaugushüppes. Aastatel 1962-1972 tuli kokku 17 korda Austraalia meistriks ning püstitas riigi rekordi seitsmel erineval alal. Püstitas kaks MR-i 80 m, ühe 100 m ja neli 200 m tõkkejooksus, lisaks veel ühe 4 x 2200 jardi teatejooksus. Isiklikud rekordid: 100 m - 11,50 (1968), 80 m tj - 10,4 (1965), 100 m tj - 12,5 (1972), 200 m tj - 25,7 (1971), kaugus - 6.24 (1966).
»»» 1941 Edwin Anthony Roberts, Trinidadi ja Tobago kergejõustiklane (Belmont, Port of Spain). Olümpiapronks 1964 Tokyos 200 m jooksus ja 4 x 400 m jooksus. 1968 Mexico Citys samadel aladel neljas ja kuues koht, 1972 Münchenis oli teatejooksus kaheksas. Kesk-Ameerika ja Kariibi mere mängude võitja 1966 San Juanis 200 m jooksus. Isiklikud rekordid: 100 m - 10,1 (1969), 200 m - 20,34 (1968), 400 m - 45,6 (1972). Õppis Põhja-Carolina kolledžis.
»»» 1949 Peeter Vehm, Eesti jahilaskur (Tallinn). Maailmameister 1973 kaevikrajal N Liidu meeskonna koosseisus (ind. 11. koht). EM-il 1974 pälvis meeskondliku pronksi ja ind. 7. koha. N Liidu meistrivõistlustelt kaevikrajal hõbe 1972 ja 1974 ning pronks 1971. Kolmekordne Eesti meister kaarrajal 1966-1968 ja viiekordne kaevikrajal (1972-1990). Isa Arnold oli jahilaskmise entusiast ja kohtunik, poeg Priit on samuti tulnud Eesti meistriks.
»»» 1950 Aleksandr Sidelnikov, N Liidu jäähokimängija, väravavaht (Solnetšnogorsk – surn. 23.06.2003 Arhangelsk). Olümpiavõitja 1976 Innsbruckis. Maailmameister 1973–1975, oli peamiselt Vladislav Tretjaki kõrval varuväravavaht. Mängis Moskva Krõlja Sovetovis, tegi klubiga kaasa kõik kolm Ameerika-turneed 1975/1976, 1976/1977 ja 1978/1979. N Liidu jäähoki Kuulsuse hallis 1976.
»»» 1951 Klaus Toppmöller, Saksamaa jalgpallur ja treener (Rivenich). Saksamaa koondises 1976-1979 kokku 3 mängu ja 1 värav. Klubid: 1.FC Kaiserslautern (1972–1980), Dallas Tornado (1980–1984) ja FSV Salmrohr (1985–1987). Mängijana jõudis 1976 Saksamaa karikasarja finaali. Treenerina alustas 1987. Meeskonnad: FSV Salmrohr (1987–1988), SSV Ulm 1846 (1988–1990), Aue Wismut (1990–1991), Mannheimi Waldhof (1991–1993), Frankfurdi Eintracht (1993–1994), VfL Bochum (1994–1999), 1.FC Saarbrücken (1999–2000), Leverkuseni Bayer (2001–2003), Hamburger SV (2003–2004), Gruusia koondis (2006–2008). Viis Bayeri 2002 UEFA Meistrite liiga finaali, Bundesligas teiseks ja liiga karikasarjas finaali.
»»» 1953 Randel "Randy" Luvelle Williams, USA kergejõustiklane (Fresno, California). Olümpiavõitja 1972 Münchenis ja -hõbe 1976 Montrealis kaugushüppes. Siiamaani noorim kaugushüppe olümpiavõitja (19-aastane). NCAA meister 1972, AAU meister 1972 ja 1973. Õppis Lõuna-Kalifornia ülikoolis. Isiklikud rekordid: 100 m – 10,34 (1977), 200 m – 21,15 (1983), kaugus – 8.34 (1972), kolmik – 15.94 (1971).
»»» 1953 Rolland Courbis, Prantsusmaa jalgpallur (kaitsja) ja treener (Marseille). Mängis profina 1971-1985, klubid: Marseille' Olympique (1971-1972), AC Ajaccio (1972-1973), Pireuse Olympiakos (1973-1974), FC Sochaux (1974-1977), AS Monaco (1977-1982) ja Toulon (1982-1985). Prantsusmaa meister 1978, 1982, karikavõitja 1980, Kreeka superkarika võitja 1974. Alates 1986. aastast töötanud treenerina, Prantsuse klubidele lisaks veel Al-Wahda FC (Abu Dhabi) ja Vladikavkazi Alania peatreenerina. Viis AC Ajaccio 2002 Ligue 2 võitjaks ja Marseille' Olympique'i 1999 UEFA Cupi finaali.
»»» 1955 Dietmar Schauerhammer, Saksamaa (SDV) bobisõitja (Neustadt an der Orla, Thüringen). Olümpiavõitja 1984 Sarajevos nii kahe- kui neljabobil ning -hõbe 1988 Calgarys neljabobil. Maailmameister kahebobil 1985, 1986, hõbe 1987 neljabobil ning pronks 1983 ja 1987 kahebobil. Klubi Oberhofi ASK Vorwärts. Osales 1978 Prahas kergejõustiku EM-võistlustel kümnevõistlejana.
»»» 1956 Brigitte Kraus, Saksamaa kergejõustiklane (Bensberg). MM-võistluste hõbe 1983 Helsingis 3000 m jooksus. Euroopa sisemeister 1500 m jooksus 1976 ja 1983 ning 3000 m jooksus 1984, lisaks saanud samadelt võistlustelt ühe hõbeda ja kolm pronksi. Püstitas kokku 11 Saksamaa rekordit, Saksamaa meister 800 m jooksus 1976, 1500 meetris 1976, 1978, 1979, 1981, 1983, 1985-1987 ning 3000 meetris 1976, 1977, 1979, 1983-1987. Murdmaajooksus tuli lühemal maal meistriks 1981-1984. Klubid LG Rhein-Berg ja ASV Köln. Tippaastatel kaalus 58 kg.
»»» 1959 Lynette Woodard, USA korvpallur (Wichita, Kansas). Olümpiavõitja 1984 Los Angeleses. Maailmameister 1990, Pan Ameerika mängude pronks 1991. Oli 1985 esimene naine, kes lõi kaasa korvpallitsirkuses Haarlem Globetrottersis, tema onu Hubert "Geese" Ausbie oli Globetrottersi liige 1961-1985. Liitus 1997 vastloodud WNBA-ga, mängides esmalt Cleveland Rockersi ja järgmisel aastal Detroit Shocki eest. Korvpalli Kuuluse hallis 2004. Praegu töötab oma kodulinnas Wichitas finantsnõustajana.
»»» 1960 Laurent Fignon, Prantsusmaa jalgrattur (Pariis). Võistles profina 1982-1993. Tour de France'i võitja 1983 ja 1984, kokku 9 etapivõitu. Giro d'Italia võitja 1989 ja teine 1984. Milano - San Remo klassiku võitja 1988, 1989. Esimene spordiala oli jalgpall, sõprade õhutusel hakkas tegelema jalgrattaspordiga ja võistles esimest korda 1976. aastal. Võitis juba oma teisel hooajal 17 võistlust ja jäi silma endisele ratturile ja mänedžerile Cyrille Guimard'ile, kes muretses talle koha Renault-Elf-Gitane'i meeskonnas. Tõusis 1989 Sean kelly asemel maailma edetabelit juhtima, kuid kaotas sama aasta Touril Greg Lemondile esikoha 8 sekundiga. Pärast karjääri lõppu on tegelenud võistluste korraldamisega. Prillide ja ponipatsi pärast sai hüüdnime Professor.
»»» 1961 Tatjana Samolenko-Dorovskihh-Hamitova, Ukraina kergejõustiklane (Sekretarka küla, Orenburgi oblast). Olümpiavõitja 1988 Soulis ja -hõbe 1992 Barcelonas 3000 m ning -pronks Soulis 1500 m jooksus. Maailmameister 1987 Roomas 1500 m ja 3000 m ning 1991 Tokyos 3000 m jooksus, hõbe Tokyos 1500 meetris. EM-võistluste hõbe 1986 Stuttgardis 1500 m jooksus. Sise-MM-il 1987 Indianapolises kuld 3000 m ja hõbe 1500 m jooksus. Tema saavutusi tumestas positiivne dopinguproov juunis 1993, mis sisuliselt ka lõpetas tema sportlaskarjääri. Võistelnud N Liidu, SRÜ ja Ukraina eest. Isiklikud rekordid: 1500 m - 3.57,92 (1992), 3000 m - 8.26,53 (1988).
»»» 1964 Aitor "Txiki" Begiristain Mújica, Baski jalgpallur, poolkaitsja (Olaberria, Guipúzcoa). Hispaania koondises 1988-1994 kokku 22 mängu ja 6 väravat. MM-võistluste finaalturniiril 1994 ja EM-il 1988. Klubid: Real Sociedad (1982–1988), FC Barcelona (1988–1995), Deportivo La Coruña (1995–1997) ja Urawa Red Diamonds (1997–1999). Hispaania meister 1991-1994, karikavõitja 1987, 1990 ja superkarika võitja 1982, 1995. UEFA meistrite karikasarja ja superkarika võitja 1992, karikavõitja karikasarja võitja 1989. Karjääri lõpetamise järel töötas Televisió de Catalunyas, praegu FC Barcelona jalgpallidirektor.
»»» 1967 Emil Kostadinov, Bulgaaria jalgpallur, ründaja (Sofia). Bulgaaria koondises 1988-1998 kokku 70 mängu ja 26 väravat. MM-võistluste finaalturniiril 1994 (neljas koht) ja 1998, EM-il 1996. Klubid: Sofia CSKA (1985–1990, 1998), FC Porto (1990–1994), Deportivo La Coruña (1994), Müncheni FC Bayern (1995–1996), Istanbuli Fenerbahce SK (1996–1997), UANL Tigres (1997) ja 1.FSV Mainz 05 (1998–1999). Bulgaaria meister 1987, 1989, 1990 ja karikavõitja 1987-1989. Portugali meister 1992, 1993 ja karikavõitja 1991. UEFA Cupi võitja 1996. Sai kuulsaks 1994. aasta MM-i valikturniiri viimase mängus, kui tema poolt lõpuhetkil löödud värav Prantsusmaa võrku jättis prantslased finaalturniiril eemale.
»»» 1971 Pete Sampras, USA tennisist (Washington, D.C.). Mängis profina 1988-2002, võitis üksikmängus 64 ka paarismängus 2 turniiri. Kõrgeim koht maailma edetabelis esimene (12. aprill 1993), juhtis tabelit kokku rekordilised 286 nädalat. Paarismängus jõudis 27. kohale (12. veebruaril 1990). Lõpetas aasta maailma esireketina kuus aastat (1993–1998) järjest, mis on tennise avatud ajajärgu rekord. Osales 15 aastat kestnud karjääri jooksul üksikmängus 52 suure slämmi turniiril ning võitis neist 14. tema võitude ja kaotuste suhe suurturniiridel oli 203-38. Australian Openi võitja 1994, 1997, Wimbledoni parim 1993-1995, 1997-2000 (7 võitu on varasemast vaid William Renshaw'l) ja US Openi võitja 1990, 1993, 1995, 1996, 2002. Kirstunaelaks oli French Open, kus parimaks jäi poolfinaal 1996. ATP Touri aastalõputurniiri võitja 1991, 1994, 1996, 1997, 1999. Tennise Kuulsuse hallis 17. juulist 2007. Ema Spartast emigreerunud kreeklanna, isa Ameerikas sündinud kreeka immigrandi ja juuditari poeg. Lapsepõlve iidol oli Rod Laver, kellega ta ka 11-aastaselt mängida sai. Peninsula Racket Clubis oli tema treeneriks Peter Fischer, kes juhendas Samprast 1989. aastani. Kasutas kogu karjääri vältel Wilson Pro Staff Originali reketit. Teeninud auhinnaraha 43 280 489 dollarit (kõigi aegade teine summa). Abiellus 30. septembril 2000 Ameerika näitlejatari ja endise Miss Teen USA Bridgette Wilsoniga. Lapsed Christian Charles (s. 2002) ja Ryan Nikolaos (s. 2005). Vanem õde Stella on tennise treener UCLA-s, noorem õde Marion õpetaja Los Angeleses ja vanem vend Gus on alates 2007. aastast Samprase ärisid juhtiva firma direktor.
»»» 1972 Takanohana (II) Kōji (sünd. Kōji Hanada), Jaapani sumotori (Suginami, Tokyo). Sumoajaloo 65. yokozuna. Debüteeris märtsis 1988, tõusis yokozunaks jaanuaris 1995 ja loobus jaanuaris 2003. Kuulus Fujishima ja Futagoyama talli. Võitis kokku 22 turniiri, neist 4 ainsatki matši kaotamata ning 10 ühe kaotusega. Isa Takanohana I jõudis 1970. aastatel välja ozeki tiitlini, vanem vend Wakanohana maadles samuti profina ja tõusis yokozunaks novembris 1998. Pikkus 185 cm, võistluskaal 154 kg.
»»» 1973 Joseba Beloki Dorronsoro, Baski jalgrattur (Lazkao). Võistles profina 1998-2006, suurimaks võiduks jäi esikoht Kataloonia velotuuril 2001. Lõpetas Tour de France'i 2002 teisena, 2000 ja 2001 kolmandana ning Vuelta a España 2002 kolmandana. Meeskonnad: Euskaltel-Euskadi (1998–1999), Festina-Lotus (2000), ONCE-Eroski (2001–2003), Brioches La Boulangère (2004), Saunier Duval-Prodir (2004) ja Liberty Seguros-Würth/Astana (2005–2006). 2006 seostati ka teda Operación Puertoha ning ta pidi Tourist eemale jääma, kuid sama aasta 26. juulil tühistati kõik süüdistused.
»»» 1973 Mark Iuliano, Itaalia jalgpallur, kaitsja (Cosenza). Itaalia koondises 1998-2002 kokku 19 mängu ja 1 värav. MM-võistluste finaalturniiril 2002, EM-i hõbe 2000. Klubid: Salernitana (1990–1996), Bologna (1992–1993, laen), Monza (1993–1994, laen), Torino Juventus (1996–2004), Real Mallorca (2005), Genua Sampdoria (2006), Messina (2006–2007) ja Ravenna (2008). Itaalia meister 1997, 19998, 2002, 2003 ja superkarika võitja 1997, 2002, 2003. UEFA superkarika võitja 1996, Intercontinental Cup 1996 ja UEFA Intertoto Cup 1999. Ravennas mängides andis kokaiini sisaldanud dopinguproovi. Pikkus 191 cm.
»»» 1973 Mark Zabel, Saksamaa aerutaja (Calbe, Sachsen-Anhalt). Olümpiavõitja 1996 Atlanatas ning -hõbe 2000 Sydneys ja 2004 Ateenas, kõik K-4 1000 meetris. MM-võistlustelt teenis neljasüstas 1995-2003 kokku 13 (6+4+3) medalit, neist neli kulda 1000 m ja kaks 500 m distantsil. Lõpetas tippspordi juulis 2005 ja töötab nüüd treenerina. Pikkus 190 cm, võistluskaal 86 kg.
»»» 1975 Steven Elm, Kanada kiiruisutaja (Red Deer, Alberta). Olümpiahõbe 2006 Torinos meeskondlikus jälitussõidus. Osales olümpial ka 1998 Naganos ja 2002 Salt Lake Citys, parimaks ind. kohaks on 12. koha jagamine Torinos 1500 m distantsil. 2000-2001 oli tema nimel 3000 m MR, praegu koos Arne Dankersi ja Denny Morrisoniga püstitatud maailmarekord jälitussõidus. Calgary Speed Skating Club.
»»» 1976 Antoine Devon Walker, USA korvpallur (Chicago, Illinois). Mänginud profina alates 1996. aastast, NBA drafti kuues valik 1996 (Boston Celtics). Klubid: Boston Celtics (1996–2003, 2005), Dallas Mavericks (2003–2004), Atlanta Hawks (2004–2005), Miami Heat (2005–2007), Minnesota Timberwolves (2007–2008) ja Memphis Grizzlies (2008). Praegu vabaagent. NBA meister Heatiga 2006. NBA Tähtede mängul 1998, 2002 ja 2003. Pikkus 206 cm. Sattunud tihti vastuollu seadusega. Juulis 2000 röövis Chicagos restorani, 15. juulil 2009 vahistati Nevadas Harrah'si kasiinos, süüdistus – 800 000 dollarit hasartmänguvõlga. Järgmisel päeval vabastati kautsjoni vastu.
»»» 1977 Iva Majoli-Marić, Horvaatia tennisist (Zagreb). Mängis profina 1991-2004, võitis 8 turniiri üksik- ja 1 paarismängus. Kõrgeim koht maailma edetabelis neljas (5. veebruaril 1996). French Openi võitja 1997 (alistas finaalis Martina Hingise), Asutralian openi poolfinalist 1996 ja Wimbledonis 1997, US Openil neljas ring 1994. Teatas 2006. aastal, et on kihlunud ja ootab last. Abielus kohaliku ärimehe Stipe Marićiga 9. septembril 2006, pulmakülaliste seas olid ka Jennifer Capriati ja Mary Pierce. Tütar Mia sündis 31. oktoobril 2006. Osales 2007. aastal teleshow's Tantsud tähtedega ja langes välja neljandas saates.
»»» 1977 Jesper Grønkjær, Taani jalgpallur, poolkaitsja (Nuuk, Gröönimaa). Taani koondises alates 1999. aastast 71 mängu ja 5 väravat, noortekoondistes kokku 64 mängu ja 26 väravat. MM-võistluste finaalturniiril 2002, EM-il 2000, 2004. Klubid: AaB Aalborg (1995-1998), Amsterdami Ajax (1998-2000), Londoni Chelsea (2000-2004), Birmingham City (2004), Madridi Atlético (2005), VfB Stuttgart (2005-2006) ja FC København (2006-). Hollandi karikavõitja 1999, Taani meister 2007, 2009 ja karikavõitja 2009. Liitus oktoobris 2000 Chelsea'ga 7,5 miljoni naela eest, mis tegi temast kõigi aegade kalleima taanlasest jalgpalluri.
»»» 1977 Richard Spiegelburg, Saksamaa kergejõustiklane (Georgsmarienhütte). Universiaadi võitja 1999 Palma de Mallorcas teivashüppes. MM-võistluste kuues koht 2001 ja sise-EM-i neljas 2000. Noorem õde Silke Spiegelburg on samuti teivashüppaja. Isiklik rekord 5.85 (2001) annab talle Saksamaa kõigi aegade edetabelis Tim Lobingeri, Andrei Tivontchiku, Michael Stolle ja Danny Eckeri järel viienda koha.
»»» 1978 Hayley Wickenheiser, Kanada jäähokimängija (Shaunavon, Saskatchewan). Olümpiavõitja 2002 Salt Lake Citys ja 2006 Torinos ning -hõbe 1998 Naganos. Maailmameister 1994, 1997, 1999, 2000, 2004, 2007, hõbe 2005 ja 2008. Alates 2003. aastast esimene mitteväravavahist naismängija, kes olnud täisajaga profimängija. Debüteeris jaanuaris 2003 Soome kolmandas liigas HC Salamate eest, 2007 mängis kaks kohtumist Rootsi klubi IFK Arboga IK eest, kuid lepingut talle ei pakutud. 2008 sõlmis aastase lepingu Eskilstuna Lindeni (Rootsi kolmas liiga). Mänginud tipptasemel ka softballi.
»»» 1979 Austra Skujytė, Leedu kergejõustiklane (Biržai). Olümpiahõbe 2004 Ateenas seitsmevõistluses isikliku rekordi 6435 punktiga. Püstitas 15. aprillil 2005 Columbias (Montana) naiste MR-i kümnevõistluses 8366 punktiga. Lõpetanud Kansase ülikooli, võitis NCAA meistrivõistlustel seitsmevõistluse nii 2001 kui 2002 ning oli 2002 oma trumpalal kuulitõukes teine.
»»» 1979 Cynthia "Cindy" Klassen, Kanada kiiruisutaja (Winnipeg, Manitoba). Olümpiavõitja 2006 Torinos 1500 m, -hõbe samas naiskondlikus jälitussõidus ja 1000 m ning -pronks Torinos 3000 m ja 5000 m ning 2002 Salt Lake Citys 3000 m distantsil. Kõige rohkem olümpiamedaleid võitnud Kanada sportlane. Enne teda oli ühtedelt talimängudelt viis medalit võitnud vaid Eric Heiden 1980. MM-võistlustelt 2001-2007 kokku 16 (4+6+6) medalit, sh. kullad 2003 Göteborgis ja 2006 Calgarys mitmevõistluses ning 2005 Inzellis 1500 m ja 3000 m distantsil. Alustas hokimängijana, kuid kui ei mahtunud Nagano olümpiaks Kanada koondisse, hakkas harrastama kiiruisutamist. Valiti Torino mängudel Kanada lipu kandajaks avatseremoonial, kuid keeldus. Lõpetamisel kandis siiski lippu. Allkirjastas 27. veebruaril 2006 sponsorlepingu firmaga Manitoba Telecom Services (MTS) umbes miljoni Kanada dollari peale. Lou Marsh Trophy ja Oscar Mathieseni auhind 2006. Klasseni nimel on 5 MR-i: 1000 m - 1.13,11 (2006), 1500 m - 1.51,79 (2005), 3000 m - 3.53,34 (2006), minimitmevõistlus - 155,576 (2001), väike mitmevõistlus - 154,580 (2006).
»»» 1979 Zlatan Bajramović, Bosnia & Hertsegoviina jalgpallur, poolkaitsja (Hamburg). Bosnia ja Hertsegoviina koondises alates 2002. aastast kokku 31 mängu ja 2 väravat. Klubid: St. Pauli (1997–2002), SC Freiburg (2002–2005), Schalke (2005–2008) ja Frankfurdi Eintracht (2008–).
»»» 1981 Djibril Arrun Cissé, Prantsusmaa jalgpallur, ründaja (Arles). Prantsusmaa koondises alates 2002. aastast 37 mängu ja 9 väravat. U-21 koondises 19 mängu ja 6 väravat. MM-võistluste finaalturniiril 2002, FIFA Confederations Cupi võitja 2003. Klubid: AJ Auxerre (1998–2004), Liverpool (2004–2007), Marseille'i Olympique (2006–2007, laen; 2007–2009), Sunderland (2008–2009, laen) ja Ateena Panathinaikos (2009–). Prantsusmaa karikavõitja 2003, Inglise FA Cupi võitja 2006. UEFA Meistrite liiga ja superkarika võitja 2005. Sõlmis 25. juunil 2009 nelja-aastase lepingu Panathinaikosega ja teenib 2,5 miljonit eurot aastas. Vanemad pärit Elevandiluurannikult.
»»» 1981 Ernesto Javier Chevantón Espinosa, Uruguay jalgpallur, ründaja (Juan Lacaze). Uruguay koondises alates 2001. aastast 21 mängu ja 7 väravat. Klubid: Danubio FC (1997–2001), US Lecce (2001–2004), AS Monaco (2004–2006) ja Sevilla FC (2006–2009). UEFA Cupi võitja 2007, superkarika võitja 2006. Hispaania karika ja superkarika võitja 2007.
»»» 1983 Klaas-Jan Huntelaar, Hollandi jalgpallur, ründaja (Drempt). Hollandi koondises alates 2006. aastast 23 mängu ja 13 väravat, U-21 koondises 22 mängu ja 18 väravat. U-21 EM-kuld 2006 (turniiri edukaim väravakütt). EM-i finaalturniiril 2008. Klubid: PSV Eindhoven (2002–2004), De Graafschap (2003, laen), AGOVV (2003–2004, laen), SC Heerenveen (2004–2005), Amsterdami Ajax (2005–2008), Madridi Real (2009) ja AC Milan (2009-). Hollandi karikavõitja 2006, 2007 ja liiga karikasarja võitja 2006, 2007. Hollandi liiga edukaim väravakütt 2006, 2008, esiliiga edukaim väravalööja 2004.
»»» 1984 Sherone Simpson, Jamaica kergejõustiklane (Manchester, Jamaica). Olümpiavõitja 2004 Ateenas 4 x 100 m teatejooksus ja -hõbe 2008 Pekingis 100 m jooksus. MM-i hõbe 2005 Helsingis teatejooksus, Rahvaste Ühenduse mängude võitja 2006 Melbourne'is 200 m ja 4 x 100 m jooksus. Isiklikud rekordid: 100 m - 10,82 (2006), 200 m - 22,00 (2006), 400 m - 51,25 (2008).
SURMAPÄEV
««« 1900 Wilhelm Steinitz, Austria-Ameerika maletaja (New York City – sünd. 17.05.1836 Praha). Esimene male maailmameister aastatel 1886-1894. Võitis 1886 New Yorgis, St. Louisis ja New Orleansis peetud matšis Johannes Zukertorti 12,5:7,5, kaitses tiitlit Mihhail Tšigorini (1989), Isidor Gunsbergi (1890-1891) ja taas Tšigorini (1892) vastu kuni kaotas 1894 New Yorgis, Philadelphias ja Montrealis Emanuel Laskerile 7:12. Mõned maleajaloolased peavad Steinitzi valitsusaja alguseks aga juba 1866. aastat, mil ta võitis Londonis Adolf Andersseni 8:6. Sündis Praha juudi getos, õppis Viinis matemaatikat, elas Inglismaal ja alates 1883. aastast USA-s.
««« 1904 William "Willie" Charles Renshaw, Suurbritannia tennisist (Swanage, Dorset – sünd. 03.01.1861 Leamington, Warwickshire). Võistlustennise algusaegade suurimaid legende. Wimbledoni võitja üksikmängus 1881-1886 ja 1889, finalist 1890. Võitis koos kaksikvenna Ernest Renshaw'ga paarismängu 1880, 1881, 1884-1886, 1888, 1889. Arvati 1983 postuumselt tennise Kuulsuse halli.
««« 1942 Rudolf Hasse, Saksamaa autovõidusõitja (laatsaret Idarindel – sünd. 30.05.1906 Mittweida, Saksimaa). Alustas tsiklisõitjana, alates 1929. aastast võistles autoga. 1936 sai Auto Unioni meeskonna liikmeks ning võitis aasta hiljem Belgia GP. Teenis II maailmasõjas Idarindel soomusvägedes. Haigestus tüüfusesse ja suri laatsaretis.
««« 1956 Giampiero Combi, Itaalia jalgpallur, väravavaht (Imperia – sünd. 20.11.1902 Torino). Itaalia koondises 1924-1934 kokku 47 mängu. Maailmameister 1934, oli Itaalia koondise kapten. Lisaks temale on väravavahtidest kaptenina MM-kulla saanud vaid Dino Zoff. Olümpiapronks 1928 Amsterdamis. Mängis kogu karjääri (1921-1934) Torino Juventuses ja oli esimene väravavaht, kes tuli neli aastat järjest Itaalia meistriks (1931-1934, lisaks veel 1926). Kesk-Euroopa karikas 1930 ja 1935. Hoidis hooajal 1925/1926 oma seljataguse puhtana 934 minutil järjest. Hüüdnimi Uomo di Gomma (Kummimees). Oli 1930. aastatel maailma paremaid väravavahte hispaanlase Ricardo Zamora ja tšehhi František Plánička kõrval.
««« 1982 Salvador Sánchez Narvaez, Mehhiko poksija (Querétaro – sünd. 26.01.1959 Santiago Tianguistenco). WBC maailmameister sulgkaalus 1980-1982. Võitis profiringis 46 matšist 44 (32 nokaudiga), kaotas 1 ja viigistas samuti 1. Ainsa kaotuse sai profikarjääri esimeses kohtumises kaasmaalase Antonio Becerra käest. Hukkus 12. augustil 1982 oma tuliuue Porsche roolis vaid 23-aastasena. Poksi Kuulsuse hallis 2004.
««« 1985 Manfred Winkelhock, Saksamaa autovõidusõitja (Mosport Park, Kanada – sünd. 06.10.1951 Waiblingen). Osales 1980 ja 1982-1985 F1 MM-sarjas kokku 47 GP-stardis ja teenis 2 punkti. Meeskonnad: Arrows, ATS, RAM. Suuremat edu saavutas sportautode võidusõidus, ehkki rohkem juhtus temaga avariisid. 1985 võitis koos šveitslase Marc Sureriga Monza 1000 km sõidu. Hukkus Kanadas Toronto lähistel Mosport Parki rajal peetud pikamaasõidu MM-sarja etapil Budweiser 1000 km, kui sõitis teises kurvis Kremer Racingule kuulunud Porsche 962C-ga rajalt välja. Joachim Winkelhocki vend ja Markus Winkelhocki isa.
««« 1986 Johann "Hans" Pesser, Austria jalgpallur ja treener (Viin – sünd. 07.11.1911 Viin). Austria koondises 1935-1937 kokku 8 mängu ja 3 väravat, pärast Austria okupeerimist mängis Saksamaa koondises 12 mängu ja lõi 2 väravat. Osales 1938 Saksamaa koondises MM-võistluste finaalturniiril. Avamängus Šveitsiga oli Pesser esimene Saksamaa jalgpallur, kes MM-il platsilt eemaldatud. Klubijalgpalli mängis 1930. ja 1940. aastatel Viini Rapidis, 1945-1953 oli sama klubi treener (4 meistritiitlit ja 1 karikavõit). 1953-1960 juhendas Wiener Sportclubi (2 meistritiitlit) ja Admirat (1 meistyritiitel ja 2 karikat). Juhendanud ka Austria koondist.
««« 2004 George Harry Yardley III, USA korvpallur (Newport Beach, California – sünd. 03.11.1928 Hollywood, California). Mängus profina 1953-1962, valiti NBA draftids 1953 Fort Wayne Pistonsi poolt. Viis Pistonsi kaks korda NBA finaali enne kui see 1957 Detroiti siirdus. Valiti NBA Tähtede mängule 6 korda. Esimene korvpallur NBA ajaloos, kes viskas ühel hooajal üle 2000 punkti (2001 hooajal 1957/1958), samal hooajal tabas 808 vabaviskest 655 (mõlemad numbrid olid samuti rekordid) ja valiti hooaja Tähtede viisikusse. Loobus 1960, hooajal 1961/1962 mängis lühikest aega ABL-i klubis Los Angeles Jets. NBA Kuulsuse hallis 1996, valiti 1971 NBA 25. juubeli puhul koostatud meeskonda. Suri Lou Gehringi haigusse.
SÜNDMUSED
¤ 1837 peeti esimene sõuderegatt Prantsusmaal, võistluspaigaks oli Dieppe.
¤ 1851 edestas ameerika kuunar America matšpurjetamises briti jahti Aurorat ning võitis esimese nüüdseks America's Cupi nime all tuntud võistluse.
¤ 1876 neljandat korda välja antud America's Cupi võitis ameeriklaste Madeline, edestades finaalis Countess Dufferini (Kanada).
¤ 1896 asutati Hollandis Tilburgis jalgpalliklubi Willem II.
¤ 1904 asutati Brasiilias jalgpalliklubi Botafogo.
¤ 1909 avati võidusõiduovaal Indianapolis Motor Speedway.
¤ 1913 jõudis Konrad Kain esimesena Kanada Rocki mäestiku kõrgeimasse tippu Mount Robsonile.
¤ 1923 ületas Enrico Tiraboschi esimese ujujana Inglise kanalil läänesuunas.
¤ 1928 lõppesid Amsterdamis IX nüüdisaegsed suveolümpiamängud.
¤ 1936 krooniti Marjorie Gestring Berliinis olümpiaajaloo noorimaks võitjaks - vettehüpped võitnud ameeriklanna oli võidupäeval 13 aastat ja 268 päeva vana.
¤ 1937 ületas Mel Walker kõrgushüppes maailmarekordilise 2.09.
¤ 1945 võitsid Moskvas toimunud üleliidulise kehakultuurlaste päeva tähistamisest esimest korda osa ka Eesti sportlased. 1500 m jooksus jäi napilt teiseks Erich Veetõusme, kes püstitas 3.53,8-ga uue Eesti rekordi.
¤ 1945 peeti Leningradis esimene Balti purjeregatt. Võitis kohalik koondis, järgnesid Tallinn ja Arhangelsk. Tallinna purjemeeskonna kapteniks oli olümpiapronks Nikolai Vekšin.
¤ 1959 püstitas britt Ralph Boston kaugushüppes 8.21-ga maailmarekordi.
¤ 1964 eemaldati Lõuna-Aafrika Vabariik apartheidipoliitika tõttu olümpialiikumisest.
¤ 1969 müüdi Boston Celticsi korvpalliklubi NBA tollase rekordi 6 miljoni dollari eest.
¤ 1973 võitis golfi 55. PGA meistrivõistlused Canterburys (Cleveland) Jack Nicklaus 277 löögiga.
¤ 1984 lõppesid Los Angeleses XXIII nüüdisaegsed suveolümpiamängud.
¤ 1987 parandas itaallane Alessandro Andrei ühel õhtul kolm korda kuulitõuke maailmarekordit – 22.72, 22.84 ja 22.91.
¤ 1990 võitis golfi 72. PGA meistrivõistlused Shoal Creekis (Alabama) Wayne Grady 282 löögiga.
¤ 2007 sai prantslane Sébastien Bourdais oma ChampCari karjääris 27. etapivõidu (Elkhart Lake'is).
¤ 2007 tõusis tennisemaailmas kõneaineks Novak Djoković. Varem juba David Nalbandianist, Andy Roddickist ja Rafael Nadalist jagu saanud noor serblane alistas ATP Masters Seriesi Touri turniiril Kanadas lõpuks ka maailma esireketi Roger Federeri 7:6, 2:6, 7:6.
¤ 2007 jõudis USA golfiäss Tiger Woods 13. võiduni major-turniiridel, lõpetades esimesena US PGA meistrivõistlused.
Koostanud
TOIVO KIVIMETS, Sportnet
Allikad: Wikipedia, ESBL, Sport XX Sajandil (Tiit Lääne & Tiit Kuningas, 2002), Postimees, Eesti Spordileht, Sportnet.
Fotod: Pressifoto, Reuters, Internet
