SÜNNIPÄEV
»»» 1869 Carl Schuhmann, Saksamaa riistvõimleja ja tõstja (Münster – surn. 24.03.1946 Berliin). Esimeste nüüdisaegsete olümpiamängude edukaim sportlane. Olümpiakuld 1896 Ateenas riistvõimlemises toenghüppes ning meeskondlikult rööbaspuudel ja kangil, samuti kreeka-rooma maadluses. Osales ka tõstmises (jäi jagama neljandat kohta) ja kaugushüppes. Maadluse finaal kreeklase Georgios Tsitase vastu jäeti 40 minuti järel pooleli pimeduse tõttu, järgmisel hommikul võitis sakslane kiiresti. Berliner Turnerschafti liige.
»»» 1913 Igor Bondarevski, N Liidu maletaja (Doni-äärne Rostov – surn. 14.06.1979 Pjatigorsk). Suurmeister, rahvusvahelise klassi kohtunik, treener ja maleraamatute autor. Jagas 1940 N Liidu meistrivõistlustel esikohta Andor Lilienthaliga, hiljem tegutses maailmameistri Boriss Spasski treenerina (aitas Spasskil 1969 võita tiitlimatšis Tigran Petrosjani). Pääses MM-võistluste kandidaatide turniiril 1950 Budapestis, kuid haiguse tõttu ei saanud osaleda. Samal aastal sai temast FIDE rahvusvaheline suurmeister. Abikaasa Valentina Kozlovskaja oli samuti tippmaletaja.
»»» 1918 Alfred Bickel, Šveitsi jalgpallur (Eppstein, Saksamaa — surn. 18.08.1999). Mängis Šveitsi koondises 1936-1954 kokku 71 mängu ja lõi 15 väravat. Osales MM-võistlustel 1938 ja 1950. Talle kuulub MM-i rekord finaalturniiril viimase ja järgmise mängu ajavahemiku osas 12 aasta ja 13 päevaga. Üks kahest jalgpallurist, kes osalesid MM-il nii enne kui pärast II maailmasõda (teine oli rootslane Erik Nilsson). Mängis klubijalgpalli Zürichi Grasshoppersis. Šveitsi meistriliigas 1935-1956 kokku 405 mängu ja 202 väravat. Seitsmekordne Šveitsi meister ja üheksakordne karikavõitja. Šveitsi parim sportlane 1953.
»»» 1922 Robert "Bob" Goldham, Kanada jäähokimängija, kaitsja (Georgetown, Ontario - surn. 06.09.1991). Mängis NHL-is 1941-1956, klubid Toronto Maple Leafs, Detroit Red Wings ja Chicago Black Hawks. Stanley Cupi võitja 1942 Toronto ning 1952, 1954 ja 1955 Detroidi meeskonnaga. NHL-i Tähtede mängul 1955. Töötas pärast sportlaskarjääri lõppu aastaid telekompanii CBC Hockey Nighti programmis analüütikuna.
»»» 1925 Beryl Burton, Suurbritannia jalgrattur (Beryl Charnock, Morley, Leeds, West Yorkshire – surn. 08.05.1996 Leeds). Võitis karjääri jooksul 90 võistlust kodumaal ja 7 MM-kulda, püstitas rohkesti rekordeid. Tema 1967. aastal püstitatud 12 tunni sõidu rekord (277,25 miili) püsis kaks aastat paremana kui meeste tippmark samal alal. Maailmameister maantee grupisõidus 1960 ja 1967, hõbe 1961. Trekisõidu MM-il võidutses individuaalses jälitussõidus 1959, 1960, 1962, 1963 ja 1966, sai hõbeda 1961, 1964 ja 1968) ning pronksi 1967, 1970 ja 1973. Suri treeningsõidul (süda seiskus) neli päeva enne oma 59. sünnipäeva. Tütar Denise võitis jälitussõidus MM-pronksi 1975, osales koos emaga MM-il 1972.
»»» 1935 John Paul "Chief" Bucyk, Kanada jäähokimängija, ründaja (Edmonton, Alberta). Mängis NHL-is aastatel 1955-197, esimesed kaks hooaega Detroit Red Wingsis ja edasi kuni lõpuni Boston Bruinsis. Oli lõpetades NHL-i ajaloo paremuselt neljas punktikoguja. Stanley Cupi võitja 1970 ja 1972, Bruinsi kapten 1966-1967 ja 1973-1977. Bruins igavikustas tema särginumbri (9) 1978. aastal. Jäi ka pärast lõpetamist tööle Bruinsi organisatsiooni. Lady Byng Memorial Trophy 1971 ja 1974, Lester Patrick Trophy 1977. Osales Tähtede mängul 1955, 1963, 1964, 1965, 1968, 1970 ja 1971.
»»» 1935 Juri Vlassov, N Liidu tõstja (Makejevka küla, Donetsk). Olümpiavõitja 1960 Roomas ja -hõbe 1964 Tokyos raskekaalus Leonid Žabotinski järel. Maailmameister 1959, 1961-1963, Euroopa meister kuus aastat järjest (1959-1964). Püstitas kokku 43 MR-i, võitis 1959-1963 kõik võistlused, millel osales. Isa Pjotr Vlassov. oli sõjakirjasaatja ja Komiterni agent Hiinas, hiljem diplomaatilisel tööl nii Hiinas kui Birmas. Õppinud Saraatovi suvorovlaste koolis ja lõpetanud Žukovski nimelise õhujõudude akadeemia Moskvas (1959). Kirjutanud raamatuid nii oma sportlaselust kui isast, sekkus Gorbatšovi ajal ka poliitikaellu, valiti 1993 Riigiduumasse, kuid 1996 enam mitte. 2004. aastal osales 69-aastaselt veteranide võistlustel ja tõukas 185 kilo.
»»» 1945 Alan James Ball Jr., Inglise jalgpallur, poolkaitsja (Farnworth, Lancashire – surn. 25.04.2007 Warsash, Hampshire). Inglismaa koondises 1965-1975 kokku 72 mängu ja 8 väravat. 1966 MM-kulla saanud meeskonna noorim liige, osales ka 1970 Mehhikos. Klubid: Blackpool (1962-1966), Everton (1966-1971), Arsenal (1971-1976), Southampton (1976-1978, 1981-1982), Philadelphia Fury (1978-1979), Vancouver Whitecaps (1979-1980), Blackpool (1980-1981), Eastern AA (1982-1983) ja Bristol Rovers (1983-1984). Evertoniga Inglismaa meister 1970. Töötas 1980-1999 ka treenerina, pikemalt Portsmouthis (1984-1989, 1998-1999) ja Exeter Citys (1991-1994). Isa Alan Ball Sr. oli samuti jalgpallur ja treener. Suri südameataki tagajärjel, olles teine 1966. aasta maailmameistritest, kes sellest ilmast lahkunud (esimene oli kapten Bobby Moore). Pilt 1
»»» 1950 Renate Stecher-Meissner, SDV kergejõustiklane (Süptitz). Olümpiavõitja 1972 Münchenis 100 m ja 200 m ning 1976 Münchenis 4 x 100 m teatejooksus, -hõbe Münchenis teatejooksus ja Montrealis 100 m ning -pronks Montrealis 200 m. EM-il 1969 hõbe 200 m ja kuld 4x 100 m, 1971 kuld 100 m ja 200 m ning hõbe teatejooksus. 1973 püstitas 100 meetris MR-i, saades esimese naisena aja alla 11 sekundi (10,9 Leipzigis). 200 m MR-iks jooksis 22,1 (Dresdenis). EM-il 1974 kuld teates ning hõbedad 100 m ja 200 meetris. Sise-EM-i kuld sprindis 1970, 1971, 1972 ja 1974. Võistelnud ka kõrgushüppes ja viievõistluses. Esindas Jenas klubi SC Motor. Isiklikud rekordid elektroonilise ajavõtuga 100 m 11,07 (1972) ja 200 m 22,40 (1972). Abiellus 1972 tõkkejooksja Gerd Stecheriga, kolme tütre ema.
»»» 1950 Shozo Fujii, Jaapani judoka. Maailmameister 1971, 1973 ja 1975 kuni 80 kg kaalus ning 1979 kuni 78 kg kaalus. Lisaks temale on meestest neli korda MM-kulla saanud veel vaid Yasuhiro Yamashita (Jaapan) ja David Douillet.
»»» 1951 Karl Gunnar Larrson, Rootsi ujuja (Malmö). Olümpiakuld 1972 Münchenis 200 m ja 400 m kompleksujumises. Viimasel alal oli tema edu ameeriklase Tim McKee ees vaid 0,002 sekundit. 1973 Belgradis võitis esimesel MM-il kulla 200 m kompleksis. Parandas lühemal maal MR-i kaks korda (2.09,3 ja 2.07,17), samuti ühe korra 400 m vabaujumise rekordit (4.02,6). EM-il 1970 Barcelonas sai kulla mõlemas kompleksujumises ja 400 m vabaujumises ning hõbeda 200 m vabaujumises. 1970 Rootsi parim sportlane (Svenska Dagbladeti kuldmedal). Teda ja Arne Borgi peetakse Rootsi kõigi aegade suurimateks ujujateks. Ujumise Kuulsuse hallis 1979. Klubid SK Ran ja Malmö Simsällskap.
»»» 1959 David William Christian, USA hokimängija, ründaja (Warroad, Minnesota). Olümpiavõitja 1980 Lake Placidis. Tema isa Bill ja onu Roger tulid Squaw Valleys olümpiavõitjaks 1960, teine onu Gordon Christian oli 1956. aasta mängudel hõbedavõitjaid. Mängis pärast olümpiakulda NHL-is Winnipeg Jetsis (viskas oma debüütmängus värava juba seitsmendal sekundil!), Washington Capitalsis, Chicago Blackhawksis, Boston Bruinsis ja St. Louis Blues. Aastatel 1980-1993 pidas põhihooajal 1009 mängu, viskas 340 väravat ja andis 433 söötu.
»»» 1960 Lisa Martin-Ondieki (neiuna Dea), Austraalia kergejõustiklane. Olümpiahõbe 1988 Soulis maratonijooksus Ros Mota (Portugal) järel. Los Angeleses 1984 oli seitsmes, 1992 Barcelonas ja 1996 Atlantas katkestas. Rahvaste Ühendus mängude võitja maratonis 1986 (isikliku rekordi 2:26.07-ga) ja 1990. Juba oma esimesel maratonil parandas Austraalia rekordit peaaegu viime minutiga (2:32.22). Osaka maratoni võitja 1988 ja New Yogi suurjooksu parim 1992. Abiellus esmalt oma kolledžikaaslase Ken Martiniga, seejärel aga Keenia jooksja Yobes Ondiekiga. Mõlemad abielud lahutas, tütar kooselust Ondiekiga.
»»» 1961 Thomas Dooley, USA jalgpallur, poolkaitsja (Bechhofen, Saksamaa). Mängis USA koondises 1992-1999 kokku 81 mängu ja lõi 7 väravat. Olnud ka koondise kapten. MM-võistluste finaalturniiril 1994 ja 1998 (kapten). Sündinud Saksamaal (ema sakslanna) ning USA kodakondsuse sai alles 1992. Klubid: FC Homburg (1983-1988), 1.FC Kaiserslautern (1988-1993), Leverkuseni Bayer (1994-1995), Schalke (1995-1997), Columbus Crew (1997-2000) ja MetroStars (2001). Saksamaa meister 1991 ja karikavõitja 1990. Treenis 2002-2003 1.FC Saarbrückeni meeskonda. USA parim jalgpallur 1993.
»»» 1963 Stefano Modena, Itaalia autovõidusõitja (Modena). Osales F1 autode MM-sarjas 1987-1992 kokku 70 stardis ja lõpetas kaks korda esikolmikus (Monacos 1989 kolmas ja Kanadas 1991 teine koht). Meeskonnad: Brabham, EuroBrun, Tyrrell, Jordan. 1993-2000 sõitis Itaalia ja Saksamaa turismiautode sarjades.
»»» 1963 Panagiotis Fasoulas, Kreeka korvpallur (Saloniki). Euroopa meister 1987 ja hõbe 1989, MM-võistluste neljas 1994. Mängis klubikorvpalli Saloniki PAOK-is ja Pireuse Olympiakoses, viimasega tuli 1997 Euroopa meistrite karikavõitjaks. Õppis North Carolina State'i ülikoolis ja 1986 oli kirjas ka NBA draftis. Pärast mängijakarjääri lõppu siirdus poliitikasse ning valiti 15. oktoobril 2006 Pireuse linnapeaks, kuid oma arrogantsi ja tumedate tegude tõttu on saanud palju kriitikat.
»»» 1968 Tony Hawk, USA rulasõitja (San Diego, California). Leiutanud enam kui 80 rulatrikki, tuntumad Stalefish, Madonna ja McHawk. Esimene rulasõitja, kes maandus kukkumata triki nimega 900 (rennisõidus kaks ja pool pööret õhus ehk 900 kraadi) 27. juunil 1999 X Gamesi võistlusel. Teine, kes sooritas McTwisti.
1
2
»»» 1968 Falilat Ogunkoya, Nigeeria kergejõustiklane. Olümpiahõbe 1996 Atlantas 4 x 400 m teatejooksus ja pronks 400 meetris Marie-José Pereci (Prantsusmaa) ja Cathy Freemani (Austraalia) järel Aafrika rekordiga 49,10. MM-võistluste pronks 2001 Edmontonis 400 m, juunioride maailmameister 1986 Ateenas 200 m. Sise-MM-i hõbe 1999 Maebashis 400 m. Aafrika mängudel 1987 hõbe 200 meetris, 1995 hõbe 400 meetris ja 1999 kuld 400 meetris. Isiklik rekord 100 m 11,19 (1988), 200 m 22,22 (1998), 800 m 2.04,57 (1997).
»»» 1970 Michael Richard Weir, Kanada golfar (Sarnia, Ontario). Mänginud elukutselisena 1992. aastast ja võitnud 14 turniiri (sh PGA Touril 8). The Mastersi võitja 2003, kui alistas play-offis Len Mattiace'i. US Openil kolmanda koha jagajaid 2003, PGA meistrivõistluste kuues 2006 ja British Openi kaheksanda koha jagajaid 2007. Kanada parim sportlane 2003 (Lou Marsh Trophy). Kuulus aastatel 2001-2005 maailma edetabelis 100 nädalat järjest esikümnesse.
»»» 1970 James Michael Furyk, USA golfar (West Chester, Pennsylvania). Mänginud elukutselisena alates 1992. aastast ja võitnud 22 turniiri (sh 13 PGA Touril). US Openi parim 2003, The Mastersil neljas koht 1998 ja 2003, British Openil neljas või neljanda koha jagaja 1997, 1998 ja 2006, PGA meistrivõistlustel kuuenda koha jagajaid 1997. Ryder Cupi võitjaid 1999 ja 2008, kuulus meeskonda ka 1997, 2002, 2004 ja 2006, Presidents Cupi võitjaid 2000, 2005 ja 2007.
»»» 1977 Iva Majoli, Horvaatia tennisist (Zagreb). Mängis elukutselisena 1991-2004, võitis üksikmängus 8 ja paarismängus 1 turniiri. Kõrgeim koht maailma edetabelis neljas (5. veebruaril 1996). French Openi võitja 19-aastaselt üksikmängus 1997 (alistas finaalis kahes setis 16-aastase Martina Hingise), Australian Openi veerandfinalist 1996 ja Wimbledonis 1997, US Openi 4. ring 1994. WTA aasta uustulnuk 1993 ja aasta tagasitulija 2000. Loobus 12. juuni 2004, abiellus septembris 2006 kohaliku ärimehe Stipe Marićiga ja sünnitas sama aasta oktoobris tütre. Teenis tennises auhinnaraha 4,4 miljonit dollarit.
»»» 1978 Hossein Rezazadeh, Iraani tõstja (Ardabil). Olümpiavõitja 2000 Sydneys ja 2004 Ateenas üliraskekaalus (+105 kg). Maailmameister samas kaalus 2002, 2003, 2005 ja 2006 ning pronks 1999. Aasia mängude võitja 2002 ja 2006, Aasia meister 1999, 2003 ja 2005. Pärit seitsmelapselisest perest, alustas tõstespordiga 15-aastaselt oma kehalise kasvatuse õpetaja innustusel. Pikkus 186 cm, kaal 156,6 kilo (Ateena olümpial). Esimene iraanlane, kes võitnud kaks olümpiakulda. Tema käes on üliraskekaalus kõik kolm MR-i - 213 kilo rebimises, 263 kilo tõukamises ja 472 kilo kogusummas. Tema 2003. aasta veebruaris Mekas peetud pulmi näidati Iraani televisioonis otseülekandes, 2006 sai tema sünnilinnas Ardabilis valminud Iraani moodsaim sisehall nimeks Rezazadeh Stadium. Pilt 2
SURMAPÄEV
««« 1957 Alfonso de Portago, Hispaania autovõidusõitja (Guidizzolo, Mantua – sünd. 11.10.1928 London). Osales F1 autode MM-sarjas 1956 ja 1957 Ferrari sõitjana kokku 5 etapil ja jõudis 1 korra esikolmikusse. Portago markii, võitis 1957 bobisõidu MM-il St. Moritzis pronksmedali kahebobi piloodina koos Luis Nunozega. Osales kaks korda ratsutamise Grand Nationalil Aintrees. Sportautode võidusõitudel saavutas kuus esikohta. Hukkus koos kaassõitja Edmund Nelsoniga kurikuulsal Mille Miglia võidusõidul Itaalias, 68 km kaugusel Bresciast. Portago juhitud autol lõhkes rehv ning sõiduk paiskus pealtvaatajate sekka, tappes lisaks sõitjatele veel üheksa inimest, neist viis olid lapsed.
««« 1961 Melvin E. "Tony" Bettenhausen, USA autovõidusõitja (Indianapolis, Indiana - sünd. 12.09.1916 Tinley Park, Illinois). USA meister ringrajasõidus 1951 ja 1958. Osales AAA ja USAC Championship Car sarjas 1941 ja 1946-1961 kokku 121 etapil, sh. 14 Indianapolise 500 miili sõitu (kõrgeim koht viies). Võitis 21 võistlust ja lõpetas 74 korda esikümnes. Hukkus 1961 Indianapolise rajal, kui katsetas Paul Russo autot.
««« 1963 Robert "Bobby" Kerr, iiri päritolu Kanada kergejõustiklane (Hamilton – sünd. 09.06.1882 Enniskillen, Fermanagh County). Olümpiavõitja 1908 Londonis 200 m jooksus ja -pronks 100 m jooksus. Osales ka 1904. aasta mängudel St. Louisis, kuid langes nii 60 m, 100 m kui 200 m jooksus välja juba eeljooksudes. Kerri perekond emigreerus Kanadasse, kui poiss oli 5-aastane. Pärast tegevsportlase karjääri lõppu jäi spordiga seotuks. Tegeles oma kodulinnas Hamiltonis kergejõustiku- ja jalgpallitreenerina, viibis 1928 ja 1932 olümpiamängudel ametnikuna. Osales Kanada olümpiakomitee töös ja aitas korraldada 1930. aasta Rahvaste Ühenduse mänge. Hamiltonis on tema nime kandev park.
««« 1993 Zeno Colò, Itaalia mäesuusataja (San Marcello Pistoiese – sünd. 30.06.1920 Abetone). Olümpiavõitja 1952 Oslos kiirlaskumises. Maailmameister 1950 Aspenis kiirlaskumises ja suurslaalomis ning hõbe slaalomis. Püstitas 1947. aastal suusatamise kiirusrekordi, kui saavutas keskmiseks kiiruseks 159,292 km/h. Tuli 19 korda Itaalia meistriks.
««« 1995 Stefan Kovacs, Rumeenia jalgpallitreener (sünd. 02.10.1920 Timişoara). Ungari juurtega, tema juhendatud meeskonnad võitsid 15 turniiri. Esimene edu tuli 1967-1971 Steauaga, kui Bukaresti klubi tuli ühe korra Rumeenia meistriks ja võitis kolm korda karika. 1971 vahetas ta Amsterdami Ajaxis välja Rinus Michelsi ja jätkas viimase totaalse jalgpalli filosoofia viljelemist. Kovacsi juhtimisel võitis Ajax 1972 ja 1973 UEFA meistrite karikaturniiri, esimese Euroopa superkarika 1973 ja Intercontinental Cupi 1972. Hollandis võitis Ajax 1972 nii meistritiitli kui karika ja tuli 1973 taas meistriks. 1973-1975 tegutses Prantsusmaa koondise peatreenerina, kuid edutult. 1976-1980 juhendas Rumeenia koondist, 1982-1983 Ateena Panathinaikost (Kreeka meister 1982) ja 1986-1987 AS Monacot (Prantsusmaa meister 1987).
««« 2001 Didi ehk Waldyr Pereira, Brasiilia jalgpallur, poolkaitsja (Rio de Janeiro – sünd. 08.10.1929 Campos dos Goytacazes, Rio de Janeiro). Osales kolmel MM-il (1954, 1958 ja 1962) ning tuli kahekordseks maailmameistriks (1958 ja 1962). Teda peetakse kõigi aegade üheks paremaks poolkaitsjaks – täpne sööt, jõulisus, karistuslöögid ja väravate löömise oskus. Mängis Brasiilia koondises 1952-1962 kokku 68 mängu ja lõi 20 väravat. Mängis peamiselt kodumaa klubides (kõige pikemalt Fluminenses 1949-1956 ja Botafogos 1960-1965), kuid 1959 ja 1960 tuli mõlemal hooajal Madridi Reali koosseisus UEFA meistrite karikasarja võitjaks. Pärast 1962. aasta MM-i hakkas treeneriks, muuhulgas juhendas 1970. aasta MM-il Peruu koondist ja viis Istanbuli Fenerbahce 1974 ja 1975 Türgi meistriks. 16. juunil 1950 lõi ta 20-aastase noorukina kõigi aegade esimese värava Maracana staadionil.
SÜNDMUSED
¤ 1898 lõppes autovõidusõit Bordeaux'st Pariisi. Võidumees oli René de Knyff autol Panhard.
¤ 1898 moodustati Prantsusmaal spordiklubi US Tourcoing.
¤ 1907 krooniti Šveitsi jalgpallimeistriks Genfi Servette.
¤ 1913 korraldas Artur Kukk Tallinnas tunnijooksu, mille võitis itaallane Carl Maglis 14 396,5 meetriga. Nikolai Tšutšelov kaotas talle 9 meetriga.
¤ 1918 alistas Real Union Irun Hispaania karikafinaalis Madrid FC 2:0.
¤ 1924 võitis 7. korda peetud golfi PGA meistrivõistlused Walter Hagen.
¤ 1935 pühitses FC Sochaux võitu Prantsusmaa meistrivõistlustel.
¤ 1935 hakati koguma raha Eesti jalgpalli olümpiafondi.
¤ 1936 lõppes Eesti - Läti 10. maavõistlus kreeka-rooma maadluses eestlaste 6:1 võiduga.
¤ 1936 peeti Tallinna Saksa teatri ruumes Eesti ja Rootsi matš tõstmises. Esimest korda võitis Eesti, 3:2. Püstitati kolm uut rahvusrekordit.
¤ 1968 sai AS Saint-Etienne Prantsuse karikafinaalis jagu Bordeaux' Girondinsist 2:1.
¤ 1974 lõppes NBA 28. meistrivõistluste finaalseeria - Boston Celtics - Milwaukee Bucks 4:3.
¤ 1976 võitis Müncheni Bayern UEFA meistrite karikaturniiri kolmandat korda, alistades finaalis Prantsusmaa meisterklubi AS Saint-Etienne'i 1:0.
¤ 1979 alistas Londoni Arsenal FA Cupi mälestusväärses finaalis Manchester Unitedi 3:2.
¤ 1982 võitis FC Barcelona UEFA karikavõitjate karikasarja finaalis Liège'i Standard'i 2:1.
¤ 1984 avati ametlikult täielikult uue kuju saanud Nürburgringi võidusõidurada.
¤ 1990 sai Marseille' Olympique'ist Prantsusmaa meister.
¤ 1993 võitis Parma AC UEFA karikavõitjate karikasarja finaalis Royal Anvtverpeni 3:1.
¤ 1995 kordas New Jersey Devilsi väravavaht Martin Brodeur NHL-i rekordit, tehes play-offis oma kolmanda nullimängu.
¤ 1997 ujus 22-aastane austraallanna Susie Maroney esimesena Kuubalt Floridasse.
¤ 1997peeti viimane Prantsuse karikafinaali Pariisi Parc des Princes'i staadionil. OGC Nice alistas penaltiseerias En Avant Guingampi.
¤ 1999 lõi Parma AC UEFA karikasarja finaalis Marseille' Olympique'i 3:0.
¤ 2001 sai FC Nantes'ist Prantsusmaa jalgpallimeister.
¤ 2006 püstitas Justin Gatlin Dohas maailmarekordi 100 m jooksus 9,77 sekundiga.
Koostanud
TOIVO KIVIMETS, Sportnet
Allikad: Wikipedia, ESBL, Sport XX Sajandil (Tiit Lääne & Tiit Kuningas, 2002), Postimees, Eesti Spordileht, Sportnet.
Fotod: Pressifoto, Reuters, Internet
