SÜNNIPÄEV
»»» 1876 Alvin Christian Kraenzlein, USA kergejõustiklane (Milwaukee, Wisconsin – surn. 06.01.1928 Wilkes-Barre, Pennsylvania). Neljakordne olümpiavõitja 1900 Pariisis 60 m jooksus, 110 m ja 200 m tõkkejooksus ning kaugushüppes. Kraenzlein on siiani ainus kergejõustiklane, kes suutnud individuaalaladel võisteldes võita ühtedelt mängudelt neli kuldmedalit. Õppis Wisconsin-Madisoni ja hiljem Pennsylvania ülikoolis hambaarstiks. Võitis oma esimese tiitli 1897, kui oli AAU meistrivõistlustel kiireim 220 jardi tõkkejooksus. Rakendas tõkkejooksus esimesena praegugi kasutusel olevat stiili, kus esimesena tõket ületav jalg on maapinnaga paralleelne. Olümpia-aastaga Kraenzlein oma sportlaskarjääri ka lõpetas, kuue maailmarekordi omanikuna. Mõnda aega praktiseeris hambaarstina, edasi tegutses mänedžeri ja treenerina. Üks tema õpilasi oli ka tulevane olümpiavõitja Ralph Craig. 1913 allkirjastas 50 000 dollari suuruse lepingu Saksamaa olümpiakoondise ettevalmistamiseks, kuid maailmasõda lõi need plaanid segamini. Sõja ajal oli armees kehalise treeningu spetsialist, pärast pöördus tagasi Pennsylvania ülikooli treeneriks. Suri pleuriiti.
»»» 1882 Akiba Kiwelowicz Rubinstein, Poola maletaja (Stawiski, Poola – surn. 15.03.1961 Antverpen). XX sajandi alguses kuulus maailma paremikku, 1912 võitis viis turniiri järjest (San Sebastian, Piešťany, Breslau, Varssavi, Vilnius). Edestas 1922 Viinis ka tulevast maailmameistrit Aleksander Alehhinit. Loobus turniirimalest 1932, põhjuseks skisofreenia-ilmingud ja antropofoobia.
»»» 1889 Otto Scheff (sünd. Otto Sochaczewsky), Austria ujuja ja veepallur (Berliin – surn. 26.10.1956 Enzersdorf, Niederösterreich). Olümpiapronks 1908 Londonis 400 m vabaujumises, Ateena vahemängudel 1906 kuld 400 m ja pronks 1 miili vabaujumises. 1912 Stockholmis võistles veepallis ja sai Austria meeskonnas neljanda koha. Pärast sõda oli aktiivne poliitikas, 1945-1953 valiti ta Austria parlamenti. Tegutses ka Austria rahvusliku olümpiakomitee asepresidendina. Mödlingis asub tänav Dr. Otto Scheff-Weg.
»»» 1909 Elis Wiklund, Rootsi murdmaasuusataja (Ullånger, Västernorrland – surn. 15.03.1982 Sollefteå, Västernorrland). Olümpiavõitja 1936 Ga-Pa's 50 km distantsil. Maailmameister 1934 Sollefteås samuti 50 km distantsil.
»»» 1912 Henry Armstrong (sünd. Henry Jackson, Jr.), USA poksija (Columbus, Mississippi – surn. 22.10.1988 Los Angeles, California). Esimene poksija, kes oli üheaegselt kolmes kaalus profipoksi maailmameister. 1937 võitis kuni 57 kg kaalu tiitlimatšis Pete Sarroni, mais 1938 alistas kuni 66,7 kg kaalus Barney Rossi ja augustis 1938 kuni 61 kg kaalus Lou Ambersi. Oli aktiivne 1945. aastani, osaledes 26 MM-matšis, milledest võitis 22 ja viigistas 1. Elu teise poole teenis baptistide kirikus. Pidas profina 180 matši, võitis neist 149 (101 nokaudiga), kaotas 21 ja viigistas 10. Hüüdnimi Melody Jackson. Alustas profikarjääri 19-aastaselt Los Angeleses. 2002 paigutas ajakiri The Ring Armstrongi viimase 80 aasta profipoksijate pingereas teisele kohale Sugar Ray Robinsoni järele ja Muhammad Ali ette.
»»» 1913 Ferenc Csík, Ungari ujuja (Kaposvár – surn. 29.03.1945 Sopron). Olümpiavõitja 1936 Berliinis 100 m vabaujumises ja -pronks 4 x 200 m vabalt teateujumises. Õppis arstiks ning hukkus õhurünnakus, kui püüdis aidata haavata saanud inimest.
»»» 1919 José Villalonga Llorente, Hispaania jalgpallitreener (Córdoba – surn. 08.08.1973 Madrid). Tegutses treenerina 1950. ja 1960. aastatel. Juhendas Madridi Reali (1955–1957), Madridi Atléticot (1959-1962) ja 22 mängus Hispaania koondist (1962-1966). Viis koondise 1964 Euroopa meistriks ja 1966 MM-i finaalturniirile. Hispaania meister 1955, 1957. UEFA meistrite karikasarja võitja 1956, 1957 ja karikavõitjate karikasarja võitja 1962. Copa Latina 1955, 1957, Copa del Generalísimo 1960, 1961.
»»» 1919 Hermann Neuberger, Saksamaa jalgpallitegelane (Völklingen-Fenne – surn. 27.09.1992 Homburg). Oli 1975-1992 Saksamaa Jalgpalliliidu (DFB) seitsmes president. Elukutselt ajakirjanik, pärit Saarimaalt. Oli kohaliku jalgpalliliidu juht ning Bundesliga loomise üks algatajaid ja elluviijaid. 1974. aastat MM-võistluste korralduskomitee juht, samast aastast ka FIFA asepresident.
»»» 1922 Vassili Borissov, N Liidu/Ukraina laskur (Majaki, Donetsk). Olümpiavõitja 1956 Melbourne'is vabapüssi standardis ja -hõbe väikepüssist lamades laskmises, -pronks 1960 Roomas vabapüssi standardis. MM-võistlustel võitis 1954-1962 erinevatel aladel kokku 12 kulda, EM-il 10 kulda. N Liidu meistrivõistlustelt 16 kulda. Püstitas MR-i vabapüssist püsti laskmises (40 lasku, 366 silma) ja vabapüssi standardis meeskondlikult (5607, 5636, 4522).
»»» 1923 Ken Kavanagh, Austraalia võidusõitja. Võistles 1951-1956 ja 1959 mootorrataste ringrajasõidu MM-sarjas 38 GP-l, võitis neist 5 ja lõpetas 24 korda esikolmikus. Võitis esimese Austraalia tsiklimehena GP-sõidu (1952 Ulsteris 350 cm3 klassis). 1956 oli võitja Junior TT klassis Isle of Mani TT-l. Osales 1958 ka F1 MM-sarja kahel etapil (Maserati 250F). Monacos ei pääsenud ta põhisõidule, Belgia GP-l sai ajasõidus 20. koha, kuid treeningul purunes tema autol mootor ning starti polnud enam millegagi minna.
»»» 1932 Robert E. Lee "Bob" Pettit, USA korvpallur (Baton Rouge, Louisiana). Mängis profina 1954-1965, NBA drafti teine valik 1954. Kandis kogu karjääri Milwaukee/St. Louis Hawksi särki. NBA meister 1958, NBA ajaloo esimene MVP 1956, kordas saavutust 1958. NBA Tähtede mängul 11 korda, mängu MVP 1956, 1958, 1959, 1962. NBA parim uustulnuk 1955. Hooaja esimeses viisikus 10 korda ja teises 1 kord. NBA 50. aastapäeva meeskonnas. Kahel hooajal NBA edukaim korvikütt. Punktid 20 880, lauapallid 12 849, söödud 2369. Atlanta Hawks on igavikustanud tema särginumbri (9). Korvpalli Kuulsuse hallis 1971. Pikkus 206 cm.
»»» 1933 Christa Stubnick-Seliger, Saksamaa (SDV) kergejõustiklane (Gardelegen). Olümpiahõbe 1956 Melbourne'is 100 m ja 200 m jooksus Betty Cuthberti järel ja Marlene Matthews (mõlemad Austraalia) järel. EM-i pronks 1958 100 m jooksus. Kordas 1954 200 m jooksus 19 aastat Stanislawa Walasiewiczile kuulunud 200 m ER-i. Püstitas 1956 enne olümpiat mõlemal sprindidistantsil ER-i (11,5 ja 23,5). SDV parim naissportlane 1953. Klubi Berliini SC Dyanamo.
»»» 1934 Ramón Marsal Ribó, Hispaania jalgpallur, ründaja (Madrid – surn. 22.01.2007 Madrid). Mängis 1948-1958, liitus Madridi Real noortemeeskonnaga AD Plus Ultra 1948. Mängis arengu eesmärgil Hérculese ja Real Murcia eest. Debüteeris Reali põhimeeskonnas 1955. UEFA meistrite karikasarja võitja 1956, 1957 (finaalis ei mänginud). Vigastas 20. aprillil 1958 mängus Celta de Vigo vastu raskelt põlve ja see lõpetas sisuliselt ka tema karjääri. Pidas Realis 59 ametlikku mängu ja lõi 27 väravat. Mängis 1958 ka ühe mängu Hispaania koondises (Portugali vastu, nädal enne vigastust). Hiljem töötas torumehe, ehitusfirma mänedžerina.
»»» 1936 Iolanda Balaş, Rumeenia kergejõustiklane (Timişoara). Olümpiavõitja 1960 Roomas ja 1964 Tokyos kõrgushüppes, viies koht 1956 Melbourne'is. Euroopa meister 1958 Stockholmis ja 1962 Belgradis ning hõbe 1954 Bernis. Võitis aastatel 1957-1967 järjest 140 võistlust, parandades MR-i 14 korda (1.74 - 1.91). Viimane rekord, 1961 ületatud 1.91 püsis rekordina 1971. aastani. Isa rumeenlane, ema ungarlanna. Pikkus 185 cm, kaal 72 kg.
»»» 1938 Peet Raig, Eesti võrkpallur (Paide - surn. 29.07.1998 Kunda). Kuulus 1970 MM-il kuuenda koha saanud N Liidu meeskonda. Tuli Tallinna Kalevi koosseisus meeskonna kaptenina 1968 N Liidu meistriks, 1970 oli neljanda koha ja 1971 N Liidu rahvaste spartakiaadil Eesti koondises kuuenda koha saavutajaid. Võistles Eesti koondises 1959-1974, tõusis 1964 N Liidu koondise kandidaadiks. 7-kodne Eesti meister: 1963 ja 1965-1968 Tallinna Kalevi, 1970 Kontrollmõõduriistade Katsetehase ja 1973 Tallinna Dünamo meeskonnas. Töötanud ka treenerina. Hakkas võrkpalli mängima Erni Reinloo näpunäidetel, jätkas Kaljo Prueli, Aleksander Rünga ja Ivan Dratšovi juhendamisel.
»»» 1946 Renzo Zorzi, Itaalia autovõidusõitja (Torino). Osales 1975-1977 kokku 7 F1 MM-sarja etapil, jõudis ühe korra punktikohale (esikuuikusse). Meeskonnad Williams ja Shadow. 1977. aasta LAV-i GP-l läks tema auto mootor põlema ning seda kustutama tõtanud tuletõrjuja Jansen Van Vuuren jäi itaallase meeskonnakaaslase Tom Pryce'i auto ette. Hukkusid nii tuletõrjuja kui Pryce. Zorzi sõitis pärast seda veel kaks etappi ja lõpetas siis karjääri. Praegu juhib Pirelli autokooli Lõuna-Itaalias.
»»» 1946 Emerson Fittipaldi, Brasiilia autovõidusõitja (São Paulo). F1 autode ringrajasõidu maailmameister 1972 ja 1974, hõbe 1973 ja 1975. Oli 1972 kõigi aegade noorim maailmameister (25 aastat ja 273 päeva vana). Võistles F1-s 1970-1980 kokku 144 GP-stardis, võitis 14 GP-d ja lõpetas 35 korda esikolmikus. 6 parimat stardikohta ja 6 kiireimat ringi. Meeskonnad: Lotus (1970-1973), McLaren (1974-1975) ja Fittipaldi Automotive (1976-1980). Alates 1984. aastast võistles CART-sarjas, võitis sarja 1989 ning Indianapolise 500 miili sõidu 1989 ja 1993. Vanem vend Wilson oli samuti võidusõitja ja F1 meeskonna omanik, Wilsoni poeg Christian on samuti tuntud võidusõitja. Olnud kolm korda abielus, kuue lapse isa.
»»» 1950 William John "Battlin' Billy" Smith, Kanada jäähokimängija, väravavaht (Perth, Ontario). Mängis profina 1970-1989, NHL-i drafti 59. valik 1970 (Los Angeles Kings). Klubid: Kings (1971-1972), New York Islanders (1072-1989). Stanley Cupi võitja 1980, 1081, 1982, 1983. Vezina Trophy 1982, Conn Smythe Trophy 1983. NHL-i Tähtede mängul 1981, 1982. Viskas 28. novembril 1979 esimese väravavahina NHL-is värava (kohtumises Colorado Rockiesiga). Islanders igavikustas tema särginumbri (31) 20. veebruaril 1993, samal aastal valiti ka jäähoki Kuulsuse halli (ainsa väravavahina 1990. aastatel). Ajakiri The Hockey News asetas ta NHL-i kõigi aegade paremate pingreas 1998. aastal 80. kohale.
»»» 1951 Anatoli Aljabjev, N Liidu laskesuusataja (Danilovo, Arkhangelski oblast). Olümpiavõitja 1980 Lake Placidis 20 km ja teatesõidus ning -pronks sprindis. MK-sarjas 1981 kokkuvõttes teine koht. Esindas Leningradi SKA-d. Lõpetas 1981 Lesgafti-nimelise KKI, 1997 kaitses väitekirja ja sai pedagoogikateaduste kandidaadi kraadi.
»»» 1956 Johan van der Velde, Hollandi jalgrattur (Rijsbergen, Noord-Brabant). Võistles profina 1978-1988. Tour de France'i parim noorrattur 1980 (valge särk), 1981 võitis kaks etappi ning sai teist aastat järjest kokkuvõttes 12. koha. 1982 oli kokkuvõttes kolmas, 1986 võitis ühe etapi ja kandis kaks päeva liidrisärki. Giro d'Italial 1985, 1987 ja 1988 aktiivseim rattur. Hollandi meister maanteesõidus 1980, 1982.
»»» 1960 Martina Hellmann-Opitz, Saksamaa (SDV) kergejõustiklane (Leipzig). Olümpiavõitja 1988 Soulis naiste kettaheites. Maailmameister 1983 Helsingis ja 1987 Roomas. IAAF-i World Cupi võitja 1985 Canberras. EM-võistluste pronks 1986 ja 1990. Heitis 6. septembril 1988 SDV koondise treeningvõistlusel Kienbaumis 78.14, kuid MR-iks seda ei kinnitatud. Ametliku isikliku rekordi 72.92 heitis augustis 1987 Potsdamis. Tulemus on maailma kõigi aegade edetabelis 10. ja Saksamaa edetabelis 6. Lõpetas tippspordi 1992 pärast seda, kui ei pääsenud Barcelona olümpial lõppvõistlusele. Praegu ühe Leipzigi kabaree mänedžer. Klubi SC DHfK Leipzig, treenerid Rolf Wittenbecher ja Bernhard Thomas. Pikkus 178 cm, kaal 81 kg.
»»» 1962 Tracy Ann Austin-Holt, USA tennisist (Palos Verdes, California). Mängis profina 1978-1994, võitis 30 turniiri üksik- ja 4 paarismängus. Kõrgeim koht maailma edetabelis esimene (1980). US Openi võitja 1979 (noorim võitja 16 aasta 9 kuu vanuselt) ja 1981, Wimbledoni poolfinalist 1979, 1980, Australian Openi veerandfinalist 1981 ja French Openil 1982, 1983. Segapaarismängus Wimbledoni võitja 1980 koos venna John Austiniga. 1977 sai temast noorim profiturniiri võitnud mängija - Portlandis võitis ta 14 aasta ja 28 päeva vanuselt. 1992 arvati ta noorima tennisistina Kuulsuse halli. Teenis karjääri jooksul auhinnaraha 2 092 380 dollarit. Lõpetas karjääri enneaegselt rohkete vigastuste tõttu. Hiljem töötanud telekommentaatorina.
»»» 1962 Andres Skuin, Eesti võrkpallitreener (Võru - surn. 08.01.2003 Tallinn). Lõpetas 1981. aastal Võru 1. Keskkooli ja 1985. aastal TRÜ KKT. Võrkpallitreeninguid alustas ta 1973. aastal Võru spordikoolis Aksel Saali õpilasena. Juba samal aastal tuli Võru meeskonnas Eesti noortemeistriks ja 1990. aastal Tallinna Autobussikoondise meeskonnas ka täiskasvanute meistriks. Ta kuulus Kalevi ja Jõu liikmeskonda. Aastatel 1985-87 töötas Skuin Võru LNSK treenerina, 1987-2000 ESG ja aastast 2000 Audentese spordikooli spordiõpetajana. Ta juhendas aastaid Eesti juunioride koondnaiskonda, aastal 2000 oli ka Eesti naiskonna treener. Kuulus Eesti Võrkpalli Liidu juhatusse alates 1993. aastast, samast ajast tegutses EVF-i treeneritekogu esimehena.
»»» 1967 Mihhail Jakimovitš, N Liidu/Valgevene käsipallur (Slutsk, Minski oblast). Olümpiavõitja 1992 Barcelonas SRÜ meeskonnas. MM-võistluste hõbe 1990. Euroopa meistrite karikasarja võitja Minski SKA-ga 1987, 1989, 1990, Teca Cantabariaga 1994 ja San Antonioga 2001. Karikavõitjate karikasarja võitja Minski SKA-ga 1988, Tecaga 1998 ja San Antonioga 2000, 2004. Euroopa superkarikas 1989, EHF-i karikasarja võitja 1993. N Liidu meister 1988, 1989, Hispaania meister 1993, 1994 ja superkarika võitja 1993–1995, 2002, 2003. Slutski aukodanik.
»»» 1969 Virge Naeris, Eesti kergejõustiklane (Tallinn). Olnud edukas seitsmevõistluses, sprindis, tõkkejooksus, kõrgus- ja kaugus- ning eriti kolmikhüppes. Oli 1996 Atlanta olümpial kolmikhüppes 15 ja kaugushüppes 27. MM-il 1995 kolmikhüppes 17, EM-il 1994 kauguses 13. ja kolmikus 19. Sise-MM-il 1995 kolmikus 11. ja kauguses 16. koht. Sise-EM-il 1994 kolmikus 11. ja kauguses 14. koht ning 1996 kolmikhüppes viies koht Eesti siserekordiga 14.05. 1986-2000 võitis Eesti meistrivõistlustel 42 ind. medalit (17 sisetingimustes) - 25 (11) kulda, 11 (4) hõbedat ja 6 (2) pronksi. 1989 Eesti meistreid ka teatejooksus. Parandanud Eesti rekordit 1993-1999 kolmikhüppes kokku 9 korda (12.56 - 14.19), 1998 seitsmevõistluses (6155) ja 2000 viievõistluses (4103), olnud 3 korda rekordipüstitajaid 4 x 100 m teatejooksus. Valitud 5 korral (1993-1965, 1998) Eesti parimaks naiskergejõustiklaseks. Aastast 2000 Rocca al Mare kooli kehalise kasvatuse õpetaja.
»»» 1969 Michael Möllenbeck, Saksamaa kergejõustiklane (Wesel). MM-võistluste pronks 2001 Edmontonis ja 2005 Helsingis ning EM-võistluste pronks 2002 Münchenis meeste kettaheites. Isikliku rekordi 67.64 heitis juunis 2002 Dortmundis. Tulemus on Saksamaa kõigi aegade edetabelis kaheksas Jürgen Schulti, Lars Riedeli, Wolfgang Schmidti, Robert Hartingi, Armin Lemme, Hein-Direck Neu ja Alwin Wagneri järel. Alates 1996. aastast abielus teise kettaheitja Anja Gündleriga.
»»» 1971 Philip Kimely Boit, Keenia murdmaasuusataja (Eldoret). Esimene Keenia kodanik, kes osalenud taliolümpiamängudel. Boit ja tema kaasmaalane Henry Bitok hakkasid suusatamist harjutama Soomes veebruaris 1996, enne suusatamisega tegelema hakkamist olid mõlemad keskmaajooksjad. Suusaprojekti toetas Nike. Et Keenial oli Nagano mängudel 1998 murdmaasuusatamises vaid üks koht, sai selle Boit ning Henry Bitok lõpetas peagi oma suusatajakarjääri. Jaapanis sai Boit 10 km klassikasõidus 92. koha, kuid võitja Bjørn Dæhlie ootas teda finišis ja autasustamine algas alles pärast seda, kui esimene ja viimane olid teineteist emmanud. Boit oli sellest žestist nii liigutatud, et andis ühele oma poegadest nime Dæhlie Boit. 1999 osales Boit MM-il Ramsaus ja oli 10 km-s taas viimane. Seejärel lõpetas Nike oma sponsorluse ning 2002. aasta olümpiaks Salt Lake Citys valmistus ta juba oma kulu ja kirjadega. Utah's oli ta sprindis 64., edestades kolme konkurenti. 2006 Torinos oli Boit rajal tagasi ning sai 15 km klassikasõidus 92. koha, edestades 5 suusatajat. 2007. aastal osales MM-il Sapporos ja teatas, et lõpetab oma karjääri 2010. aasta olümpial Vancouveris. Boiti isiklik mark 800 m jooksus on 1.46,06. Müncheni olümpiapronksi Mike Boiti onupoeg.
»»» 1972 Wilson Kosgei Kipketer, Keenia päritolu Taani kergejõustiklane (Kapchemoiywo, Keenia). Olümpiahõbe 2000 Sydneys ja -pronks 2004 Ateenas 800 m jooksus. Maailmameister 1995 Göteborgis, 1997 Ateenas ja 1999 Sevillas, sise-MM-i kuld 1997 Pariisis ja hõbe 2003 Birminghamis, kõik 800 m jooksus. Euroopa meister 2002 Münchenis. Talle kuulub 800 m jooksu MR nii välis- (1.41,11 - 07.07.1997) kui sisetingimustes (1.42,67), lisaks 1000 m jooksu siserekord (2.14,96). Oli kolm aastat võitmatu, jooksnud maailma kõigi aegade 11 paremast ajast 8. Saabus 1990 Taanisse kui vahetusüliõpilane, õppis Kopenhaageni ülikoolis elektriinseneriks. Taanis meeldis talle sedavõrd, et ta esitas taotluse kodakondsuse saamiseks. 1995. aasta MM-il osales ta juba Taani värvides, kuid 1996. aasta Atlanta olümpiale ROK teda veel ei lubanud. 1998 jäi vahele malaaria ravimise tõttu. 11 aastat oli tema treeneriks poolakas Sławomir Nowak (Poola). Abiellus 2000 oma Taani tüdruksõbra Pernillega. Lõpetas võistlusspordi augustis 2005.
»»» 1974 Nolberto Albino Solano Todco, Peruu jalgpallur, poolkaitsja (Callao). Peruu koondises alates 1994. aastast 88 mängu ja 20 väravat. Copa Américal 1995, 1999 ja 2004. Klubid: Sporting Cristal (1992-1993, 1994-1997), Deportivo Municipal (1993-1994), Boca Juniors (1997-1998), Newcastle United (1998-2004, 2005-2007), Aston Villa (2004-2005), West Ham United (2007-2008) ja Larissa (2008-). Peruu meister 1994-1996, Copa Libertadorese finalist 1997. Peruu üks populaarsemaid inimesi, tema auks on välja antud ka postmark. Hüüdnimed Nobby, Ñol. Esimene peruulane, kes jõudis mängima Inglise Premier League'i. Innustunud trompetimängija, pannud kokku ka oma salsabändi The Geordie Latinos.
»»» 1974 Bernard Kipchirchir Lagat, Keenia päritolu USA kergejõustiklane (Kapsabet). Olümpiahõbe 2004 Ateenas ja -pronks 2000 Sydneys 1500 m jooksus. Maailmameister 2007 Osakas nii 1500 m kui 5000 m jooksus, hõbe 2001 Edmontonis 1500 m. Sise-MM-i kuld 2004 Budapestis 3000 m ja hõbe 2003 Birminghamis 1500 m jooksus. Võitis USA meistrivõistlustel 2008 nii 1500 m kui ka 5000 m, kuid Pekingi mängudel esimesel distantsil ei pääsenud Pekingi olümpial eeljooksust edasi, teisel oli finaalis üheksas. Isiklikud rekordid: 800 m - 1.46,00 (2003), 1000 m - 2.16,27 (2007), 1500 m - 3.26,34 (2001), miil - 3.47,28 (2001), 5000 m - 12.59,22 (2006). 7. mail 2004 sai naturalisatsiooni korras USA kodakondsuse, elab koos abikaasa Gladys Tomi (hiina juurtega kanadalanna) ja pojaga Tucsonis (Arzona). Vanem õde Mary Chepkemboi oli samuti jooksja ja tuli 1994 Aafrika meistriks.
»»» 1975 Craig Andrew Moore, Austraalia jalgpallur, kaitsja (Sydney, New South Wales). Austraalia koondises alates 1995. aastast 40 mängu ja 3 väravat. MM-võistluste finaalturniiril 2006, FIFA Confederations Cupil 2001 ja 2005. Klubid: Glasgow Rangers (1993–1998, 1999–2005), Crystal Palace (1998–1999), Mönchengladbachi Borussia (2005), Newcastle United (2005–2007) ja Queensland Roar (2007–). Šotimaa meister 1995, 1996, 1997, 2000, 2003, karikavõitja 1996, 2000, 2002, 2003 ja liiga karikasarja võitja 1997, 2002, 2003.
»»» 1977 Adam Saitijev, Venemaa vabamaadleja (Hassavjurt, Dagestan). Olümpiavõitja 2000 Sydneys kuni 85 kg kaalus. Maailmameister 1999 kuni 76 ja 2002 kuni 84 kg kaalus. Euroopa meister 1999 kuni 76 kg ja 2006 kuni 84 kg kaalus, pronks 1998. Rahvuselt tšetšeen. Asus 1996 oma samuti maadlejast vanema venna Buvaissa (kolmekordne olümpiavõitja) eeskujul elama Krasnojarskisse. Venemaa koondises alates 1997. aastast.
»»» 1982 Dmitri Tursunov, Venemaa tennisist (Moskva). Mänginud profina alates 2000. aastast, võitnud üksikmängus 5 ja paarismängus 2 turniiri. Kõrgeim koht maailma edetabelis üksikmängus 20. (2. oktoober 2006) ja paarismängus 36. (16. juunil 2008). Jõudnud Wimbledonis 2005 ja 2006 neljandasse ringi, ülejäänud suurturniiridel on laeks jäänud kolmas ring. Davis Cupi võitja 2006, finalist 2007. Hopman Cupi võitja 2007 koos Nadežda Petrovaga. Asus juba 12-aastaselt USA-sse ning elab seal (Roseville, California) siiani. Teeninud auhinnaraha 2 835 750 dollarit.
»»» 1983 Mavlet Batõrov, Venemaa vabamaadleja (Hassavjurt, Dagestan). Olümpiavõitja 2004 Ateenas kuni 55 kg kaalus ja 2008 Pekingis kuni 60 kg kaalus. Maailmameister 2007, pronks 2006. EM-võistluste pronks 2003.
»»» 1984 Daniel Munthe Agger, Taani jalgpallur, kaitsja (Hvidovre). Taani koondises alates 2005. aastast 23 mängu ja 3 väravat. Klubid: Kopenhaageni Brøndby IF (2004–2006) ja Liverpool (2006–). Taani meister ja karikavõitja 2005. FA Cup ja FA Community Shield 2006, UEFA Meistrite liiga finalist 2007.
»»» 1984 Sophie Edington, Austraalia ujuja (Loxton, South Australia). Maailmameister 2005 Montrealis 4 x 100 m komb. ja 4 x 100 m vabalt teateujumises. Lühiraja MM-il kuld 2004 ja 2006 4 x 100 m komb. teateujumises, lisaks 1 hõbe ja 2 pronksi. Rahvaste Ühenduse mängude võitja 2006 Melbourne'is nii 50 m kui 100 m seliliujumises, samuti komb. teateujumises. Püstitas 23. märtsil 2008 Sydneys 50 m seliliujumises (pikk bassein) MR-i 27,67. Klubi Kingscliff ASC, treener Greg Salter.
SURMAPÄEV
««« 1934 Thorleif Haug, Norra murdmaasuusataja, kahevõistleja ja suusahüppaja (Lier, Buskerud - sünd. 28.09.1894 Lier, Buskerud). Olümpiavõitja 1924 Chamonix's suusakahevõistluses ning 18 km ja 50 km murdmaasuusatamises, normaalmäe hüpetes neljas koht. Esialgu sai ka hüpetes medali (pronksi), kuid 50 aastat hiljem avastati USA-d esindanud Anders Haugeni punktisummas viga ning parandus lükkas ta neljandale kohale. Haugi tütar andis medali üle selle õigele omanikule. MM-võistluste hõbe 1926 Lahtis kahevõistluses. 14-kordne Holmenkolleni suusamängude võitja aastatel 1918-1924, sh. võitis 50 km rekordilised 6 korda (1918-1921, 1923, 1924) ja kahevõistluse 3 korda (1919-21). Holmenkolleni medal 1919 koos teise norralase Otto Aaseniga. Kodulinnas Drammenis on talle püstitatud mälestussammas, alates 1966. aastast korraldab tema koduklubi Drafn tema mälestusvõistlust ((Thorleif Haugs Minneløp). Trass kulgeb Geithusist Drammenisse ning möödub ka Haugi kodumajast Årkvislas. Suri kopsupõletiku tagajärjel.
««« 1991 Gustav Schäfer, Saksamaa sõudja (München - sünd. 22.09.1906 Johanngeorgenstadt). Olümpiavõitja 1936 Berliinis meeste ühepaadil. Tuli 1934 esimest korda Saksamaa meistriks ning samal aastal koos Willi "Bubi" Kaideliga Luzernis ka Euroopa meistriks paarisaerulisel kahepaadil. Sama paar tuli 1936 Grünaus ka Saksamaa meistriks. Lõpetas karjääri pärast olümpiavõitjaks tulekut. Klubi Dresdner Ruderverein.
««« 2006 Paul Joseph Arizin, USA korvpallur (Springfield, Pennsylvania - sünd. 09.04.1928 Philadelphia, Pennsylvania). Mängis kogu NBA-karjääri (1950-1962) vaid ühes klubis - Philadelphia Warriorsis. Oli loobumise hetkel liiga kõigi aegade kolmas punktiviskaja (16 266) ning nimetati 1996 liiga 50. aastapäeval 50 parema mängija sekka. Osales 10 korda NBA Tähtede mängus ja oli 1952 MVP. Valiti kolmel korral (1952, 1956, 1957) hooaja esiviisikusse. Kuulsuse hallis 1978.
SÜNDMUSED
¤ 1912 jõudis Georg Lurich Saksa liinilaeval Friedrich der Grosse New Yorki ja alustas kavandatust märksa pikemaks kujunenud võistlusturneed Ameerikas.
¤ 1924 püstitas Gunnar Lindström (Rootsi) MR-i meeste odaviskes 66.62-ga.
¤ 1954 heitis Stanislav Nenašev (N Liit) vasarat MR-iks 64.05.
¤ 1959 lõppes F1 MM-sari USA GP-ga Sebringi rajal. Võitis Bruce McLaren (Cooper-Climax), kuid Jack Brabhamile (Cooper-Climax) piisas ka neljandast kohast, et 31 punktiga MM-tiitel endale saada. Tony Brooks (Ferrari) jäi kokkuvõttes maha 4 ja Stirling Moss (Cooper-Climax) 5,5 punktiga.
¤ 1968 sai Arthur Ashe'ist (USA) esimene mustanahaline tennisist, kes tõusnud meeste seas maailma esireketiks.
¤ 1973 tulid Kanadas käibele olümpiamündid (5 ja 10 dollarit).
¤ 1982 peeti naiste 57. Australian Openi üksikmängu finaal: Chris Evert - Martina Navratilova 6:3, 2:6, 6:3.
¤ 1988 süüdistas Queensi elanik Sandra Miller Mike Tysonit seksuaalses ahistamises.
¤ 1991 püstitas New Jersey Nets NBA rekordi, kui 121:81 võidumängus Denver Nuggetsi üle blokeeriti 22 vastaste pealeviset.
¤ 1995 asusid NBA kohtunikud pärast streiki taas tööle.
¤ 2003 püstitas serblane Milorad Čavić lühiraja ujumise EM-il Dublinis MR-i 100 m liblikujumises 50,02 sekundiga.
¤ 2004 sai FC Portost Intercontinental Cupi omanik, kui Tokyos alistati penaltitega 8:7 Kolumbia klubi Once Caldas.
Koostanud
TOIVO KIVIMETS, Sportnet
Allikad: Wikipedia, ESBL, Sport XX Sajandil (Tiit Lääne & Tiit Kuningas, 2002), Postimees, Eesti Spordileht, Sportnet.
Fotod: Pressifoto, Reuters, Internet
